lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Teises järgus kuuluvad vastavalt
lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 14 400,97 eurot, sellest: Kohtutäitur Marek Laanemets 123,68 eurot, 0,86% Kohtutäitur Katrin Vellet 90,50 eurot, 0,63% AS EE277,04 eurot, 1,92% Kohtutäitur Hille Kudu 620,11 eurot 4,31% Kohtutäitur Risto Sepp 86,84 eurot 0,60% M E 9838,09 eurot, 68,32% OÜ OI 3364,71 eurot, 23,36% Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Väljamaksetest võlausaldajatele Käesolevas menetluses jäeti pankrotitoimkond moodustamata, pankrotitoimkonna ülesandeid täidab võlausaldajate üldkoosolek. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad seni vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta, sh. iga pandieseme müügist saadu kohta 2
) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud; massikohustused summas 1 381,05 eurot, millest: sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja makstud riigi vahenditest) 120,45 eurot, sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (maksmata osa) 196,35 eurot, tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja makstud riigi vahenditest) 75,88 eurot, tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (maksmata osa) 123,70 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult (väljamakstud riigi vahenditest) 3,65 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult (maksmata osa) 5,95 eurot, Ametlikud Teadaanded (riigilõiv) 6,39 eurot, pangakulu 2,08 eurot, sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult (arvestuslik) 502,66 eurot, kinnipeetud tulumaks pankrotihalduri tasult (arvestuslik) 313,48 kohustusliku kogumispensioni makse pankrotihalduri tasult (arvestuslik) 30,46 eurot, Kokku 1 381,05 eurot. Pankrotimenetluse kulud (
lg 1 p 4 ja § 150) summas 2 590,08 eurot: ajutise pankrotihalduri tasu (neto, välja makstud riigi vahenditest) 285,47 eurot, ajutise pankrotihalduri tasu (neto, maksmata osa) 465,35 eurot, ajutise halduri menetluskulud (KM sees, maksmata) 300,00 eurot, pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (KM sees, arvestuslik - maksmata) 360,00 eurot, pankrotihalduri tasu (neto, arvestuslik) 1 179,26 eurot, Kokku 2 590,08 eurot. Kokku moodustavad pankrotimenetlusega seotud (sh osaliselt arvestuslikud) väljamaksed (massikohustused pluss pankrotimenetluse kulud) käesolevas menetluses 3’971,13 eurot. Riigi vahenditest on välja makstud kokku 485,45 eurot. Kuna pankrotivara moodustab hetkel 0 eurot, jäävad ülejäänud summas massikohustused ja pankrotimenetluse kulud täies ulatuses välja maksmata, seega esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja halduri poolt menetluskulude katmiseks menetlusabi taotlemiseks. Pankrotihalduri tasust ja andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Käesolevas pankrotimenetluses on tekkinud olukord, kui vara, millisest oleks pankrotihalduril õigus arvestada tasu, puudub. Pankroti välja kuulutamise ajal puudus võlgnikul igasugune müügiks kõlblik vara, sh kodune vara, vallas- ja kinnisvara ning esines seega võimalus pankrotimenetluse raugemiseks. Samuti, ei ole haldur menetluse jooksul tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotivara peaks teoreetiliselt 3
lõikes 1 sätestatud andmed, mida peab sisaldama jaotusettepanek, on toodud käesolevas aruandes. Pankrotipesas puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kuna GS’il (pankrotis) ei ole olnud pankrotimenetluse algatamisel mingit vara, siis müümata vara käesoleval ajal puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole GS´i (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Teises järgus kuuluvad
lg 1 p 2 kohaselt rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 14’400,97 eurot. Kolmandas järgus kuuluvad
Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna selliseid nõudeid ei ole GS (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse kestel ise esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi(de) esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 4
Antud juhul ei ole võlgnikul usaldusisiku kandidatuuri osas muid ettepanekuid peale seda, et ta täidab ise usaldusisiku kohustusi vastavalt
