Obsah (7)

§ 217§ 77§ 218§ 223§ 118§ 188§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

) § 118 lg 1 p-s 1 ettenähtud mõistliku aja jooksul.

1. 24.11.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4), milles taotleb tunnistada õigusvastaseks kaebajale kvaliteetse ja kaebaja LCD telerile sobiliku teleri antennikaabli ostmise mittevõimaldamine ning vanglale ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ehk kaebajalt LCD teleri tagasi ostmiseks. Kaebuse kohaselt ei näe kaebaja poolt ostetud telerit vanglas müüdava antennikaabliga ning Tartu Vangla ei hoiatanud kaebajale telerit müües sellest kaebajat. Teleri pilt on tugevate triipude ja virvendustega häiritud, mis väsitab silmi. Esialgselt on kaebaja asunud seisukohale, et puudub vajadus telerit uuesti remonti või ekspertiisi saata, kuna teler on töökorras ning kaebaja on nõus oma vahendite arvel soetama uue telerikaabli. Kaebaja märgib, et 07.06.2010 proovisid elektrikud kaebaja kambris kaebaja telerile ühendada oma kaablit, millega teler näitas kvaliteetset pilti ning pärast seda on kaebaja pöördunud vangla poole, et vangla vahendusel ostetaks tema enda rahaliste vahendite arvelt uus antennikaabel või lubatagu see saata kaebajale kirjasaadetisega lähedaste poolt. Kaebaja on vangla juhtkonnale teada andnud, et ta ei soovi kaebust halduskohtule esitada, vaid soovib probleemi lahendada kohtuväliselt. Samuti märgib kaebaja, et olemasoleva antennikaabliga saab ta küll vaadata oma vana telerit, mis oli kasutusel enne LCD telerit, kuid kaebaja soovib vaadata oma uut telerit. Kuigi vastustaja on väitnud, et kaebaja poolt nõutud antennikaabel ei vasta julgeolekunõuetele, on paksemad antennikaablid kasutusel ka lahtistes sektsioonides teleri vaatamise ruumides ning elektrikutel. Seega on kaebaja hinnangul tegemist valikuliste erandite tegemisega.
2. Vastustaja märgib oma 28.12.
3. a vastuses (tl 28-29, 54-55), et kaebajal on olemas mõlemad Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaablite variandid. Samasuguseid kaableid ja telereid on vangla kauplus müünud ka teistele kinnipeetavatele, kuid mitte keegi neist ei ole kaevanud, et kaupluses müüdava kaabliga ei ole võimalik LCD telerit vaadata või on teleri pilt ebakvaliteetne. Ka kaebaja ise kinnitab 30.08.
4. a avalduses (vaides), et kaabel on töökorras, sest vana telerit saab sellega vaadata. Tartu Vangla kaupluse juhataja kinnitab, et kaebajale müüdud 2-meetrine kaabel on ühel korral kaupluse poolt ka ümber vahetatud ainuüksi seetõttu, et vaidlused lõpetada ja veenda kaebajat selles, et talle müüdud kaabel on terve ja kvaliteetne. Vastustajal puudub alus arvata, et tegemist on katkise või teleri 3 vaatamiseks mittekõlbuliku kaabliga ja seetõttu puudub igasugune vajadus lisada kaupluse kaupade sortimenti veel mingeid kaableid ainuüksi seetõttu, et kaebaja seda nõuab. Kuna kaebaja ei väida, et temal ei ole võimalik telerit olemasoleva antennikaabli abil vaadata, kuigi tema arvates ei ole pilt piisavalt hea, siis ei ole alust rääkida vastustaja poolsest kaebaja õiguste rikkumisest, kui pildi kvaliteeti mõjutab paratamatu asjaolu, et vangla on koht, kus on palju võimalikke segajaid. Teleri „ülihalb pilt“ on kaebuse kohaselt tingitud ebakvaliteetsest ja LCD-telerile mittesobivast antennikaablist, mitte sellest, et teler töökorras ei oleks.
5. 10.01.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse täienduse (tl 48), milles taotleb temale soodsa kohtuotsuse korral kohustada vanglat tagastama temalt elektrienergia eest võetud rahasumma ajavahemikus 26.04.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni täies mahus. Kaebuse täiendusele lisas kaebaja Tartu Vangla direktori 09.10.
