) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 19.03.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Sotsiaalkindlustusametist (KELA) edastatud taotluse Ylivieska linna Sotsiaalkomisjonis 29.08.2003 kinnitatud elatislepingu nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kohus kuulas puudutatud isiku 26.04.2013 ära. Puudutatud isik teatas, et kuna lepingu sõlmimisel ei teatatud puudutatud isikule kontot, kuhu raha tuleb maksta ning puudutatud isikule oli teada vaid poja kontonumber, on ta tasunud võlgnevusest 1880 eurot poja kontole. Puudutatud isik leiab ka, et osad nõuetest on aegunud. Puudutatud isik soovib, et koostataks graafik võlgnevuse tasumiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. 2 2-13-12720 Käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud elatisleping on kinnitatud 29.08.2003. Kuna New Yorgis 20.06.1956 sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon rakendub Eestile alates 07.02.1997 tehtud elatisotsuste suhtes, siis kuulub taotlus läbivaatamisele ülalnimetatud konventsiooni ning
tunnustamise ja täitmise sätete kohaselt.
lg 1 järgi kohaldatakse
62. peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga (
Kohus leiab, et elatislepingu tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad ning need vastavad
Tulenevalt avaldaja taotlusest ja Soome Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580) §-st 19 määrab kohus lahendis ära otsuse täitmise korra
Kohus märgib vastuseks puudutatud isiku väidetele elatise osalise tasumise ja nõuete aegumise osas, et nimetatud võimalikud asjaolud ei oma dokumentide tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Võlgnikul on võimalik esitada oma sellesisulised vastuväited täitemenetluses (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis), juhul kui täidetavaks tunnistatud dokument täitmiseks esitatakse. Kohus ei hinda siinkohal kõnesolevate väidete õiguslikku ja faktilist põhjendatust.
lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhistusi, mis tingiksid
lg 1 teise lause kohaldamise.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (
Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.