3-12-2210 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-12-2210 Haldusasi L.S.i kaebus SA Erametsakeskus juhatu

§ 155lg 5; § 204 lg 2).

ASJAOLUD:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on L.S.i kaebus SA Erametsakeskus (SA EMK) juhatuse liikme 16.11.2011 käskkirja nr 7-1/11/370 osaliseks tühistamiseks. Seoses kaebetähtajaga märkis L.S. kaebuses, et ta sai 22.02.2012 vaideotsuse esmakordselt kätte 19.09.
3. 23.10.2012 kohtunõudega palus kohus SA-l EMK esitada teabe koos tõenditega L.S.i poolt 22.02.2012 vaideotsuse kättesaamise kohta ( tl 51).
4. 29.10.2011 esitas SA EMK kohtule nõutud teabe L.S.i poolt 22.02.2012 vaideotsuse kättesaamise kohta ( tl 60-133). 1 SA EMK märgib, et on teinud 7 kuu jooksul jõupingutusi, et L.S.ile kirju kätte toimetada ning kirjavahetus toetuse taotluse osas on juba 384 lehekülge. SA EMK edastas kohtule vaideotsuse edastamise kohta kaebajale järgmise kronoloogia ühes kronoloogias nimetatud dokumentidega: • 22.02.2012 - vaideotsuse edastamine, edastatud T.Mitt e-kirjaga L.S.i e-postile xxxxxx, ( tl 63); • 22.02.2012- teade vaideotsuse jõudmise kohta adressaadini ( tl 75) , • 22.02.2012 - Vaideotsuse edastamine tähitud kirjaga posti teel. Vaideotsus tagastatud hoiuaja möödumise tõttu. Edastatud tähitud kirjaga aadressile xxxxxxx. Nimetatud aadress on esitatud taotluses L.S.i aadressina ( tl 76), • 27.02.2012- L.S. saatis teabenõude EMK-le uuelt e-posti aadressilt, kuid ei esitanud ühtegi viidet sellele, et aadress muutunud. Uus aadress: xxxxxxxx (tl 81), • 25.04.2012- L.S. edastas keskkonnaministrile e-kirja „Valija pöördumine ja kutse“. EMK-l paluti esitada sellele kirjale seisukoht. Kirjas L.S. viitab EMK vaideotsusele (kirja 1 lk allosas märge): „Pärast vaideotsuse edastamist oleme teinud kaks järelpärimist EMK-le 27.02.12 esimese ja kordava teise 05.03.12“ Saadetud L.S.i poolt aadressilt xxxxxxxxx keskkonnaministrile ( tl 82-84), • 03.05.2012- L.S. edastab EMK-le e-kirja (järelpärimine teabenõude ja vaideotsuse kohta) uuelt aadressilt. Kirjas palub küsitud info saata elektrooniliselt aadressile xxxxxxxx kuna väidetavalt on teised ülekoormatud( tl 85-87), • 09.05.2012- EMK edastas L.S.ile neli e-kirja kolmele aadressile. Siia olid lisatud kõik kirjad mis vahepeal L.S.ile on saadetud ja mida ta väitis, et pole kätte saanud. Kohtule on elektrooniliselt esitatud e-kiri teisest kirjast nr 7-7/08/2-53-2 pealkirjaga „ 2_EMK vastus_Lisad 1_3“ . Lisas 2 vaideotsus edastatud aadressidele: xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx. Kõikide kirjade kohta tuli märge, et on jõudnud adressaadini ( tl 89-90).
5. SA EMK hinnangul tuleb 22.02.2012 e-kirjaga edastatud vaideotsus ja tähitud kiri, millega edastati vaideotsus, lugeda kättesaaduks 22.02.
6. L.S. on kasutanud ajavahemikus 22.02.2011 kuni 27.02.2012 aadressi xxxxxxx, selle ajavahemiku jooksul on kirjavahetust kokku üle 25 e-kirja ning ei ole ühtegi kirja, kus L.S. oleks teatanud, et ei ole kirja kätte saanud. SA-le EMK ei ole selle aja jooksul hot.ee serverist ega EMK serverist tulnud ka teadet, et e-kiri ei ole kohale läinud. Eespool nimetatud e-posti aadressile on L.S. viidanud ka 20.12.2011 edastatud vaides. Vaideotsus edastati teistkordselt ka väljastusteatega tähitud kirjaga L.S.i poolt näidatud kontaktaadressil xxxxxxxx, mis tagastati, kuna ajavahemikus 23.02.2012 kuni 26.03.2012 ei võtnud sellel aadressil keegi kirja vastu. EMK-le edastatud toetuse taotluses on ta näidanud oma kontaktaadressiks xxxxxxxx. Muudatusest kontaktaadressi osas ei ole L.S. EMK-le ühtegi teadet esitanud. Põllumajandusministri 14.02.2008 määrusega nr 10 ja 20.05.2010 määrusega nr 61 sätestatud „Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 14 lg 2 p 1sätestab muudatustest teatamise nõude, L.S. ei ole EMK-d teavitanud e-posti aadressi xxxxxxx sulgemisest või e-posti aadressi muutmisest ega postiaadressi muutusest. Samuti on L.S. ise kinnitanud vaideotsuse kättesaamist 25.04.2012 keskkonnaministrile edastatud kirjas, mis kinnitab samuti, et L.S. sai vaideotsuse kätte varem kui ta kaebuses märgib. SA EMK märgib, et juhul, kui kohus leiab, et 22.02.2012 vaideotsus pole L.S.ini jõudnud, on vaideotsus edastatud täiendavalt 09.05.2012 kolmele kaebaja poolt SA-le EMK edastatud kirjades olevale e-posti aadressidele (xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx). Ka seda tähtaega arvates on möödunud 30 päevane kaebetähtaeg. 2