6. a käskkirjaga nr 1-3/118 kinnitatud „Elektriseadmete taotlemise ja elektrienergia kulu tasumise korra“ (tl 49). Teises, samuti 10.01.2011 kohtule esitatud avalduses (tl 52) juhib kaebaja kohtu tähelepanu, et vale on vastustaja poolt vastuskirjas esitatud väide, et vastustaja on korra tema 2-meetrise antennikaabli vahetanud uue vastu. Samuti taotleb kaebaja Tartu Vangla kaupluse juhataja suhtes kriminaalmenetluse alustamist, kuna viimane on väidetavalt esitanud teadvalt valet teavet kaebaja teleriantenni puudutavas vaidluses (tl 53). 11.01.
7. a kirjaga (tl 58) teavitas halduskohus kaebajat, et ei ole pädev algatama kriminaalmenetlust.
8. Vastustaja selgitab 24.03.
9. a täiendavas vastuses (tl 61), et Tartu Vangla vastuses esitatud väide, et kaebajale müüdud antenn on ühe korra välja vahetatud, tugineb Tartu Vangla kaupluse juhataja ütlusel ning vastuse koostajal ei olnud mingit põhjust selles seletuses kahelda. Vastustaja selgitab, et kaabli vahetamine ei toimunud otseselt kaebaja soovil, vaid kaupluse juhataja käis kaabliga selle hankija juures, et kaabli korrasolekut kontrollida ning kuigi hankija kontrollitulemused kinnitasid, et kaabel on töökorras, vahetas hankija kaabli teise samasuguse vastu. Sellest vahetusest kaebajat otseselt ei teavitatud, mistõttu ta tõepoolest sellest ei teadnud.
10. Tartu Halduskohus jättis 13.04.
11. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub kaebajal õiguslik alus vangla kohustamiseks kaebajalt telerit tagasi ostma, kuna müügilepingust taganemine ei ole põhjendatud. Vastustaja on lasknud kontrollida teleri seisukorda ning teler on tunnistatud töökorras olevaks. Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et ainuüksi antennikaabli võimalik kvaliteet ei anna alust taganeda teleri müügilepingust, kuna kaableid ei müüda koos teleritega komplektis ning teleri antennikaabli mittesobimine ei ole seotud teleri ostuga. Vastustaja on käitunud õiguspäraselt ja osutanud igati abi kaebaja probleemile lahenduse leidmiseks. Kaebaja nõude elektrienergia eest võetud summa tagastamiseks jättis halduskohus läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole kirjeldatud asjaolude pinnalt esitanud Tartu Vanglale vaiet ega kahjunõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. 24.04.2011 esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 75-77), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.04.
13. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema poolt halduskohtule esitatud nõuded vastustaja vastu, v.a nõue elektrienergia eest tasutud raha tagasi maksmiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei anna asjaolu, et vastustaja väitel on kaebaja ainus probleemi tõstataja, alust kahelda probleemi olemasolus. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et Tartu Vangla kinnipeetavate kasutuses on paksemaid ehk kvaliteetsemaid antennikaableid. Seda väidet ei ole vastustaja oma vastuskirjades ka ümber 4 lükanud. Kaebaja hinnangul on see, et osadel kinnipeetavatel on paksemad kaablid, erandite tegemine ning sellega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja on endiselt seisukohal, et vastustaja väide kaabli ümbervahetamise kohta on ebaõige. Antennikaabel, mis vastustaja sõnul on ümber vahetatud, on kogu vaidluse kestel olnud kaebaja käes. Kui LCD teler viidi garantiiremonti, jäi kaabel samuti kaebaja kätte, sest LCD teleri vastu sai kaebaja koheselt oma vana teleri, mida ta vaatas ajal, kui LCD teler oli remondis. Seega ei saanud ka sel ajal vastustaja poolt väidetud kaabli vahetus teoks saada. Kui seda olekski tehtud tema jalutuskäigul viibimise ajal, olnuks tegu vargusega, kuna ametnikel ei ole õigust kaebaja teadmata teostada mingeid toiminguid tema isiklike asjadega. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ebaõige väide kaabli vahetuse toimumise kohta on mõjutanud ka halduskohtu otsust. Kaebaja leiab endiselt, et vastustaja on olnud tema probleemi lahendamisel tegevusetu. Keegi pole kaebaja teleri pilti fikseerima tulnud, kuigi ta taotles seda juba 12.08.