§-le 172 §-le 6. Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega kohtu järelevalve all (kui usaldusisikut ei määrata ja võlgnik täidab usaldusisiku ülesandeid ise). Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses (v.a. võlausaldaja M E ’i nõue – maksmata elatis lapsele). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei riku halduri hinnangul käesoleval juhul võlausaldajate huve. Halduri hinnangul puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad asjaolud. Halduril puuduvad vastuväited usaldusisiku määramata jätmisele ja võlgniku kohustamisele täitmaks usaldusisiku kohustus ise kohustustest vabastamise menetluse jooksul. 13.05.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, teha ettepanek määrata võlgniku GS’i (pankrotis) usaldusisikuks NS(ik XXX). Taotlus menetlusabi andmiseks GS´i (pankrotis) pankrotimenetluses Pankrotihaldur koostas aruande oma tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta ning aruande pankrotimenetluse jooksul tekkinud bürookuludest (perioodil alates 21.09.2012 kuni 12.04.2013). Käesoleval ajal puuduvad pankrotivaras vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda kõiki pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Pankrotimenetluse kulud ja massikohustused, mis on jäänud vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele ja milliseid olen haldurina seni reaalselt kandnud (oma vahendite arvel, v.a. halduri tasu), moodustavad kokku 3’485,68 eurot (see summa sisaldab ka halduri arvestusliku brutotasu ja sellele lisanduva sotsiaalmaksu). Lähtudes eeltoodust, esitab GS´i (pankrotis) pankrotihaldur
lg 11 ja
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
GS´i pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 14 400,97 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas
lg 2 15.10.2012.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb GS´i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt GS´i maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on GS´i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine igapäevaelus, sh. liikluses, millest on tinginud erinevate teenusepakkujate eest võlgade ja avalik-õiguslike nõuete (nt. trahvinõuete, rahalise karistuse nõuete) tekkimine, kogunemine ja nende suurenemine täitekulude arvelt.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada tema kohustustest GS´i pankrotimenetluses.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Terje Eipre on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 15 töötunni eest summas 1 523,20 eurot, millest peetakse kinni tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub määrata täies ulatuses tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras koos võlgniku poolse hilisema riigile kompenseerimisega. Alusena viitab haldur kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE muudatusettepaneku loetelu punktile 20. Kohus, tutvunud Terje Eipre poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada täies summas ning menetlusabi taotlus osaliselt. Terje Eipre töötasuks GS´i pankrotimenetluses tuleb määrata 1 523,20 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtu määratud töötasu osaliseks hüvitamiseks tuleb Terje Eipre’le, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2,
65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tasuda riigi vahenditest Terje Eipre arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kuna ligi aasta kestnud pankrotimenetluse vältel ei ole pankrotivarasse võlgnikult mingeid rahalisi vahendeid laekunud, ei ole pankrotihaldurile antava menetlusabi võlgnikult riigi tuludesse väljamõistmine perspektiivne, seetõttu ei pea kohus õigeks jätta kogu pankrotimenetluse kulu riigi kanda ega anda haldurile menetlusabi suuremas kui tagastamatu menetlusabi summas. Haldur esiletoonud, et võlgnik on töötu ja töö leidmine on võlgnikul tema keeleoskust arvestades raske. Haldur kahtleb ka ise, millal ja kas üldse võlgnik arestimisele mittekuuluvat miinimumi (arvestades eriti, et tal on kaks ülalpeetavat last) ületavat töötasuga töökohta leiab. Kohtu määratud töötasu riigipoolset menetlusabi ületavas osas, s.o summas 1 126,20 eurot, tuleb mõista välja GS´ilt. Ajutise halduri tasu ja kulud on välja mõistetud 21.09.2012 määrusega. Kohtu poolt seni välja mõistmata pankrotimenetluse kulude (kokku 368,47 eurot) hulgas on halduri vahenditest makstud riigilõiv 6,39 eurot teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, perioodi pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (käibemaksuga) 360 eurot ja arvestuslik pangateenustasu ülekannete tegemiseks haldurile, maksuametile ja halduri büroole summas 7
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. GS esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid GS kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab GS kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks NS, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kuigi võlgnik on avaldanud, et ta on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi, ei pea kohus arvestades võlgniku senist maksekäitumist võimalikuks teda enda usaldusisiku kohustusi täitma määrata. Kohus teeb usaldusisikule NS ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.