MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON: Vabastada Aleksandr Mekšun tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 23.05.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.01.2015, millest esimeseks neljaks
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Aleksandr Mekšuni suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Aleksandr Mekšuni vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Mekšunile, prokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. 19.06.2013 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava Aleksandr Mekšuni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Mekšun tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.05.2012 otsusega karistusseadustiku (
) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise ajaks loeti 08.12.2011. Viru vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohtuistung. Kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et talle on garanteeritud töökoht. Vabanemisfondis on 1650 eurot. Kinnipeetav avaldas, et see et ta jälle vangi sattus üle pika aja oli tema poolne suur eksimus ning see ei kordu enam. Prokurör ei toetanud tingimisi enne tähtaega vabastamist. Materjalidest nähtus, et isikut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja vanglas viibib kolmandat korda. Kinnipeetav pani toime esimese astme kuriteo ning antud otsus on tehtud kokkuleppemenetluse käigus, seega isik teadis kui pikk on tema karistus. Kokkulepet sõlmides nõustus ta selle karistusega. Kaitsja avaldas, et kinnipeetava käitumine on vangistuses olnud igati positiivne ning tegemist ei ole esimese nooruses inimesega. Kinnipeetaval on hetkel teine abielu ning ta ei soovi seda kaotada. Isik töötab vangistuse ajal ning on omandanud algkursuse eesti keeles, mis näitab, et isik on huvitatud riigi keele omandamisest. Asja menetlenud prokuröril ei ole midagi vabanemise vastu. Isik võtab endale kohustuse alluda elektroonilisele valvele ning teab, et kui rikub nõudeid satub ta uuesti vanglasse. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud kaitsja arvamuse ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Aleksandr Mekšuni saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabanemisjärgselt läheb kinnipeetav elama oma vanemate juurde aadressil xxxx. Elukohaks on vanematele kuuluv 2korruseline heas seisukorras eramu, mis vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele. Vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval olemas töökoht xxxx, seega olemas garanteeritud sissetulek. Kinnipeetava suhted nii abikaasa, laste kui ka vanematega on head. Isik on olnud eelnevalt ühel korral kriminaalhooldusel ja kriminaalhooldaja iseloomustas teda positiivselt. Karistuste vahelised pikad intervallid ja varasemate karistuste kustumine viitavad isiku soovile elada seaduskuulekat elu. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul on 12%. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Aleksandr Mekšun kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.