14. Kui vigase teleri pilt oleks ametlikult fikseeritud, siis saaks nii vastustaja kui kohus aru, et teleri pilt on tõepoolest ebakvaliteetne. Kuna LCD teleri vaatamine koormab kaebaja silmi ning ta ei saa seda vaadata, soovib kaebaja endiselt müügilepingust taganeda. Kaebaja leiab, et kuni ei ole korrektselt selgeks tehtud, miks konkreetse kaabliga telerit korralikult vaadata ei saa, on müügilepingust taganemise soov põhjendatud. Kaebaja ei esita apellatsioonkaebuses elektrienergia eest tasutud raha tagasinõuet, kuna leiab, et otstarbekam on see esitada juhul, kui tema kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebusele on kaebaja lisanud taotluse, milles palub välja selgitada, miks Tartu Vangla jurist esitas 28.12.
15. a vastuskirjas kohtule valet, ja teavitada kaebajat põhjustest paberkandjal. Samuti on kaebaja apellatsioonkaebusele lisanud Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes 14.04.
16. a kirja nr V1 3794-1 „Taotluse läbi vaatamata jätmine“.
17. Vastustaja palub oma 26.05.
18. a vastuses (tl 88-89) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei pidanud halduskohus otsuses mainima ega vastustaja esitama vastuväiteid sellele, et Tartu Vangla kinnipeetavate kasutuses on paksemad ehk kvaliteetsemad antennikaablid, kuna apellant ei ole halduskohtule sellist väidet esitanud. Apellant on väitnud, et Tartu Vangla enda poolt kinnipeetavatele vaatamiseks ülesseatud teleritel on jämedamad kaablid, mitte seda, et teiste kinnipeetavate kasutuses on paksemad antennikaablid. Isegi juhul, kui teiste kinnipeetavate kasutuses on paksemaid antennikaableid, et tähenda see, et vastustaja on oma tegevusega apellandi õigusi rikkunud. Kinnipeetavatel on lubatud karistuse kandmisele tulles võtta kaasa oma teler ja antennikaabel, seega ei saa välistada, et mõne kinnipeetava kasutuses on kaebaja antennikaablist paksem kaabel. Selline olukord aga ei ole erandite tegemine ega ebavõrdne kohtlemine, nagu arvab kaebaja. Samuti ei ole vastustaja kunagi väitnud, et paksemad antennikaablid oleksid rohkem vangla julgeolekut ohustavad kui peenemad. Kaabli ümbervahetamise osas selgitab vastustaja, et kaebaja antennikaabli viis kauplusesse inspektor-kontaktisik. Kaupluse juhataja käis sellega hankija juures, kus toimus kaabli vahetus ning kaebaja sai kaabli tagasi. Kuna kaebajal oli korraga kambris kaks antennikaablit, siis sai ta telerit vaadata ka siis, kui oli teise kaabli korraks ära andnud. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et ta sai kaabli vahetusest teada alles vastustaja vastuskirjast kohtule, kuna kaebajale selgitati juba 08.11.
19. a vaideotsuses nr E5 456-1 (tl 212), et kaupluse juhtaja suulise kinnituse kohaselt on antennikaabli seisukorda kontrollitud ning sellele väitele ei ole kaebaja oma halduskohtule esitatud kaebuses vastu vaielnud. Kuna aga kaebaja on ise korduvalt kinnitanud, et töökorras on nii teler kui antennikaabel, siis ei oma vastustaja hinnangul antennikaabli vahetamine asjas sisulist tähtsust. 5 Kaebaja on ise oma 18.06.2010 vanglale esitatud avalduses (tl 7, 35) kinnitanud, et võttis telefoni teel ühendust kaablite müügiga tegeleva kauplusega, kust temale kinnitati, et uuema aja telerid on väga tundlikud ja kui ümberringi on palju segajaid, näiteks raadiosaatjaid, võib see segada teleripilti. Seega on kaebajale teada asjaolu, mis tema teleri pilti mõjutab, ning tema müügilepingust taganemise soov ei ole põhjendatud.
