← Eesti

3-13-643/34

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-643 Haldusasi AS-i Tulika Takso kaebus Siseministeeriumi kantsleri
  3. veebruari
  4. a käskkirja nr 1-5/22 p-de 3 ja 4 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni
  5. märtsi
  6. a otsuse nr 24-13/139353 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – AS Tulika Takso (registrikood 10539390), volitatud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Veiko Vaske; Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindajad Jaana-Helen Luik ja Anu Rebane; Kolmas isik AS Tallink Takso – volitatud esindajad vandeadvokaat Aare-Heino Raig ja vandeadvokaadi abi Keijo Lindeberg Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung
  7. aprillil
  8. a Resolutsioon
  9. Rahuldada kaebus.
  10. Tühistada Siseministeeriumi kantsleri
  11. veebruari
  12. a käskkirja nr 1-5/22 p-d 3 ja 4 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni
  13. märtsi
  14. a otsus nr 2413/
  16. Mõista Siseministeeriumilt välja AS-i Tulika Takso kasuks 5929,67 eurot (viis tuhat üheksasada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend seitse senti).
  17. AS-i Tallink Takso menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  18. mail
  19. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. detsembril
  22. a avaldas Siseministeerium riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetluse teel raamlepingu sõlmimiseks riigihankes "Taksoteenuse ostmine Siseministeeriumile ja tema valitsemisala asutustele" (viitenumber 139353). Pakkumused esitasid AS Tulika Takso ja AS Tallink Takso. 1

(5)
  2. jaanuaril
  3. a esitas hankija kaebajale teabepäringu, milles küsis selgitust pakkumuse õigusaktidele vastavuse kohta seoses sellega, et kaebaja poolt pakutud tariifid olid kõrgemad hetkel kaebaja kodulehel avaldatud hinnakirjast. Hankija arvates peavad pakutud tariifid pakkumuse nõuetekohaseks täitmiseks olema kirjaliku otsusega kehtestatud, sisestatud taksomeetrisse ja kohandamistunnistusele ning fikseeritud hinnakirjas ja sellest lähtuvalt peab pakkuja osutama teenust hankijale sama hinnakirja alusel nagu teistele klientidele.
  4. Kaebaja vastas hankijale
  5. jaanuaril
  6. a, et hankedokumentide kohaselt ei ole teenuseosutajal õigust lepinguperioodi vältel teenuse hinda tõsta, kuid suure tõenäosusega kahe aasta jooksul taksoteenuse kulud tõusevad. Sestap arvestaski kaebaja oma pakkumuses võimaliku kulude ja sellest tuleneva hindade tõusuga. Kaebaja kinnitas, et teenindab hankijat kuni avaldatud tariifide tõusuni praeguste tariifide alusel ja täidab kõiki õigusakte, mis reguleerivad taksoteenuse osutamist, ning õigusaktidest ega hankedokumentidest ei tulene keeldu leppida pikaajalises raamlepingus kokku kõrgemaid maksimumhindu võrreldes raamlepingu sõlmimise hetkel kehtiva (avaliku) hinnakirjaga. Kokkulepitud maksimumhind ei mõjuta vedaja kohustust osutada igal hetkel teenust vastavalt avalikule hinnakirjale.
  7. Siseministeeriumi kantsleri
  8. veebruari
  9. a käskkirja nr 1-5/22 p-ga 3 otsustati kaebaja pakkumus tagasi lükata ja p-ga 4 tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Otsuse kohaselt ei vasta kaebaja pakkumuse maksumus majandus- ja kommunikatsiooniministri
  10. mai
  11. a määruse nr 141 "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri" § 15 lg-le 8 ja § 18 lg-le 1, samuti Tallinna Linnavolikogu
  12. juuni
  13. a määrusega nr 16 kinnitatud "Tallinna taksoveo eeskirja" § 7 lg 2, 3, 4 ja 5 ning § 8 lg 1 nõuetele ja on seetõttu vastuolus hankedokumentide lisas 1 "Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus ja tellitavad kogused" esimeses lõigus esitatud teenuse õigusaktidele vastavuse nõudega, lisa 1 punktidega 7, 9 ja 11, hankedokumentide lisa 2 "Raamlepingu projekt" punktiga 4.2.1 ja hankedokumentide lisa nr 3 "Hankelepingu projekt" punktiga 4.2.
