KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8841 Tsiviilasi MN avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks või alternatiivselt lapse osalise hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale ja avaldaja tütrega suhtlemiskorra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja MN(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, e-post senny.pello@concordia.ee); Puudutatud isik I EN(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku I määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, asukoht Kentmanni 24, 10116 Tallinn, telefon 6443746, e-post: advbyroo@gmail.com ); Puudutatud isik II HS (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku II lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur&Pärn, Juhkentali 52,10132 Tallinn, e-post: indrek@in.ee ) ; Türi vald Türi Vallavalitsuse kaudu ( asukoht Kohtu tn 2, Türi linn 72213, Türi vald); Kohtuistungi toimumise aeg 18.juuni 2013.a. RESOLUTSIOON
- Lõpetada menetlus MN nõudes tütre EN hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks temale seoses nõudest loobumisega.
- Kinnitada MNja HS kokkulepe isa suhtlemiseks tütre EN järgmiselt: 2.
- MN kohtub oma tütrega kaks korda kuus teisel ja neljandal nädalavahetusel; 2.
- MN ja HS lepivad kokku vähemalt kolm päeva enne kohtumist kokkusaamise ajas ja ulatuses või teevad eelnevalt kokkulepitus muudatusi; 2.
- enne augustikuud viibib HS koos lapsega MN elukohas vastavalt vanemate eelnevale kokkuleppele. 1
(3)Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, lapse esindaja õigusabi kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluskäik 01.03.2012.a. esitas MN kohtusse avalduse lapse ENühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks temale või alternatiivse nõudena lapse osalise hooldusõiguse (isikuhooldusõiguse) üleandmiseks talle. Alates septembrist 2012.a. elab 5-aastane EN koos oma ema HS ja viimase elukaaslasega XXX. Avaldaja, MN, elab koos elukaaslasega alates käesoleva aasta algusest XXX 2-toalises korteris. 28.05.2013.a. on avaldaja esitanud täiendava nõude ja taotlenud lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Kohtuistungil avaldaja loobus oma nõudest temale ainuhooldusõiguse määramiseks. Nõustub, et vanematel on ühine hooldusõigus. On lapsega kohtunud ja aega veetnud. Tema sooviks on olla tütrega koos rohkem kui ühe päeva. Samas nõustub, et tütar on isaga olnud vähe koos ja seetõttu vajab ühine koosolemine veel harjumist. Lapse ema, HS, kinnitab, et laps on isaga kohtunud probleemideta, tunneb oma isa ega võõrasta, kuid sageli kaugemale minnes soovib ema juuresolekut. Seepärast on tehtud ühiseid väljasõite. Isapoolsete vanavanemate ees on tütrel hirm, põhjuseid laps ei avalda, kuid nende koju minna ei soovi. HSon lapseootel ja augustis sünnib tema ja elukaaslase ühine laps. Pärast kohtu poolt elatise väljamõistmist on MNmaksnud elatist korralikult. Suhted lapse isaga on head. Laps võiks isa juurde tema korterisse minna, kuid nähtavasti ta esimesel korral sinna üksi ilma emata minna ei taha. Türi Vallavalitsuse esindaja väitel on ta lapsega rääkinud ja külastanud kahel korral ka ema-lapse kodu. Kodune õhkkond on rahulik ja laps on harjunud lasteaiaga, kus tal meeldib käia. Tagasiside lasteaiast on positiivne. Lastekaitsetöötaja ettepanekul on HSpöördunud laste psühholoogi poole. Nõustamine on kestnud lühikest aega, kuid psühholoogi väitel on lapsel isapoolsete vanavanemate suhtes hirmud ja lapse vägivaldne sundimine nendega suhtlema ei ole käesolevalt lapse huvides. Kui hirmud kaovad on võimalik suhteid vanavanematega arendada. Kohtuistungil jõudsid vanemad lapsega suhtlemise korras kokkuleppele, mida toetab ka kohalik omavalitsus ja lapsele määratud esindaja Kohtumääruse põhjendused Kuna avaldaja on loobunud oma nõudest lapse ainuhoolduse määramiseks, kuulub menetlus selles nõudes lõpetamisele. Kohus tõdeb, et lapsega tegelevad lapse mõlemad vanemad ja vanavanemad sellesse enam ei sekku. Nii MN kui HS on endale teadvustanud, et kõik kokkulepped tehakse lähtudes ühise lapse huvidest. Vanemate omavahelised suhted on head. Lapse isa on korduvalt viibinud ema-lapse elukohas ja jäänud sinna ka ööbima. Lapse ema on lubanud enne sünnitust tütrega külastada isa tema elukohas, et hajutada lapse hirmud isa juures viibimisel. 2
(3)Vanemad on kokku leppinud järgmises lapsega suhtlemise korras: - MN kohtub oma tütrega kaks korda kuus teisel ja neljandal nädalavahetusel; - MN ja HS lepivad kokku vähemalt kolm päeva enne kohtumist kokkusaamise ajas ja ulatuses või teevad eelnevalt kokkulepitus muudatusi; - enne augustikuud viibib HS koos lapsega MN elukohas vastavalt vanemate eelnevale kokkuleppele. Vanemad paluvad kohtul kokkulepe kinnitada. Lapse esindaja ja kohalik omavalitsus toetavad vanemate ettepanekut. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kokkulepe vastab käesolevalt lapse huvidele ja tuleb kinnitada. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)