lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus märkis, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal teha kindlaks kostja võimalik asukoht, kuhu kohus saaks edastada kostjale mõeldud menetlusdokumente või isik, kes oleks pädev kostja nimel menetlusdokumente vastu võtma, ning teatama nimetatud andmed kohtule. Kohus jättis menetluskulud
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. BIGBANK AS esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse esitaja palub toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte selle väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Määruskaebuse kohaselt: 1) asjaolud, et kostja elukoht on teadmata ja hageja ei ole kohtule määratud tähtpäevaks esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ei ole aluseks jätta
Hageja on teinud kõik endast mõistlikult oleneva, et saada teada kostja asukoht, kuid kahjuks tulemusteta; 2) on kohtul suuremad võimalused saada kostja kohta teavet eri andmebaasidest. Ringkonnakohtute praktika viitab ka sellele, et juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole teinud piisavalt toiminguid ega jõupingutusi selleks, et lugeda teda kohtu korraldust täitnuks, siis peab kohus andma hagejale täiendavaid juhiseid, mida hageja kostja andmete saamiseks veel tegema peaks. Hageja andmetel ei ole kohus muu hulgas
lg-s 4 sätestatud kõiki võimalusi kasutanud.
Samuti ei ole kohus andnud hagejale täiendavaid juhiseid, mida hageja kostja andmete saamiseks veel tegema peaks ega kaalunud kostjale menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist. Tallinna Ringkonnakohtu poolt 14.04.2008. a tsiviilasjas nr 2-07-27215 tehtud määruses on ringkonnakohus asunud seisukohale, et hageja õigused ei saa jääda kaitseta seetõttu, et kostja elukoha kohta puuduvad registrisse kantud andmed või et kohalikule omavalitsusele või politseile on kostja viibimiskoht teadmata. Kui muud võimalused menetlusdokumendi kostjale kättetoimetamiseks on ammendunud ning hageja on teinud kõik mõistlikult võimaliku kostja elukoha teadasaamiseks ning
nõuded on täidetud tuleb menetlusdokument
Tulenevalt ülalöeldust ja arvestades asjaoludega, et: 1) hageja võimalused saada teada kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, on ammendunud; 2) hageja on teinud kõik mõistlikult võimaliku kostja elukoha teadasaamiseks; 3)
nõuded on täidetud: 4) kohtul on olemas politsei kinnitus, et kostja viibimiskoht on teadmata, asub hageja seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-12-44576 on täidetud kõik eeldused kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks selle väljavõtte avaldamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus märgib, et maakohtul on kohustus kontrollida 01.01.2013. a jõustunud
Kui
lg 1 sätestatud elektroonilise kättetoimetamise võimalused on kõik kohtu poolt dokumendi kättetoimetamiseks lõppenud edutult, siis on kohtul õigus toimetada menetlusdokument kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
lg 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui: 1) menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada; 3 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et
lg-s 1 toodud eeldused menetlusdokumendi kättetoimetamiseks avalikult on täidetud. Käesoleval juhul ei ela isik registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse (tl 66) kohaselt lahkus isik XXX andmete kohaselt mitu aastat tagasi Ukrainasse. Esitatud teabe kohaselt võib eeldada, et isik on Eestist lahkunud. Dokumenti ei õnnestu isikule kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on välisriik ning välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Hagejal on õigus valida, kas ta soovib tagaseljaotsuse tegemist või sisulist asja läbi vaatamist.
lg 31 kohaselt võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja kohtukutse avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. 6. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha tsiviilasja lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.