(pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid vara puudumise tõttu ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (postikulud, teadete avaldamise kulud ja bürookulud) on tehtud pankrotihalduri vahenditest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa AMi pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole: Jrk. Võlausaldaja nimi Nr. Nõue EUR Väljamakse EUR 1 0 2 3 0 0 2
lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kõnealuses pankrotimenetluses on puudunud müüdav vara. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ja AMi võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. AMi pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud, pankrotihaldur on kokku kutsunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku ja koosoleku pankrotimenetluse lõpetamise ja usaldusisiku nimetamise küsimuses. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja nõue ei ole saanud rahuldatud. Jrk. Võlausaldaja nimi Nr. II järk Nõude rahuldamata osa EUR 1 552,44 2 3 4 5 9 702,77 3 646,11 7 560,78 4 602,77 Rahuldamata nõuded kokku: 26 064,87 Võlgnik AMi pankrotimenetluses laekus nõudeid kokku summas 26 064,87 eurot, viielt võlausaldajalt. Suurim võlausaldaja on AS SEB Pank, nõude kogusummaga 9 702,77 eurot. Võlausaldajate nõudeid tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul 06.11.2012 kokku summas 26 064,87 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid kõnealuses pankrotimenetluses ei esine. Muudest vajalikest toimingutest tulenevaid kulutusi pankrotimenetluses halduri poolt tehtud ei ole. 3
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on nimetatud seaduse § 158 lõikes 4 või 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui Võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Võlgnik AM on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ning et ta kohustub võlgnikuna täitma
Võlgnik AM on vanaduspensionär ning saab pensionit. Pankrotihaldur leiab, et tuleb arvestada ka isiku pensionieas olekut, mis võib füüsiliste iseärasuste tõttu töö leidmisel takistusi valmistada. TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse algatamisel avaldanud soovi nimetada Võlgniku usaldusisikuks HS. Teadaanne AM võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ilmus 15.05.2013 aasta elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Koosoleku ajaks oli määratud 21.05.2013.aasta. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
AM pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 26 064.87 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb AM pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt AMi maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on AMi maksejõuetuse tekkimise põhjuseks töökaotus ning võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Eve Selberg tuleb vabastada tema kohustustest AMi pankrotimenetluses.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Käesoleval juhul on pankrotihaldur kandnud pankrotimenetluse kulud omavahenditest ning nende kinnitamist ei taotle.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Eve Selberg on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 4,5 töötunni eest summas 360 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub määrata tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. 5
65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 360 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Eve Selbergi arvelduskontole nr 10022011784008 SEB Pank AS-is 360 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. AM esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid AMi kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kuigi võlgnik on vanaduspensionär ja tema võimalused töökoha leidmiseks võivad olla raskendatud, leiab kohus et sotsiaalne staatus ei saa olla aluseks kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus algatab AMi kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks HSi, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule HSile ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.