20. 16.10.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuskirjas leiab kaebaja, et vastustaja poolt avaldatud seisukohti tõlgendades saab siiski jõuda järeldusele, et paksem antennikaabel ohustab vangla julgeolekut. Kuna vangla tunnistab ka ise, et teistel kinnipeetavatel on paksemaid antennikaableid, on siiski tegemist erandite tegemisega. Vastustaja väited tema kaabli ümbervahetamise kohta on vastuolulised, ning on endiselt seisukohal, et keegi ei ole seda kaablit ümber vahetanud. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja antennikaabli vahetuse osas valetab, siis on ta toiminud valesti ja üritab end selle valega kaitsta. Kaebaja kinnitab veel, et kuigi ta on väitnud, et kõnealune kaabel on arvatavasti töökorras, on ta ka väitnud seda, et see kaabel ei sobi tema LCD teleri jaoks, mistõttu ei ole sellega võimalik normaalset pilti vaadata. Paksema kaabli kasutamise korral oleks aga võimalus, et vanglas olevad segajad teleri pilti ei häiri. Lisaks märgib kaebaja, et on näinud teisel kinnipeetaval sama telerit, mille pilt oli ideaalilähedane, kuid ei oska öelda, millest tuleneb selline erinevus teleri pildis.
21. 19.12.2012 toimunud ringkonnakohtu istungil teatas vastustaja esindaja, et ta käis istungipäeval ise kaebaja teleri pilti vaatamas ja vaatas erinevate kanalite pilte. Sõltuvalt kanalist oli teleri pilt erinev: Kanal 2 pilt oli väga heas korras, ETV kanalil ei olnud pilt kõige selgem, satelliidi vahendusel edastatavatest venekeelsetest kanalitest oli üks korras, teisel ei olnud pilt selge. Kaebaja teleril ei ole väga suur ekraan. Üle ekraani ülemisest servast alla jooksid peenikesed valged sik-sak triibud, mida ei olnud kõikidel edastatavatel kanalitel. Esines ka kerget sädelust või säbru. Ringkonnakohus andis pooltele kuni 10.01.2013 aega kompromissi sõlmimiseks.
22. 10.01.2013 teatas vastustaja, et ei nõustu kokkuleppe sõlmimisega.
23. 04.02.2013 saabus ringkonnakohtusse kaebaja täiendav seisukoht, kus ta selgitab, et ei saanud teleri tagasiostmist taotleda enne, kui oli selge, et TV süül ei näe korralikku pilti, ning väljendab veelkordselt soovi taganeda ostu-müügilepingust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et tegu on tsiviilõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu iseenesest halduskohtu pädevusse. Seejuures osutab ringkonnakohus esmalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele, milles viimane märkis, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis, loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes. Vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava õigussuhe riigiga avalik-õiguslik. Erijuhtudel võib riigi õigussuhe kinnipeetavaga olla eraõiguslik, nt vangla poolt raviteenuse osutamisel või vangla kaupluse kaudu kaupade vahendamisel (RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12). Hiljuti on Riigikohtu erikogu täpsustanud seda seisukohta: „Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused 6 nende üle alluvad maakohtule“ (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 10). Käesoleval juhul on tegemist just viimase juhtumiga.
25. Sellegipoolest on asi käesoleval juhul ringkonnakohtu halduskolleegiumi pädevuses. Riigikohus on halduskohtu pädevuse kohta märkinud, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus (RKEKm 10.04.2002, 3-3-4-2-02; RKHKo 18.04.2002, 3-3-1-5-02; vrd ka RKHKo 28.09.2004, 3-3-1-42-04). Ringkonnakohus leiab, et sellele seisukohale tuginedes on ringkonnakohus pädev vaidlust lahendama.
26. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja vastustaja vahel on vaidlus müügilepingust taganemise õiguse üle.

