Obsah (7)

§ 230§ 232§ 403§ 444§ 162§ 178§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-54793 Tsiviila

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 403

lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.

§ 444

lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PkS § 28 lg 1 kohaselt abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. PkS § 31 lg 1 kohaselt abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 9 lg 2 kohaselt kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Pooled on avaldanud kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja ja kostja VK abielu registreeriti XXX ja lahutati 12.11.2012 (tl 9-10). Pooled ei ole kohtule avaldanud, et nad oleksid kokkuleppel valinud varasuhte. PkS § 24 lg 1 kohaselt võivad abiellujad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. PkS § 24 lg 2 sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. PkS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud 2 2-12-54793 esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja VK abielu kestel soetatud vara suhtes kehtib varaühisuse suhe. Hageja ja kostja VK olid abielus kuni XXX. Kostja VK omandas 02.12.2005 osaühingu ET osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Hageja ja kostja VK olid osa võõrandamise ajal abielus ning vastavalt omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 14 lõikele 1 omandati osaühingu ET osa hageja ja kostja VK ühisvarasse. 23.12.2010 sõlmisid hageja ja kostja VK notariaalselt tõestatud osaühingu osast osade müügilepingu, millega võõrandati osaühingu ET osast kokku 6 600 krooni suurune osa. Hagejale ja kostjale VK kuulus peale võõrandamist osaühingu ET osa nimiväärtusega 13 400 krooni. Notariaalselt tõestatud 23.12.2010 lepingus oli üheks ostjaks kostja AN, samuti oli müügilepingus välja toodud, et osaühingu ET osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka (tl 1213).

1. aasta jaanuaris tehti Eesti Väärtpaberikeskuse vahendusel börsiväline väärtpaberite võõrandamise tehing, millega kostja VK võõrandas kostjale AN’ile osaühingu ET osa nimiväärtusega 13 400 krooni (tl 8). Kostja VK väitel sõlmiti osade nimiväärtusega 13 400 krooni müügileping
2. aastal ja enne 23.12.2010 toimunud osade müüki ning
3. jaanuaris täitsid kostjad varasemalt sõlmitud müügilepingut. Kohus leiab, et kostja VK ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist
4. aastal. Kostja VK toob välja asjaolu, et perekonnaseaduse § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse teise abikaasa nõusolekut tehingu tegemisel ning abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja VK toob välja, et
5. jaanuaris tehingu tegemise ajal oli hageja lahkunud poolte endisest ühisest elukohast ning kostja VK pidi üksinda ülal pidama poolte ühiseid lapsi. Kostja VK väidab, et osade müük oli õiguspärane perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja VK on seisukohal, et hageja poolt oli antud nõusolek osaluse võõrandamiseks, kuigi see ei olnud kirjalik. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei saa nõuda kostja VK ühisomandiõiguse tunnustamist, kui kostja VK sellist nõuet esitanud ei ole. Samuti on kostja VK seisukohal, et hageja ei saa vaidlustada tehingut selles osas, mis puudutab kostjale VK kuulunud ½ mõttelist osa osaühingu ET osalusest. Kohus leiab, et puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja VK olid nii
6. aastal kui
7. aastal tehingute tegemise ajal abielus ning abikaasade varale, s.h osaühingu ET osalusele, kohaldus varaühisus. Kohus leiab, et varaühisuse puhul peab tehingu kehtivuseks olema täidetud perekonnaseaduse § 31 lg 1 nõue abikaasa nõusoleku saamiseks. Perekonnaseaduse § 29 lg 1
8. lause puudutab erandlikke olukordi, kus abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kohtu hinnangul hõlmab perekonnaseaduse § 29 lg 1
9. lause üldiseid igapäevaseid olukordi, st transpordi korraldamine, söögi ostmine, püsikulude maksmine jms. Kostja VK ei ole tõendanud, et osaühingu ET osaluse käsutamine oli tehing enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, tõendamata on põhjuslik ja vahetu seos igapäevaste vajaduste ja osa võõrandamise vahel. Kohus leiab, et kostja VK väide, et ühisvaraga tehingu tegemine oli lubatav tulenevalt perekonnaseaduse § 29 lg 1
10. lausest enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, ei 3 2-12-54793 ole antud juhul tõendatud ning ei ole kohaldatav. Kohus leiab, et seetõttu oli osaühingu ET osaluse võõrandamiseks tarvilik hageja nõusolek või tehingu heaks kiitmine. Hageja ei ole nõusolekut andnud ning ei ole heaks kiitnud tehingut, mille tulemusena
11. aasta jaanuaris võõrandati osaühingu ET osalus nimiväärtusega 13 400 krooni. Vastavalt perekonnaseaduse § 31 lg-le 1 on taoline tehing tühine. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja palve käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb rahuldada. Kostja ANon seisukohal, et asjaolu, kas osade müüja on abielus või mitte, ei ole talle teada ning see ei puutu kostjasse. Kostja ANon seisukohal, et kuna tehing vormistati registris ilma probleemideta, ei tekkinud kostjal kahtlusi tehingu korrektsuses või täiendavate nõusolekute tarviduses. Kostja ANleiab, et tehingu tühistamiseks ei ole alust. Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja VK olid nii
12. aastal kui
13. aastal tehingute tegemise ajal abielus ning abikaasade varale kohaldus varaühisus, siis pidi kostja ANtulenevalt 23.12.2010 notariaalselt tõestatud müügilepingust, mille pooleks ta oli, olema teadlik, et kostja VK ja hageja on abielus ning osaühingu ET osalusele kohalduvad varaühisuse piirangud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ANei saanud vastavalt EVKS § 9 lõikele 2 omandada heauskselt osaühingu ET osalust maksumusega 13 400 krooni. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse, et ilma abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine, tuleb hagi rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue
14. aasta jaanuari osaühingu ET osaluse käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb rahuldada ning samuti tuleb tunnustada TG’i ja VK’i ühisomandiõigust osaühingu ET osale nimiväärtusega 13 400 krooni.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt

§ 174

lõigetele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 4