lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. KKosaühing (pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.05.
nimetatud väljamaksete kohta
lg 1 p 1 ja 2 nimetatud väljamaksed - vara välistamise, vara tagasivõitmise, vara tagasinõudmise kohta Taotlusi vara tagasivõitmiseks ja vara tagasinõudmiseks ei esitatud ega ole tehtud ka seetõttu vastavaid väljamakseid. 2
lg 1 p 3 nimetatud väljamaksed - massikohustused (pankrotimenetluse käigus halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused) Kokku massikohustused summas 39.30 eurot, sh teated väljaandes Ametlikud Teadaanded 38.34 eurot (6 x 6.39), pangakulud 0.96 eurot (6 x 0.16).
lg 1 p 4 nimetatud väljamaksed – pankrotimenetluse kulud Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused Ajutise halduri tasu ja kulude välja maksmise aluseks pankrotivarast on Harju Maakohtu 12.07.2012.a määrus tsiviilasjas nr 2-12-13183, millega mõisteti pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1 123.32 eurot, millele lisandus käibemaks summas 224.66 eurot ning kulutuste hüvitis 96.07 eurot. Halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks Kokku kulud 560.93 eurot. Vara müügikulud 448.20 eurot, sh transpordikulud 417 eurot, müügikuulutus kohalikus lehes 31.20 eurot. Maamaks 106.35 eurot. Registripäring 3 eurot. Pangakulud 3.38 eurot. Kohtukulud Jaotusettepaneku koostamise seisuga ei ole kohtukulusid kantud ega ole ka tulevikus ette näha kohtukulude kandmist. Küsimused on lahendatud kohtuväliselt. Halduri tasu Halduri tegevuse tulemusel laekus pankrotivara müügist 4 205 eurot, millelt on
lg 1 järgi halduri tasu alammääras 841 eurot, millelt sotsiaalmaks 277.53 eurot, kokku halduri tasu alammääras koos maksudega 1 118.53 eurot. Kokku kohtu poolt kinnitamist vajavad pankrotimenetluse kulud 560.93 eurot ja massikohustused 39.30 eurot, kogusummas kulud 600.23 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt omavad võlausaldajad
lg 2 rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid kogusummas 77 850.62 eurot.
lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ei esitatud ega tunnustatud.
Haldur ei ole esitanud kuriteoteadet või -kaebust. Võlausaldajatel puudub aktiivne huvi antud pankrotimenetluses, kokku on pankrotimenetluses kokku kutsutud 4 võlausaldajate üldkoosolekut (I üldkoosolek, nõuete kaitsmise koosolek ja 05.03.2013, 30.05.2013 üldkoosolekud), kuhu ei ole mitte ükski võlausaldaja kordagi ilmunud ning sellest tulenevalt ei osutunud võimalikuks ka pankrotitoimkonna moodustamine. Eeltoodust võib mõista, et võlausaldajatel puudub igasugune huvi pankrotimenetlust finantseerida ning kõik kulude, sh halduri tasuga seonduvad küsimused on jäetud kohtu otsustada. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. 6
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on
Lõpparuande kohaselt on võlgniku pankrotivara müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KK osaühing (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku alaliste makseraskuste tekkimine tingitud erimeelsustest võlgniku endiste osanike, juhatuse liikmete (KK, AT, MJ) vahel ja osanike endi makseraskuste tekkimisest. Harju Maakohtu 14.06.2010 määrusega kuulutati välja KK pankrot. Võlgniku juhatuse liikme MJ pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 25.11.2009 määrusega, tsiviilasi nr 2-09-47686. Väga olulist mõju omas ka ühe osaniku OÜ WT lõppemine (kustutati äriregistrist 08.10.2011). Seega saab halduri hinnangul pidada võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks muud asjaolu
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et KK osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on äriühingu juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole olnud äriühingule lojaalsed, kuna on erimeelsuste lahendamisel lähtunud isiklikest huvidest, mitte äriühingu huvidest. Kuna võlgniku juhatuse liikmete erimeelsuste tõttu muutus äriühing maksejõuetuks, siis on võlgniku juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine raske juhtimisviga. 2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest KKosaühing (pankrotis) pankrotimenetluses pärast KKosaühing (pankrotis) kustutamist registrist. KKosaühing (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Ene Ahasel. 7
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Jaotusettepaneku kinnitamisel 11.04.2013 määrusega kohus kinnitas massikulutused ja kulutused kokku summas 597.99 eurot. Lõpparuandest nähtuvalt on pankrotimenetluse kulud suurenenud võrreldes jaotusettepaneku kinnitamise ajaga 2.24 eurot võrra (pangakulud). Kohus leiab, et viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 4. Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg sätestab, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Lõpparuande järgi on KKosaühing (pankrotis) pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 4 205 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 841 eurot, mis on võrdne
Lõpparuandes toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et halduri taotlus tasu suuruse osas tuleb rahuldada ning määrata Ene Ahase tasuks 841 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277.53 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 8
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud KKosaühing (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata ennast. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada, kuna äriühingul puuduvad vahendid ja võimalused äriühingu dokumentide arhiveerimiseks. Merike Varusk Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.