§ 217

lg 1 ls 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

§ 217

lg 2 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2) või tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel (p 6). Käesoleval juhul asi iseenesest sobib otstarbeks, milleks telerit tavaliselt kasutatakse, nimelt vaatamiseks, samuti on teler remonditöökojas tehniliselt korrasolevaks tunnistatud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et teler on iseenesest ka seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga. Ringkonnakohus leiab aga, et

§ 217

lg 2 lahtist kataloogi tuleb täiendada juhtumiga, kus müüja ei võimalda ostjale ligipääsu asja sihipäraseks kasutamiseks tingimata vajalikule abivahendile, millele ainult müüja saab ligipääsu võimaldada. Ringkonnakohus tugineb seejuures analoogia korras

§ 217

lg-le 5, mille kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale tema poolt sobivaks peetud kaabli mittevõimaldamine tuleb lugeda võrdseks vastustaja poolt vastutuse võtmisega teleri paigaldamise eest. Kaebaja ostis teleri selleks, et seda oma kambris vaadata. See aga pole võimalik, kuna teler ei näita kambris nõuetekohast pilti. Kaebaja on palunud luba osta või lubada endale saata teistsugune antennikaabel, mis tema arvates probleemi lahendaks, kuid vastustaja on sellest järjekindlalt keeldunud. Eelnevast tulenevalt puudub kaebaja jaoks alternatiiv kui nõuda müügilepingust taganemist ning teler tuleb lugeda

§ 217lg 2 koosmõjus lg-ga 5 analoogia korras lepingutingimustele mittevastavaks.

30. Poolte vahel oli vaieldav, kas pildi kvaliteet vastab kaebaja poolt kirjeldatule. Ringkonnakohus osutab sellele, et võlaõiguslikus vaidluses on sellisel juhul otsustavaks tõendamiskoormuse jaotus.

§ 218

lg 2 kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava ja 7 vangla vahel sõlmitud müügilepingu puhul on tegu tarbijalemüügiga võlaõigusseaduse mõttes. Kaebaja ostis teleri 15.04.2010 ning sai selle kätte 26.04.

1. 18.06.2010, s.t vähem kui kaks kuud hiljem, esitas kaebaja vastustajale avalduse, milles väitis, et tema teleri pilt oli väga halb. Tõendamiskoormust kannab seega vastustaja. 19.12.2012 toimunud ringkonnakohtu istungil teatas vastustaja esindaja, et ta käis istungipäeval ise kaebaja teleri pilti vaatamas ja vaatas erinevate kanalite pilte. Sõltuvalt kanalist oli teleri pilt erinev: Kanal 2 pilt oli väga heas korras, ETV kanalil ei olnud pilt kõige selgem, satelliidi vahendusel edastatavatest venekeelsetest kanalitest oli üks korras, teisel ei olnud pilt selge. Kaebaja teleril ei ole väga suur ekraan. Üle ekraani ülemisest servast alla jooksid peenikesed valged sik-sak triibud, mida ei olnud kõikidel edastatavatel kanalitel. Esines ka kerget sädelust või säbru. Seda sama on sisuliselt väitnud ka kaebaja algusest peale, kirjutades halduskohtule esitatud kaebuses, et teleri pilt on tugevate triipude ja virvendustega häiritud, mis väsitab silmi. Ringkonnakohus leiab, et teleri pildi kirjeldused langevad enam-vähem kokku, ning loeb käesoleval juhul tõendatuks, et teleri pilt ei ole nõutava kvaliteediga.
2. Eelnevast tulenevalt on kaebaja käsutuses

§-des 222 ja 223 sätestatud õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul soovib kaebaja lepingust taganeda. Müügilepingust taganemise eelduseks on

