KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2013, Tartu Haldusasja number 3-10-1551 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. juuli 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Romeo Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vangla toimingute Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. juuli 2011. a otsus muutmata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 1. aprillini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Romeo Kalda esitas 16. märtsil 2010 Viru Vanglale teabenõude, milles palus väljastada koopiad 12 erinevast vaidest. Viru Vangla jättis 26. märtsil 2010 teabenõude rahuldamata, kuna tegemist ei olnud teabenõudega ning koopiate saamiseks tulnuks nende eest tasuda. R. Kalda esitas 25. märtsil 2010 teabenõude, milles soovis 10 erinevast vaidest koopia väljastamist. 12. aprillil 2010 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas 23. aprillil 2010 vaide, milles palus mõlemad keelduvad otsused tühistada ning teha ettekirjutuse teabenõuete täitmiseks. Viru Vangla ei vastanud vaidele tähtaegselt, mistõttu pöördus kaebaja oma õiguste kaitseks kohtusse. Andmekaitse Inspektsiooni 21. juuli 2010. a kirjaga tehti Viru Vanglale ettekirjutus lugeda edaspidi kinnipeetava poolt vanglale esitatud taotlused ja muud dokumendid avalikuks teabeks ja lähtuda teabenõude lahendamisel avaliku teabe seadusest. Viru Vangla tunnistas 11. augusti 2010. a teabenõude rahuldamisest keelduvad vastused kehtetuks ja rahuldas R. Kalda teabenõuded. 1 2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule 8. mail 2010 kaebuse teabenõude rahuldamisest keelduvate vastuste tühistamiseks ja teabenõude rahuldamiseks kohustamiseks. Pärast 11. augustil 2010 teabe saamist muutis kaebaja kaebust ning palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega keelduti väljastamast koopiaid avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on kaebajal preventiivne eesmärk ning kahju hüvitamise nõude esitamine vastustajale. Kaebaja soovib, et Viru Vangla lähtuks edaspidi analoogsetes olukordades avaliku teabe seaduses sätestatust. Tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kuna rikutud on kaebaja põhiseaduslikke õigusi, mis tulenevad põhiseaduse (PS) §-dest 10 ja 14, soovib kaebaja esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. 3. Tartu Halduskohtu 14. juuli 2011. a otsusega jäeti R. Kalda kaebus rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt on kaebaja põhjendatud huviks toimingute õigusvastasuse tuvastamisel kavatsus esitada kahju hüvitamise nõue ning preventiivne huvi. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjades nr 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-88-09 sedastanud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse rahuldamine on perspektiivitu, sest Viru Vangla on kaebaja ees vabandanud koopiate väljastamisega viivitamise eest ning tunnistanud oma eksimust. Viru Vangla on oma halduspraktika viinud kooskõlla Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ettekirjutuse ja kehtiva õigusega, mistõttu ei kuulu kaebus rahuldamisele ka preventiivsest huvist lähtudes, sest vastustaja on asjassepuutuvad haldusaktid kehtetuks tunnistanud ning kohtult samalaadsete toimingute suhtes taotletav konstateering ei saa aidata kaasa kaebaja õiguste täiendavale kaitsele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada R. Kalda kaebus. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud õiguslikud väited, seisukohad ja põhjendused. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Kaebaja viibimisaja kestel Viru Vanglas on viimane alati väljastanud kaebajale soovitud koopiaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu ei vasta tõele vangla väide, et kuni AKI ettekirjutuseni pidid kinnipeetavad ise oma koopiate eest tasuma. Problemaatiline olukord tekkis märtsis 2010. Kohus ei ole reageerinud kaebaja taotlustele nõuda Viru Vangla väidete kummutamiseks välja asjakohaseid tõendeid, mistõttu on kohus rikkunud uurimisprintsiipi.
- b)Vastustaja käitus õigusvastaselt, kui ei täitnud nelja kuu jooksul teabenõuet. Rikkumist ei tee olematuks asjaolu, et vastustaja tunnistab järelevalveorgani otsuse õigsust ning on viinud oma halduspraktika kooskõlla kehtiva õigusega.
