alusel käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamisele.
lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võib kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada vajalikuks. Käsundita asjaajamise esmasteks eeldusteks
lg 1 järgi see, et kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud 3 õiguse tegu teha või kohustanud seda tegu tegema, soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või on asjaajamine avalikes huvides oluline. Hageja leiab, et ta on teinud oma kulutustega piirdeaia ning kulutuste tegemine oli mõistlikult vajalik arvestades kostja kasu ja avalikku huvi. Hageja on seisukohal, et kulutuste tegemine vastab kostja ja avalikule huvidele, sest vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirja § 5 lg-s 1 sätestatule on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud heakorra tagamisel hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning tulenevalt Viimsi Valla heakorra eeskirjast ja projekteerimistingimustes sätestatule on piirdeaia olemasolu kinnistute omanikele kohustuslik. Samuti hageja leiab, et elamukruntide piirdeaiaga rajamise kohustus tuleb tavast (TsÜS § 2 lg 1). Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Viimsi Valla heakorra eeskirjade § 5 lg-st tuleneb üksnes kinnistu omaniku kohustus tagada temale kuuluva kinnistu ja kinnistu piirdeaia heakord ning rakendada meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks, küll aga ei tulene nimetatud õigusaktist kinnistu omaniku kohustust piirata temale kuuluvat kinnistut piirdeaiaga. Hageja on kohtule esitanud XXX, XXX suhtes kuni 23.detsember 2004 kehtestatud projekteerimistingimused, mille punkt 14 kohaselt on ette nähud piirdeaed: Looduslik piire-vabakujuline piirdehekk koos võrk-või puitkonstruktsioonis piiretega, metallvõi puitpostidel, Hmax= 1,5 (tlk 187-89). Seega on tõendamist leidnud, et kinnistu asukohaga XXX, XXX suhtes kuni
lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul piirdeaia rajamisel 4 puudus hagejal tahe rajada piirdeaed kostja kasuks. Vastavalt XXX kinnistu suhtes kuni
ÜS § 138). Käesoleval juhu kostjal ei ole olnud võimalust kaasa rääkida millist piirdeaeda rajada, kontrollida piirdeaia rajamise täitmise kvaliteeti, otsustada piirdeaia rajamise maksumuse üle. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtud samuti, et kostja oleks hageja poolt piirdeaia rajamise heaks kiitnud
Asjaolu, et kostja ei ole esitanud hagejale vastuväiteid hageja poolt piirdeaia rajamisele ei tähenda, et kostja oleks piirdeaia rajamise heaks kiitnud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjale kuuluvale XXX kinnistule ei ole väljastatud projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Vaidlust pole, et antud kinnistu ei ole hoonestatud ja ehitustegevust seal ei toimu. Asjaolu, et XXX kinnistu naabrid on rajanud oma kinnistutele piirdeaiad ei tähenda, et kostja oleks nende piirdeaedade rajamise heaks kiitnud
Vastavalt Viimsi valla Ehitusameti juhataja JK’i 9. märtsi 2012 ekirjale peab piirete lahendus olema kajastatud elamu ehitusprojektis (tlk 58). Vastavalt Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted punktile 4.5 piiret on keelatud rajada väljas poole krundi piiri ja korterelamu ümber, v.a juhul kui see määratakse detailplaneeringuga. Eeltoodust tulenevalt võib iga kinnistu omanik rajada oma krundi piirile sellise piirdeaia, mis vastab ehitusprojektile. Seni kuni kinnistu omanik täidab ehitusloas ja Viimsi valla üldistes ehitustingimustes sätestatud nõudeid ei ole kohtu hinnangul naaberkinnistu omanikel õiguslikku alust piirdeaia rajamisele vastuväidet esitamiseks. Kolmanda õigusliku alusena hageja tugineb
lg 1 ja § 1041 alusel kostja poolt aluseta rikastumisele.
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.
kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Sisuliselt on kohustatud isik teise isiku poolt toimunud kohustuse täitmise korral rikastunud üksnes selliste kulutuste ulatuses, mille ta pidanuks isikliku täitmise korral ise kandma. Kohus on eelnevalt leidnud, et käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluvale XXX, XXX kinnistule oleks kunagi olnud või oleks käesoleval hetkel kohustuslik piirdeaia rajamine. Seega ei ole kostjal kohustust XXX kinnistule piirdeaia rajamiseks, millest tulenevalt ei ole hageja täitnud kostja kohustust piirdeaia rajamiseks. Kuivõrd kostjal ei ole kohustust piirdeaia rajamiseks ja selleks kulutuste kandmiseks, siis ei saa kostja olla hageja arvel rikastunud hageja poolt piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste ulatuses.
lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud 5 ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Hageja väidab, et piirdeaia püstitamine tõstab kinnisasja hinda ning on muutunud naaberkinnistute ühisomandiks. Seega on hageja poolt piirdeaia püstitamine kostjale ka kasulik ja vajalik. Kostja omandas oma kinnisasja juurde nüüdseks kuuluva olulise osa ehk rikastus hageja arvel. Kohus leiab, et pole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluva XXX kinnistu väärtus oleks hageja poolt 15,05 m pikkuse piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste võrra suurenenud. Vaidlust pole, et kostjale kuuluv XXX kinnistu ei ole hoonestatud ja kostja antud kinnistut ei kasuta. 06. märtsil 2003 toimunud kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tal ei ole praegu plaanis midagi XXX kinnistule ehitama hakata. Isegi kui kostjale kuuluva XXX kinnistu väärtus oleks hageja poolt 15,05 m pikkuse piirdeaia rajamisega suurenenud, siis seoses sellega, et antud kinnistu ei ole hoonestatud ja kostja kinnistut ei kasuta, ei ole hageja poolt piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused kostjale käesoleval ajal kasulikud. Piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste kasulikkusest võiks rääkida kohtu hinnangul alles siis, kui kostja hakkaks sellele kinnistule ehitama ja võtaks kinnistu kasutusele. Vastavalt Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted punktile 4.5 piiret on keelatud rajada väljas poole krundi piiri ja korterelamu ümber, v.a juhul kui see määratakse detailplaneeringuga. Vastavalt XXX kinnistu võrkaia kontrollmõõdistus joonisele on hageja poolt piirdeaed rajatud osaliselt kostjale kuuluvale XXX kinnistule (tlk 151) , mis on vastuolus Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehitus põhimõtted punktis 4.5 sätestatuga, mille kohaselt piiret on keelatud rajada väljapoole oma krundi piiri.
2 p 4 sätestab, et kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust kui kulutuste tegemine oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Isegi kui hageja poolt piirdeaia rajamisega oleks kostja kinnistu väärtus tõusnud ja hageja poolt piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused oleks kostjale kasulikud, puuduks hagejal
lg 2 p 4 alusel nende kulutuste hüvitamise nõue, sest vastavalt Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted punktile 4.5. on piirdeaia rajamine väljas poole oma krundi piiri sh. kostja kinnistule, keelatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 291,60 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.