  14. AS-i Tulika Takso teenustele kehtib pakkumuse esitamise hetkel teistsugune hinnakiri, kui on esitatud pakkumuses ning kaebaja pakutud tariifide kohta pole tehtud õigusaktides nõutavat kirjalikku otsust. Seega oleks pakutud hindadega teenuse osutamine vastuolus kehtivate õigusaktidega, kuna taksoteenuse osutamisel ei ole lubatud rakendada taksosse paigutatud hinnakirjas toodud ja taksomeetrisse sisestatud tariifidest kõrgemaid tariife. Hankija ei ole küsinud tulevikus kehtestatavaid hindu, vaid maksumust, mille alusel on pakkuja valmis hakkama teenust osutama kohe pärast hankelepingu sõlmimist. Pakkumus on siduv ja lõplik, mida ei saa pärast esitamist enam muuta.
  15. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VaKo)
  16. märtsi
  17. a otsusega nr 24-13/139353 jäeti rahuldamata AS-i Tulika Takso vaidlustus Siseministeeriumi kantsleri
  18. veebruari
  19. a käskkirja nr 1-5/22 peale. Otsuse põhjenduste kohaselt ei võimalda hankedokumendid tõlgendust, et lubatud on pakkuda maksimumhindu, ainus võimalus teenuse osutamise hinda muuta tuleneb HD p-dest 5.7 ja 5.8, mis näevad ette läbirääkimised hinna alandamiseks vähemalt üks kord kuue kuu jooksul. VaKo nõustus otsuses kaebajaga, et pakkumus ei pidanud vastama pakkumuse esitamise ajal kehtivale hinnakirjale. Samas leidis VaKo, et hankija ei saanud eeldada, et kaebaja muudab raamlepingu või hankelepingute sõlmimise ajaks oma avalikku hinnakirja ja pakutud hindadega teenuse osutamine oleks olnud õigusaktidega vastuolus. Pakkumused maksimumhindadele ja tegelikele teenuse osutamise hindadele pole võrreldavad.
  20. AS Tulika Takso esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi kantsleri
  21. veebruari
  22. a käskkirja nr 1-5/22 p-de 3 ja 4 ning VaKo
  23. märtsi
  24. a otsuse nr 24-13/139353 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud hankijal alust nõuda, et pakkumuses toodud hinnad vastaksid kaebaja hinnakirjale, mis kehtis pakkumuse tegemise ajal. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2
(5)määrus nr 141 ja Tallinna Linnavolikogu määrus nr 16 reguleerivad vedu reaalajas, mitte juriidiliste isikute vahelisi suhteid. Pakkumuses olid esitatud kõik kinnitused osutama hakatava teenuse vastavuse kohta kehtivatele eeskirjadele.
  1. Siseministeerium ja AS Tallink Takso vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata ning VaKo otsus muutmata. Pakkumuses toodud hind on kõrgem kaebaja kehtivatest tariifidest. Kaebaja on oma pakkumust muutnud, kuigi hankedokumentides nõuti siduva ja lõpliku hinna esitamist. Taksoteenuse hind ei tohi ületada taksomeetrisse programmeeritud hindu. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hankija põhjendused AS-i Tulika Takso pakkumuse tagasilükkamise kohta ei ole seaduslikud. Hankija otsus kuulub tühistamisele ja kaebus rahuldamisele.