- c)Halduskohus on vääralt järeldanud, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saa kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele tulevikus. Preventiivne eesmärk on edaspidi vältida samalaadsete õigusrikkumiste kordumist. Lisaks soovib kaebaja esitada Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning esitatakse järgmised põhjendused:
- a)Viru Vangla ei ole esitanud kohtule ebaõigeid andmeid ega eksitavat informatsiooni, kuna vaidlusalused haldusaktid pärinevad ajast, mil Viru Vanglas kehtinud praktika kohaselt pidid kinnipeetavad enda kirjutatud dokumentidest koopiate väljastamise eest tasuma ning seda kuni AKI ettekirjutuseni. Välistada ei saa, et kõnealusel perioodil ükski kinnipeetav ei saanud tasuta 2 koopiaid enda poolt väljastatud dokumentidest, kuid kehtinud praktika kohaselt käsitati toona sellistest dokumentidest koopiate väljastamist teenuse osutamise, mitte teabenõude täitmisena.
- b)Vastustaja on enda eksimust tunnistanud, haldusaktid kehtetuks tunnistanud, koopiad väljastanud ning oma praktikat muutnud, mistõttu puudub kaebajal asjas põhjendatud huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Kaebaja 16. märtsi ja 25 märtsi 2010. a teabenõuded rahuldati alles 11. augustil 2010. Enne seda oli kaebaja jõudnud 8. mail 2010 juba pöörduda kaebusega halduskohtusse, kus palus keelduvate vastuste tühistamist ning teabenõude rahuldamiseks kohustamist. Andmekaitse Inspektsioon tegi Viru Vanglale 21. juulil 2010 ettekirjutuse lugeda kinnipeetavate poolt vanglale esitatud taotlused avalikuks teabeks ja lähtuda teabenõudele vastamisel avaliku teabe seadusest. Viru Vangla tunnistaski 11. augustil 2010 oma teabenõude rahuldamisest keelduvad vastused kehtetuks ja rahuldas teabenõuded (tl 26). Pärast seda läks R. Kalda üle tuvastamisnõudele, kus palus tunnistada teabenõuete rahuldamata jätmise otsused ja toimingud, mis seisnesid koopiate väljastamata jätmises avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras, õigusvastaseks (tl 40). Hiljem loobus ta keelduvate vastuste õigusvastasuse tuvastamise nõudest ning alles jäi vaid toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue (tl 109). 8. Seega oli hetkeks, kui R. Kalda tuvastamisnõudele üle läks, tema õiguste rikkumine lõpetatud. Samuti oli Viru Vangla oma käitumisega eksimust tunnistanud. Enamgi veel, vangla kinnitas, et ta on oma tegevust korrigeerinud ning väljastab sellise taotluse korral kinnipeetavale soovitud teabe (tl 26p, samuti tl 80, 90, 108p). Sellises olukorras on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt. 9. HKMS vr § 24 lg 1 p 4 nägi ette, et kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või haldusakt antud või toiming sooritatud, siis jätkatakse menetlusega vaid siis, kui kaebajal on olemas selle jaoks põhjendatud huvi. Kaebaja on tuvastamiskaebusele üleminekut põhjendanud esiteks preventiivse huviga. 10. Olukorras, kus vastustaja on oma rikkumist möönnud ja seega selle sisuliselt omaks võtnud, ei ole poolte vahel enam vaidlust rikkumise toimumise üle. Kujunenud oli õiguslikult selge olukord. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, kuna vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. Haldusorganitel on kohustus järgida seaduses sätestatut ning olukorras, kus haldusorgan oma viga tunnistab, ei ole mingit alust arvata, et järgmisel korral haldusorgan seda viga kordab. