Obsah (6)

§ 3§ 387§ 477§ 384§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-11393 Tsiviilasi Osaühingu DAkaebus kohtutäitu

§ 3lg 1).

Tegemist on olukorraga, kus isik vaidlustaba tema kasuks tehtud otsuse. TMS § 49 lg 1 järgi omab täitemenetluse lõpetamine üksnes võlgnikku soodustavaid tagajärgi. Enne hagi tagamise kohtumääruse saamist ei saanud kohtutäitur täitemenetlust peatada ning võis täiteasja aktiivselt menetleda. Hagi tagamise määruse pidi kohtutäiturile edastama avaldaja 2 (

§ 387lg 2, hagi tagamise määruse resolutsiooni p 4).

Avaldaja edastas määruse kohtutäiturile e-posti teel 22.01.2013 kl 17:35 (kohus edastas avaldajale kell 17:10). 22.01.2013 oli kohtutäituri büroo avatud kuni kella 17:00-ni. Kohus koostas hagi tagamise määruse pärast kohtutäituri tööpäeva lõppu, ka avaldaja edastas selle kohtutäiturile pärast kohtutäituri tööpäeva lõppu. Kohtutäitur ei saanud määrust kätte saada enne 23.01.2013 ega täitemenetluse peatamist enne seda otsustada. Täitemenetluse lõpetas kohtutäitur 22.01.2013 otsusega. Puudutatud isik II palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 28.02.2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitasid kohtutäiturile kaebuse (lk 19-20) tema tegevuse peale. 28.02.2013 otsusega (lk 22-25) jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kaebuses vaidlustab avaldaja kohtutäituri poolt tehtud täitemenetluse lõpetamise otsuse, avaldaja arvates oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse peatama, mitte lõpetama. Esitatud tõenditest nähtuvalt esitas puudutatud isik II kohtutäiturile 29.10.2012 avalduse täitemenetluse algatamiseks (lk 7-8). Nõude suuruseks on 404 130,05 eurot ning aluseks laenuleping ja hüpoteegi loovutamise ja asjaõigusleping. Vaidlus puudub selles, et: 1) 21.01.2013 toimus avaldajale kuuluva kinnisasja enampakkumine ja see võõrandati OÜ-le G ; 2) avaldaja esitas 21.01.2013 kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja hagi tagamise avalduse; 3) 22.01.2013 määrusega kohus tagas hagi ning peatas selleks täitemenetluse; 4) 22.01.2013 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse. Tõendite kohaselt allkirjastas kohtunik hagi tagamise määruse 22.01.2013 kell 17:10 puudutatud isiku II poolt esitatu kohaselt (lk 53-56) ning 22.01.2013 kell 16:10 avaldaja poolt esitatu kohaselt (lk 9-12). Avaldaja saatis hagi tagamise määruse e-posti teel kohtutäiturile 22.01.2013 kell 17:35. Kohus kontrollis hagi tagamise määruse allkirjastamise aega kohtute infosüsteemist (KIS), määruse allkirjasta kohtunik 22.01.2013 kell 17:10 (

§ 477lg 7).

Seega toimus enampakkumine ja kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamine enne, kui kohtutäitur sai teada hagi tagamise korras täitemenetluse peatamisest. TMS 50 lg 2 järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kuna kohtutäituril täitemenetluse lõpetamise ajal kohtulahendit, mille alusel tulnuks täitemenetlus peatada, ei olnud, puudus kohtutäituril alus täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäituril oli õigus täitemenetluse lõpetamiseks seoses enampakkumisel täitemenetluse võlgnikule kuulunud kinnisasja võõrandamisega. Õige ei ole avaldaja seisukoht, mille järgi täitemenetluse lõpetamise ja peatamise järjekord sõltub sellest, millises järjekorras tema nende toimingute aluseks olevad või nende toimingute kohta 3 tehtud määrused kätte saab. Asjakohane ei ole avaldaja viide TMS §-le 45, selle sätte alusel ei ole kohtule avaldaja avaldust esitanud. Tegemist on iseseisva alusega täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks või pikendamiseks. Käesoleval juhul tehti täitemenetluse peatamise määrus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks

hagi tagamist reguleerivate sätete alusel. Õige ei ole ka avaldaja seisukoht tema kahjustamise kohta kohtutäituri tegevuse tagajärjel. Täitemenetlus avaldaja suhtes algatati juba oktoobris 2012, avaldaja otsustas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada määratud enampakkumise toimumise päevale eelneval päeval.

§ 384

lg 1 järgi peab kohus hagi tagamise avalduse lahendama hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus seda eeskirja ei rikkunud. Kohus võib enne avalduse lahendamist ka kostja ära kuulata. Sellest tulenevalt ei saanud avaldaja eeldada, et kohus lahendab hagi tagamise avalduse tingimata enne enampakkumise toimumist. Kohtutäituri konto väljavõttega (lk 62) on tõendatud, et enampakkumise võitja kandis enampakkumise summa ja tagatisraha kohtutäituri kontole 21.01.2013 ja samal päeval kandis kohtutäitur enampakkumisel saadu puudutatud isiku II (täitemenetluse sissenõudja) arvele (lk 63) Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Juhindudes

§ 172jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kooskõlas

§ 174

lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4