7. SA EMK rõhutab, et on antud juhul teinud kõik endast oleneva, et vaideotsus jõuaks adressaadini tema poolt näidatud kontaktandmetele. SA EMK leiab, et tuleks tugineda Riigikohtu lahenditele (vt nt halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-100-10), kus kohus on selgitanud, et isikud peavad oma registrijärgsel aadressil pidevalt tagama posti vastuvõtmise. Kui posti vastuvõtmine on jäetud korraldamata, võtab isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Analoogselt Riigikohtu lahendiga väidab SA EMK, et L.S.il lasus kohustus tagada EMK-le edastatud aadressi andmete õigsus ja vastutus andmete kättesaamise tagajärgede eest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 kohaselt saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Riigikohus rõhutab, et tähtsaadetisena saadetud dokumente peab olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Kuna L.S. pole EMKd teavitanud aadresside muutusest, siis loeb EMK vaideotsuse kättetoimetatuks 22.02.
9. EMK tugineb ka Avaliku teabe seaduse (AvTS) analoogiale. AvTS kohaselt peab teabenõudja nimetama teabenõudes oma sideandmed, kuhu vastus ja millisel viisil edastada. L.S. on edastanud toetuse taotluse menetluses enne vaideotsust kõik kirjad (kirjavahetus kokku üle 25 kirja) aadressilt xxxxxxx. Seaduse kohaselt ei vastuta teabe valdaja teabenõudele vastuse kättesaamise/vastuvõtmise eest, nende kättesaamise riisiko lasub teabenõude esitajal endal. Teabevaldajal pole õigusaktides sätestatud kohustust kontrollida, kas kiri jõudis teabenõudjani või mitte. Seda toetab ka AvTS § 17: teabenõue täidetakse teabenõudja poolt soovitud viisil. 5 päeva peale vaideotsuse edastamist 27.02.2012 edastas L.S. teabenõude e-posti aadressilt xxxxxxxxx . Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-100-10 esitatud seisukohtadele, Määruse § 14 lg 2 p 1 taotlejapoolsele teavitamiskohustusele ning AvTS analoogiale, palub SA EMK kohtul lugeda 22.02.2012 SA EMK poolt edastatud vaideotsus kättesaaduks L.S.i poolt.
10. Tallinna Halduskohtu 03.12.2012 määrusega võeti L.S.i kaebus menetlusse. Kohus asus seisukohale, et SA EMK edastatud teabele tuginevalt on L.S. esitanud kohtule kaebuse tähtaja rikkumise tunnustega. Määruse punktiga 2.2 andis kohus kaebuse esitajale kaebuse esitamise tähtaegsuse põhjenduste esitamiseks aega 15-päevase tähtaja kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
11. 17.12.2012esitas L.S. kohtule seisukohad kaebetähtaja õigsuse kohta. Kaebuse esitaja märgib, et vastustaja poolt esitatud vastusest selgub, et SA Erametsakeskus on kaebajale adresseerinud 22.02.2012 väljastusteatega tähitud kirja, mille sisu on kaebajale teadmata, sest ta ei ole eespool nimetatud kirja kätte saanud ning see on väljastajale tagastatud. Kaebajale jääb arusaamatuks see, et kui vastustaja väidab, et saatis 22.02.2012 kirjaga kaebajale vaideotsuse ning see tagastati 23.03.2012, miks vastustaja, olles veendunud, et kiri ei jõudnud adressaadini, seda mõne aja pärast uuesti seaduses nõutud viisi ei edastanud.
12. Vastustaja poolt kohtule edastatud vastusest selgub,et vastustaja jättis vaide lahenduse dokumendid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) § 11 lg 2 nõutud viisil edastamata ja kasutas talle teadaolevaid kaebaja meiliaadresse ning saatis kaebaja jaoks olulise otsuse nendele aadressidele. Vastustaja on kohtule täiendavalt saatnud ka kaebaja metsatulekahju ennetamise investeeringu taotluse ärakirja, millest nähtub, et kaebaja on taotluses esitanud oma elukoha aadressi viitamata meiliaadressile. Sellega on kaebaja asjaajamise algusest peale selgelt mõista andnud, et soovib vastuseid kirjalikult. Vastustaja poolt talle teatavaks saanud kaebuse esitaja meiliaadressidele edastatud kaebaja õigusi piiravate otsuste saatmine ei ole seadusekohane oluliste dokumentide edastamise viis ja seda tuleb lugeda ELÜPS § 11 lg 2 sätestatud dokumentide nõuete rikkumiseks vastustaja poolt ja seega õigustühiseks. 3
13. Pärast kaebaja poolt vastustajale edastatud mitmekordset teatamist ja nõudmist on vastustaja saatnud ja kaebaja 19.09.2012 kätte saanud vastuse 19.11.2011 esitatud vaidele. Pärast kaebajale vaideotsuse teatavaks saamist esitas kaebaja kohtule 19.10.2012 kaebuse, mis on Tallinna Halduskohtus registreeritud ning seega on kaebaja kinni pidanud