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust. Seega ei annaks käesolevas asjas toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit reaalset eelist. Lisaks on Viru Vangla korduvalt kinnitanud, et on oma tegevust muutnud ja et edaspidi antakse kinnipeetavatele selline teave avaliku teabe seaduses sätestatud korras (tl 26p, samuti tl 80, 90, 108p). Samuti on oluline see, et olemas on ka järelevalvet teostava asutuse sellekohane kohustav ettekirjutus (tl 31-31p). See vähendab veelgi võimalust, et Viru Vangla hakkaks taaskord 3 vastupidiselt käituma. Seega ei saa asjas rääkida kaebaja õiguste rikkumise kordumise ohust, mis on preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse eelduseks. Eeltoodut arvestades ei ole kaebajal ringkonnakohtu hinnangul selles asjas niisugust preventiivset huvi, mis tingiks kaebuse rahuldamise. Olukorras, kus asja sisulisel lahendamisel selgub, et isikul puudub kaebeõigus, tuleb kaebus rahuldamata jätta, ilma et antaks hinnangut vaidlustatud akti või toimingu õiguspärasusele (vrdl RKHKm 3-3-1-65-00, p 1). 11. Need asjaolud on erinevad asjadest, kus Riigikohtu praktikas on preventiivsel eesmärgil vangla toiminguid õigusvastaseks tunnistatud (vrdl RKHKo 3-3-1-24-10, p 21; 3-3-1-56-10, p 16) ja seega ei ole siin tuvastamiskaebuse rahuldamiseks alust. 12. Selle küsimusega seoses osundab ringkonnakohus, et ka välismaa õiguskirjanduses on Eestiga sarnaselt reguleeritud tuvastamiskaebuse osas asutud seisukohale, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise vältimise eesmärgil on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks see, et ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks oleks piisavalt kindel oht. See eeldus ei ole täidetud, kui kordumise võimalus on üksnes ebamäärane. Samuti on rõhutatud, et sellise kaebuse esitamiseks peab poolte vahel olema vaidlus ebaselges või vaieldavas õiguslikus küsimuses (vt M. Gerhardt. VwGO § 113. F. Schoch, E. Schmidt-Assmann, R. Pietzner (Hrsg). Verwaltungsgerichtsordnung. Kommentar. München: Beck 2011, rn 93, lk 60). Käesoleval juhul ei ole, nagu eelnevalt märgitud, kumbki neist eeldustest täidetud. Vaidlustatud tegevuse kordumine pole tõenäoline ning vaidlusalune küsimus pole ka ebaselge, kuna vastustaja on nõustunud, et seaduses sätestatud kohustust rikuti. Seetõttu jääb kaebus piisava põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata. 13. Seega ei ole preventiivsetel põhjustel tuvastamiskaebuse menetluse jätkamine käesolevas asjas kuidagi põhjendatud. Sarnasele seisukohale analoogilistes olukordades on Tartu Ringkonnakohus asunud ka varem (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsuseid haldusasjades nr 311-11, 3-11-293, 3-11-503). 14. Kaebaja väide, justkui paluks ta tuvastada avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras teabe väljastamata jätmise õigusvastasus (tl 100-100p), ei muuda eeltoodut. Tähtaegade järgimata jätmine oli paratamatult kaasnev tagajärg Viru Vangla 26. märtsi ja 12. aprilli 2010 a vastustele, kus leiti, et kaebaja poolt soovitu ei ole avalik teave. See ei olnud iseseisev toiming. Algselt vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse möönmisega ja teabe väljastamisega on vastustaja möönnud ka selle paratamatult kaasnenud tagajärje õigusvastasust. 15. Ringkonnakohus peab seoses preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisega vajalikuks rõhutada veel seda, et kohtumenetlus on piiratud ressurss, millele juurdepääsuks on kehtestatud nii mõnedki piirangud. Üks neist piirangutest on halduskohtumenetluse puhul ka kaebeõiguse piiramine ja konkretiseerimine. Sarnaselt riigilõivu tasumise nõudega on see kohtusse pöördumise õiguse piirang vajalik kohtute ülekoormamise vältimiseks (vrdl RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Ei ole mõistlik raisata kohturessurssi vaidluste lahendamisega, kus kaebajad kaebuse rahuldamisest mingit reaalset eelist ei saaks. Lisaks riikliku ressursi kulule võib see tänu kohtusüsteemi ülekoormamisele takistada ka reaalselt õiguskaitset vajavatel isikutel tõhusa õiguskaitse saamist. Sama kehtib ka tuvastamiskaebusele üleminekul, kui haldusakt on antud või toiming on juba sooritatud (HKMS vr § 24 lg 1 p 4, kehtiva HKMS-i § 152 lg 2). 