KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2013. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-12-31783 Tsiviilasi M. K.i pärandi hooldaja korteriühistu Mõisa tee

) annab pärandi hooldajale kaks võimalust pärandvara käsutamiseks: 1) oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks (

§ 112

lg 4); 2) kogu pärandvara likvideerimiseks põhjusel, et pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest või pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema (

§ 112lg 7).

Kuidas pärandvara valitseda, sh kummale alusele tugineda, on pärandi hooldaja otsustada. Avaldaja tugineb esimesele võimalusele, st soovib võõrandada korteriomandi pärandaja võlgade ja pärandvara valitsemise kulude katmiseks.

§ 112

lg 3 p 3 kohaselt on pärandi hooldaja üheks ülesandeks täita pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud pärandaja võlausaldaja taotlusel, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded.

§ 112

lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks ning hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Seega lubab pärimisseadus pärandi hooldajal võõrandada pärandaja vara, sh kohtu loal võõrandada pärandaja kinnisvara, kui seda on vaja teha pärandaja võlgade tasumiseks ja pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks. Pärandvaraks oleva korteriomandi haldus- ja hoolduskulud on pärandvaraga seotud kohustused. Pärand avanes 10.08.

1. a. Avaldaja selgituste kohaselt on pärandajale kuulunud korteriomandi seisukord pärast pärandi avanemist halvenenud sellisel määral, et korteriomand on muutunud elamiskõlbmatuks, selle majandamine praeguses seisundis (näiteks üürile andmine) ei ole võimalik, korteriomandi seisukorra parandamiseks puudub hooldajal raha ja see ei ole ka mõistlik. 3 Kohus nõustub, et korteriomandi võõrandamine ja selle arvel pärandaja võla ja korteriomandiga seotud kulude katmine on tekkinud olukorras põhjendatud. Kuna puudub võimalus teenida pärandvara valitsemise arvel tulu ja see olukord on asjaolusid arvestades pöördumatu, siis tuleb hooldajal korteriomand müüa. Kohtule esitatud pärimisasja algatamise avalduses (tl 99-101) on notar selgitanud, et xxx-xxx asuv korteriomand võis olla abikaasade M. K.i ja M. K.i ühisvara. Kohus leiab, et see ei takista loa andmist korteriomandi müügiks. M. K. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. Asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Viide sellele, et korter vallasasjana on omandatud abielu ajal, ei anna põhjust kahelda kinnistusraamatu andmete õigsuses järgmistel põhjustel. M.l K. suri 16.08.
2. a. Pärimisregistri andmetel ei ole tema pärimisasja algatatud ja temast ei ole jäänud testamenti (tl 113-114). Kuni 31.12.
3. a kehtinud pärimisseaduse § 117 ja § 118 lg 3 kohaselt on isikul, kes oli õigustatud pärima M.l K.i vara, praegu võimalik oma pärimisõigust maksma panna ainult juhul, kui ta tõendab, et võttis pärandi 10 aasta jooksul M.l K.i surmast vastu oma tegudega. Käesoleva asja materjalidest tulenevalt võttis pärandi oma tegudega vastu M. K., kes elas selles korteris, oli korteriühistu liige, kandis korteriga seotud kulusid ja kanti pärast M.K.i surma kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna. Olukorras, kus M.l K.i surmast on möödunud ligi 16 aastat, ei saa muude selliste isikute olemasolu pidada usutavaks või tõenäoliseks. Käesolev määrus tehakse teatavaks isikutele, kes M. K.i pärimisasja algatamise avalduse kohaselt olid õigustatud M.l K.i pärandit vastu võtma. Need on M.il K.i lapselapsed J. S., A. S., V. K. ja I.a K.. Kui mõni neist isikutest on seisukohal, et ta võttis tähtaegselt oma tegudega vastu M.l K.i pärandi ja on pärijana korteriomandi ühisomanik, siis on tal võimalik käesolev määrus vaidlustada. Määruse vaidlustamise korral tuleb oma seisukohta tõendada. Kohus juhib pärandi hooldaja üle järelevalve teostajana tähelepanu järgmistele asjaoludele. *

§ 112

lg 3 p 1, 3, 5 kohaselt on hooldaja muuhulgas kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ning võtma juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse. Käesoleva asja materjalide põhjal ei ole hooldaja suutnud tagada pärandvara säilimist ning pärandvaraga seotud kohustused on hoolduse ajal oluliselt kasvanud.

§ 112lg 3 p 4 kohaselt on hooldajal aruandekohustus pärijate ees.

Kui M. K.i pärijad on selgunud (olgu nendeks siis testamendijärgsed pärijad, pärandaja sugulased seadusjärgsete pärijatena või Kohtla-Järve linn), tuleb pärandi hooldajal eeltoodud asjaoludest ja oma tegevusest, sh korteriomandi müügist ja saadud raha kasutamisest pärijatele aru anda. * Pärandaja võlaks on kohustused korteriühistu ees, mis on tekkinud kuni pärandaja surmani e kuni 10.08.

1. a. Pärast seda kuupäeva tekkinud võlg ei ole enam pärandaja võlg, vaid korteriomandi omanike ehk pärijate kohustus, mille täitmisega kuni pärijate selgumiseni tuleb tegeleda pärandi hooldajal. Pärandi hooldajal tuleb hilisema aruandekohustuse huvides eristada, millise kohustuse täitmiseks on korteriomandi müügist saadud raha kasutatud. / allkirjastatud digitaalselt / 4 Viljo Junolainen Kohtunik Teadete jätmine ja üldinfo: kohtusekretäri telefon 66 38 350, e-post sirle.vosu@kohus.ee. E-post menetlusdokumentide saatmiseks: vmkjohvi.menetlus@kohus.ee. Kohtu kantselei üldtelefon 66 38 300, faks 66 38
2. Kohtumaja aadress Kooli 2a Jõhvi. 5