  3. Õige on hankija väide, et pakkumus on selle tegija suhtes siduv (RHS § 43 lg 1). Hankeleping sõlmitakse pakkumuses toodud tingimustel ja nende muutmine pole reeglina lubatud. Kohus selgitab, et riigihankeõiguse nende aluspõhimõtete eesmärk on kaitsta nii hankija majanduslikke huve kui teisi pakkujaid ebavõrdse kohtlemise eest. Lähtudes sellest kaitse-eesmärgist on lubamatu, et hankija ja edukaks tunnistatud pakkuja sõlmivad hankelepingu pakkuja jaoks soodsamatel ja hankija jaoks kahjulikematel tingimustel võrreldes pakkumuses tooduga. Samas puudub sisuline ja majanduslik loogika selles, et pakkujal keelatakse tema tahte vastaselt hankelepingut täita temale kahjulikematel tingimustel, kui selleks peaks vajadus tekkima. Oluline on vaid see, et hankija positsioon kuidagi ei halveneks.
  4. RHS § 71 lg 1 kinnitab eelmises punktis toodud kohtu arutluskäiku, et hankija ja pakkuja võivad kokku leppida hankija jaoks soodsamates tingimustes võrreldes pakkumuse alusel sõlmitud raamlepingus kokkulepituga. Sättest ei tulene, et hankelepingus hankija suhtes soodsamates tingimustes kokkuleppimise võimalus peab olema sätestatud hankedokumentides või raamlepingus.
  5. Järelikult ei olnud praegusel juhul nn maksimumhinna pakkumine vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga. Pakkumuse tagasilükkamine oli ebaõige juba seetõttu, et hankija otsuses nõuti alusetult hindade vastavust pakkumuse tegemise ajal kehtivate tariifidega. Pakkumuse tegemise ajal kehtivad tariifid ei oma mingit tähtsust, kuna oluline on ju tagada teenuse osutamise ajal kehtivate nõuete järgimine ja see sai ka olla HD lisa 1 esimese lõigu mõte ja eesmärk. Vaidlust pole selles, et teenuse osutaja võib oma tariife muuta sisuliselt kogu aeg, järgides majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 141 ja Tallinna Linnavolikogu määruses nr 16 ettenähtud formaalsusi. Hankija ei teadnud ega saanudki teada pakkumuste hindamisel, missugused tariifid hakkavad kaebajal kehtima hankelepingute täitmise ajal. Piirang seisneb vaid selles, et tulenevalt pakkumusest ja sõlmitavast lepingust ei saa need tariifid olla kõrgemad kaebaja pakkumuses toodutest ja seda kaebaja ei vaidlustagi. Kaebaja on kinnitanud, et ta järgib kõiki kehtivaid õigusakte ning sellest piisab. Kui hankelepingu täitmise käigus ilmneb, et ta vaatamata oma kirjalikele kinnitustele nõuab hankijalt kehtivatest tariifidest suuremat tasu, toob see kaasa nii avalik-õiguslikud sanktsioonid kui hankelepingu rikkumise. Seejuures puuduvad faktilised ja õiguslikud takistused kehtestada hankelepingute täitmise hetkeks samasugused tariifid, mis olid toodud kaebaja pakkumuses. Seega puudus hankijal alus pakkumust tagasi lükata.
  6. HD p-d 5.7 ja 5.8 näevad ette läbirääkimiste võimaluse hinna alandamiseks vähemalt üks kord kuue kuu jooksul. Sättest ei tulene keeldu leppida hinna alandamises kokku tihemini. 3
(5)
  1. Kohus märgib, et hankijal on formaaljuriidiliselt õigus keelduda pakkumuses toodud hinnast madalama hinna maksmisest. Seega on hankijal põhimõtteliselt võimalik nõuda, et ta peab saama maksta teenuse osutamise ajal kehtivatest tariifidest kõrgemat tasu. Kohus leiab, et kui sellise nõudmise esitamise ainus eesmärk oleks luua kunstlikult olukord, kus teenuse pakkuja on sunnitud rikkuma avalik-õiguslikke regulatsioone (kehtivatest tariifidest suurema tasu võtmine taksoteenuse eest), mis toob kaasa avalik-õiguslikud tagajärjed ja ka hankelepingu rikkumise, on tegemist õiguse kuritarvitamisega, mis on TsÜS § 138 järgi keelatud. Asjaolu, et hankija võib teoreetiliselt saada teenuse osutajalt väiksema arve, kui ta kehtiva lepingu järgi saama peaks, ei saa olla selline probleem, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise.