§ 223

lg 3 ja lg 1 kohaselt, et müüja loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks, mis esineb eelkõige siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kuna kaebaja oletab, et teleri pildi tugevate triipude ja virvenduse põhjuseks on antennikaabel, siis on ta palunud vastustajalt korduvalt lubada tal osta ise või lubada talle saata teistsugune antennikaabel. Vastustaja on aga korduvalt ja järjepidevalt keeldunud võimaldamast kaebajale sellise antennikaabli soetamist, mis kaebaja arvates tagaks telerile nõuetekohase pildi. Viimati andis ringkonnakohus 19.12.2012 toimunud istungil pooltele kuni 10.01.2013 aega kompromissi sõlmimiseks, kuid vastustaja sellega ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt on vastustaja müügilepingut oluliselt rikkunud ning kaebajal on õigus lepingust taganeda. 32. Vastustaja on väitnud, et kaebaja ei ole väljendanud müügilepingust taganemise soovi

§ 118lg 1 p-s 1 ettenähtud mõistliku aja jooksul.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebaja sai 15.04.2010 ostetud teleri kätte 26.04.

1. 18.06.2010, s.t vähem kui kaks kuud hiljem esitas kaebaja avalduse, milles väitis, et kuna tema teleri pilt oli väga halb, kutsus ta elektrikud, kes vahetasid küll välja antenni pistiku, kuid see ei muutnud pilti paremaks. Väidetavalt näitas LCD-teler elektrikute kaabliga selget pilti. Seetõttu avaldas kaebaja soovi osta senisest poole paksemat 2-meetrist TV kaablit ning palus end teavitada kõnealuse kaabli maksumusest. 13.07.
2. a vastuskirjas selgitas vastustaja, et Tartu Vangla kaupluse vahendusel on võimalik soetada vaid neid kaableid, mis parajasti müügil on, ning kaebaja poolt soovitud antennikaabel ei kuulu kaupluse hankija sortimenti. Kaebaja sai kirja kätte 15.07.
3. 16.07.2010 esitas kaebaja „teabetaotluse“, kus soovis muuhulgas teada, kes LCD teleri temalt tagasi ostab, kui ta seda soovima peaks. 30.08.2010 esitas kaebaja vaidena pealkirjastatud avalduse, milles soovis müügilepingust taganeda. Teler käis ka korra remonditöökojas ning oli vahepeal paigutatud isiklike asjade lattu (tl 16). Ringkonnakohus leiab, et lepingust taganemise soov ei ole esitatud mõistlikku tähtaega ületades. Kaebaja soovis esmalt osta kaablit, mis tema arvates probleemi kõrvaldaks. Seda vastustaja talle aga ei võimaldanud. Alles seejärel väljendas kaebaja soovi müügilepingust taganeda.

§ 188

lg 1 näeb ette, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ringkonnakohus jätab lahtiseks, kas taganemisavaldust tuleb näha juba 16.07.2010 kirjutatud kirjas, sõnaselgelt on see esitatud 30.08.2010 esitatud avalduses. Selles on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 kohaselt avaldatud otsene tahe 8 müügilepingust taganeda. TSÜS § 69 lg 1 järgselt on see tahteavaldus kehtiv, sest vastustaja on selle kätte saanud. Avaldatud tahteavaldust tuleb TSÜS § 75 kohaselt pidada vastustajale arusaadavaks ning seotuks kaebaja ja vastustaja vahel 15.04.2010 sõlmitud müügilepinguga. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja on väljendanud taganemissoovi mõistliku aja jooksul. 33.

§ 189

lg 1 alusel on kaebaja õigustatud nõudma vastustajalt teleri maksumust ning kohustatud vastustajale tagastama teleri. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 15.04.2010 müügilepingu alusel tema poolt vastustajale tasutud teleri maksumus 154,03 eurot ning kaebajal tagastada müügilepingu alusel saadud LCD-teler „Electrion“ 15’ 1595 vastustajale. Einar Vene Agu Timmi 9 Madis Ernits