§ 46lg 1 sätestatud tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud ajast.

11. Lisaks eeltoodule on kaebuse esitaja märkinud, et vastustaja on ületanud vaide lahendamise tähtaega enam kui 30 päevaga, mis näitab, et vastusaja ei suuda kinni pidada seaduses sätestatud nõuetest ja tähtaegadest. Samuti on kaebuse esitaja märkinud, et pöördumises riigikogu liikme poole on eksitud sõnakasutusega, mistõttu on „vaide“ asemel ekslikult kasutatud sõna „vaideotsus“. KOHTU SEISUKOHT: 12.

§ 124

lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lõike 2 järgi lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt

§ 124

lõikele 4 kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. 13. Kaebuse esitaja on seisukohal, et on käesoleva kaebuse esitanud tähtaegselt. Vastustaja on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

§ 124lõigete 2 ja 4 alusel käesoleva haldusasja menetlus lõpetada.

Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevaga. 14.

§ 46

lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kaebuse esitaja märgib, et sai 22.02.2012 vaideotsusest teadlikuks alles 19.09.2012 ning esitas kaebuse 19.10.2012, seega tähtaegselt. 15. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on jätnud vaideotsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) nõutud viisil edastamata ja kasutas talle teadaolevaid kaebaja meiliaadresse ning saatis kaebaja jaoks olulise otsuse nendele aadressidele, kuigi kaebaja on asjaajamise algusest peale selgelt mõista andnud, et soovib vastuseid kirjalikult. Kohus esitatud väitega ei nõustu. Kohtutoimiku lk 87 nähtub, et L.S. on ise 03.05.2012 esitanud vastustajale teabenõude ka vaideotsuse kohta ning palunud selle edastada tähitult ja täiendavalt elektrooniliselt aadressile xxxxxxxxx. 09.05.2012 on SA EMK vastanud järelepärimisele ja edastanud ka vaideotsuse. ELÜPS § 11 lg 2 sätestab:

§ 46lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

1. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda vaideotsusest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. Kuna isik on kohtumenetluse vältel jäänud seisukohale, et kaebus esitati tähtaegselt ning ta ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitanud ega välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 5
2. Eeltoodud põhjendustel kuulub asja menetlus

§ 124

lg 2 ja

§ 152

lg 1 punkti 2 alusel lõpetamisele ning vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu kuulub rahuldamisele. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, tuleb kohtul menetlust lõpetavas määruses

§ 109lõike 2 kohaselt lahendada ka menetluskulude jaotuse küsimus.

Vastavalt

§ 108lõikele 4 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja.

Käesoleval juhul jäävad kaebaja kanda tema enese menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 6