  2. Kaebaja pakkumus ei muuda esitatud pakkumusi mittevõrreldavateks. Kaebaja pakkumus järgib täpselt etteantud nõudeid ning seda saab võrrelda teise pakkumusega igasuguste probleemideta. Seejuures möönis hankija kohtuistungil, et on pakkumusi võrrelnud ja kaebaja pakkumus oli hankedokumentides toodud kriteeriume arvestades majanduslikult soodsam kolmanda isiku pakkumisest. Kuna kaebaja pakutud n.ö maksimumhind on niikuinii madalam konkurendi pakutud hinnast, ei saa sellest soodsast hinnast omakorda veel allahindluse tegemine kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist. Kõikidel huvilistel oli võimalik pakkuda sellist hinda, nagu nad ise soovisid, ning kusagilt ei tulenenud, et pakkumuses toodud hind peab vastama pakkumuse tegemise ajal kehtivatele tariifidele. Asjakohatu on väita, et kui teine pakkuja oleks teadnud, et võimalik on pakkuda n.ö maksimumhindu, oleks ta teinud teistsuguse pakkumise – praegusel juhul saaks see tähendada ainult seda, et kolmas isik oleks oma niigi kõrgema hinna asemel saanud (soovi korral) pakkuda veelgi kõrgemat hinda – see poleks aga mõjutanud hanke tulemust, sest kaebaja pakkumus on igal juhul soodsam.
  3. Kohus ei analüüsi kaebuses toodud väiteid selle kohta, et frantsiisiandjal pole võimalik kontrollida tema kaubamärki kasutavate füüsilisest isikutest ettevõtjate tariife. Kohtuistungil kinnitas kaebaja seaduslik esindaja, et tariifide maksimumhinna reguleerimiseks on olemas mehhanism pooltevahelises lepingus. Tulenevalt hanke tingimustest ja esitatud pakkumusest vastutab lepinguga võetud kohustuste täitmise eest hankija ees pakkuja ning kaebaja on kinnitanud, et tagab tingimuse järgimise, mille kohaselt ei võta hankijalt suuremat tasu kui pakkumuses toodud.
  4. Menetlusosaliste ülejäänud väiteid pole tarvis analüüsida, kuna need ei mõjuta asja lahendamise lõpptulemust, mille määrab asjaolu, et hankijal ei olnud alust keelata hinna pakkumist üle pakkumise tegemise hetkel kehtivate tariifide.
  5. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 654,11 eurot ja õigusabikulud summas 4467 eurot. Kohtule esitati kohtuistungil kulude nimekiri, kuludokumendid ja tõend advokaadibüroo arve tasumise kohta (tlk 73, 111-114). Hankija ei vaidlustanud kohtuistungil kulude suurust. Ka kohus ei arva, et tegemist oleks mittevajalike või põhjendamatult suurte kuludega. Vaidlus ongi õiguslikult suhteliselt keeruline, mida kinnitab mh ka asjaolu, et halduskohus jõudis vaidlustuskomisjonist erinevale seisukohale. Kaebajal oli oma huvide tõhusaks kaitseks õigus kasutada professionaalset õigusabi. Kulude suurusjärk ei erine märkimisväärselt Tallinna õigusabiturul sarnase keerukuse ja mahukusega asjades tavaliselt kantavatest kuludest. Kohus leiab, et põhjendatud on ka kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest
  6. mail
  7. a esitatud täiendav kulunõue summas 808,56 eurot. Erinevalt hankijast ei leia kohus, et menetluskulude kogusumma oleks nii suur, et see tekitaks kahtluse nende vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. 4
(5)18. Kuna kaebus rahuldatakse ja kolmas isik oli vastustaja poolel, ei ole alust jätta tema menetluskulusid kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). Hankija esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.