4 16. Teiseks on kaebaja üleminekutaotluses selgitanud, et tal on soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ja et ta soovib menetluse jätkamist ka sel alusel (tl 38). Samas nähtub kaebaja selgitustest, et ta ei pea kindlasti silmas kahju hüvitamist rahaliselt, vaid vabandust või kohtuotsust, millega on tunnistatud aktid ja toimingud õigusvastaseks (tl 39, tl 52). Seega ei ole rahalise kahju hüvitamise küsimus praegu menetluse jätkamise aluseks. Mis puudutab kahju hüvitamist õigusvastasust tuvastava kohtuotsuse vormis, siis märgib ringkonnakohus, et esiteks on vastustaja nõustunud, et ta käitus õigusvastaselt. Lisaks on Andmekaitse Inspektsioon teinud vastustajale kohustava ettekirjutuse. Seega on Viru Vangla käitumise õigusvastasus tuvastatud nii Andmekaitse Inspektsiooni kui sisuliselt ka vastustaja enda poolt. Ringkonnakohus ei näe, et sellises olukorras saaks õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt olla kuidagi intensiivsema tähendusega kaebaja jaoks. Seetõttu ei ole sarnaselt preventiivse huvi puudumisele kaebajal ka põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks sel alusel, et ta soovib esitada nõude kahju hüvitamiseks tuvastava kohtuotsuse vormis. Vaidlustatud tegevuse õigusvastasus on praegustel asjaoludel ilmne ja piisavalt tuvastatud. Selle täiendav tuvastamine kohtuotsusega oleks lihtsalt kohturessursi raiskamine, mis oleks vastuolus HKMS vr § 25 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendatud huvi olemasolu nõudega. 17. Samuti on kaebaja välja toonud soovi, et tema ees vabandataks. Viru Vangla on kaebusele esitatud vastuses muuhulgas ka kaebaja ees vabandanud (tl 95). Seega oleks kahju hüvitamise nõue ka vabandamise vormis alusetu, kuna kaebaja on selle eesmärgi juba saavutanud. 18. Kaebaja väidab, et halduskohus jättis kaebaja seisukohad tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult alustanud kaebuse lahendamist kaebeõiguse kontrollimisest ning selle puudumise tõttu kaebuse rahuldamata jätnud. Sellisel juhul ei oma enam tähtsust kaebaja muud väited seoses toimingute õigusvastasusega. Samal põhjusel ei pidanud halduskohus välja nõudma kaebaja soovitud tõendeid. Täiesti asjassepuutumatu on käesoleva vaidluse kontekstis see, kas vangla väide, et kuni Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuseni pidid kinnipeetavad ise koopiate eest tasuma, on tõene või mitte. 19. Ringkonnakohus märgib, et ehkki vastustaja on nõustunud sellega, et vaidlusalused toimingud olid õigusvastased, ei saa seda siiski käsitada kaebuse õigeksvõtuna kehtiva HKMS § 159 lg 1 mõttes. Vastustaja on läbivalt vastu vaielnud kaebaja põhjendatud huvile tuvastamiskaebusele üleminekuks. Kaebuse õigeksvõtt peab olema täielik ning õigeksvõtuga ei ole tegemist juhul, kui vastustaja möönab vaidlusaluse haldusakti või toimingu õigusvastasust, ent leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleks seetõttu rahuldamata jätta. Sellega seonduvalt konstateerib ringkonnakohus, et halduskohtutes on käesoleval ajal palju vaidlusi, kus kinnipeetav on esitanud tuvastamiskaebuse ning vangla ei vaidle kohtus vastu sellele, et vangla käitus õigusvastaselt. Niisuguste asjade jõudmise halduskohtusse võiks välistada see, kui kinnipeetavatele nähtaks seadusandlikul tasandil ette kohustuslik kohtueelne menetlus ka tuvastamiskaebuse esitamiseks. Sellisel juhul saaks vangla juba vaidemenetluses nentida enda tegevuse õigusvastasust ning vaidluse kohtusse viimiseks puuduks vajadus. See aitaks vähendada nii kohtute kui ka kokkuvõttes vanglate töökoormust. 5 20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv 15,97 eurot, tl 162) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 6