lg 2 p 2 alusel vangistus 4 aastat; 2) Harju Maakohtu 30.03.2009 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud,
Karistus kantud, vabanes 12.08.2012. Aleksei Konjahhini süüdistus
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 8 ja 9, § 213 lg 1järgi; Andrei Kušniri süüdistus
Advokaat Gennadi Kull Süüdistatav Andrei Kušnir Ik: 37906080358, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel; töökoht: töötab mitteametlikult ehitusel, elukoht XXX; 1 Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 22.02.2013. Kriminaalkorras karistatud 8 korral, neist viimati: 1) Harju Maakohtu 03.09.2009 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud 20 päeva, karistus kantud; 2) Harju Maakohtu 17.10.2012 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud,
Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Aleksei Konjahhin süüdi tunnistada
lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 2. Aleksei Konjahhin süüdi tunnistada
lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 3. Aleksei Konjahhin süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 4.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.10.2012 kuni 20.10.2012, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Ärakandmata karistuse 3 (kolme) aasta 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva ärakandmist arvestada alates Aleksei Konjahhini kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 27.12.2012. 6. Aleksei Konjahhini suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel. 7. Andrei Kušnir süüdi tunnistada
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 8.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 17.10.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata ning tingimisi kohaldamata jäetud vangistusega 5 kuud ja 29 päeva, suurendades
lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust osaliselt ja mõista lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 9.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta Andrei Kušnirile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud Andrei Kušniri suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Kušnir temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 10.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Andrei Kušniri järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 2 kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 11.
p 1 alusel arvestada Andrei Kušnirile määratud 2 (kahe) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.06.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, omandades ja hoides narkootilist ainet suures koguses, pani toime
Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna, 19.10.2012 ajavahemikul kella 17.30 – 18.00 tungis Tallinnas, XXXasuvasse korterisse, kust varastas VB kuuluva mobiiltelefoni Nokia 1280 väärtusega 15 eurot koos SIM-kaardiga, millel oli 10 eurot kõneaega. Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna, 08.12.2012 ajavahemikul 16.00 kuni 23.00 tungis Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, kust varastas SO kuuluva võtmekimbu 5 võtmega väärtusega 70 eurot ja mobiiltelefoni Nokia maksumusega 70 eurot, kokku SO kuuluvaid esemeid väärtusega 140 eurot. Samuti tema, varem varguseid toimepannud isikuna, ajavahemikul 21.12.2012 kella 00.00-st kuni 21.12.2012 kella 03.00 tungis Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, kust varastas VV kuuluva varalise väärtuseta rahakoti, milles olid VV väljastatud ID-kaart, juhiluba, Swedbank’i pangakaart koos pangaparoolide kaardiga, LHV pangakaart, mitmesugused kliendikaardid, ELION AS-le välja antud STATOILI krediitkaart ning mobiiltelefoni Samsung Galaxy S Plus, maksumusega 250 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 25.12.2012 ajavahemikul kella 14.00 kuni 15.30 tungis Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, kust varastas ML kuuluva varalise väärtuseta käekoti, koos selles olnud rahakotiga väärtusega 5 eurot, milles oli ML väljastatud juhiluba, ID-kaart, Swedbanki deebetkaart, krediitkaart, paroolikaart, erinevad arved, töökoha uksekaart ja võtmed, prillitoosi väärtusega 10 eurot, märkmiku väärtusega 6 eurot, Matkaspordi kinkekaart väärtusega 14.30 eurot, Rademari kinkekaart väärtusega 20 eurot, kliendikaardid, ravikindlustuskaart, tehniline pass nr XXX kaantega sõiduautole Mazda reg nr-ga XXX koos liikluskindlustuse poliisiga, valge müts maksumusega 10 eurot, rätik „Mazda“ logoga maksumusega 20 eurot ja nahkkindad maksumuseta, musta värvi kott kirjega www.logo.ee maksumuseta, Euroopa ravikindlustuskaart EG nimele, Euroopa ravikindlustuskaart LT nimele, kokku ML kuuluvaid esemeid väärtusega 85.30 eurot. 5 Sel moel Aleksei Konjahhin võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime
Samuti tema, 25.12.2012 ajavahemikul kella 15.18 kuni 15.21 varalise kasu saamise eesmärgil kasutades varastatud ML Swedbank’i pangakaarti nr XXXXXXXXX, sisestas Tallinnas, Pinna 21 asuvasse pangaautomaati HAN00203 PIN-koodi, millega sekkus pangasüsteemi andmetöötlusprotsessi ning võttis välja ML kontolt nr XXXXXXXXXXXX sularaha summas 300 eurot. Samuti tema 25.12.2012 ajavahemikul kella 15.22 kuni kella 15.23 varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades varastatud ML Swedbank’i krediitkaarti nr XXXXXXX, sisestas Tallinnas, Pinna 21 asuvasse pangaautomaati HAN00203 PIN-koodi, millega sekkus pangasüsteemi andmetöötlusprotsessi ning võttis välja ML kontolt nr XXXXXXXXXX sularaha summas 120 eurot. Sel moel Aleksei Konjahhin saades varalist kasu sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi andmete ebaseadusliku sisestamise teel pani toime
Andrei Kušnirile on esitatud süüdistus selles, et tema, tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ebaseaduslikult minigrip kilekotis oleva fooliumvoldiku, milles oli 0,049 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, sellest puhtal kujul fentanüüli 0,0021 grammi, so narkootilist ainet suures koguses, omandatud aine andis ta tuvastamata ajal ja kohas edasi Aleksi Konjahhinile, kes kandis seda endaga kaasas kuni 19.10.2012 kella 18.50 mil see peale kinnipidamist 19.10.2012 kell 18.50 politseisõidukist registreerimisnumbriga XXX selle istme alt, millel Aleksei Konjahhin istus leiti ja ära võeti. Sel moel Andrei Kušnir, omandades ja edasi andes narkootilist ainet suures koguses pani toime
MS § 245 sätetest on 19.06.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Kreutzbergi, süüdistatav Aleksei Konjahhini ja tema kaitsja Gennadi Kulli vahel järgnev kokkulepe: 1.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat 4 kuud vangitust. 2.
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. 3.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 4 kuud. 5.
– 20.10.2012, so 2 päeva ning karistusaja alguseks lugeda 27.12.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 17.10.2012 otsusega mõistetud karistuse: 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mida tingimisi ei kohaldatud
sätete kohaselt katseajaga 2 aastat, osaliselt ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 2 kuud. 3.
sätete kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat, katseajaks määrata Andrei Kušnir kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustada teda täitma
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;
, 213, 184, § 64 lg-st 1, § 65 lg-st 1, 68 lgst 1; § 75 lg-st 1 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Aleksei Konjahhin kuulub temale
lg 2 p-des 8 ja 9, § 184 lg 2 p-s 2 ning § 213 lg-s 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti asub kohus seisukohale, et Andrei Kušnir kuulub temale
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus järgmist. Aleksei Konjahhinilt tuleb välja mõista nii määratud kaitsja tasu, ekspertiisitasud kui ka sundraha. Sundraha väljamõistmise osas selgitab kohus, et kuna A. Konjahhinile inkrimineeritavatest kuriteoepisoodidest üks on esimese astme kuritegu, siis tuleb talt välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Andrei Kušnirilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu ja ekspertiisitasu. Kuivõrd Andrei Kušnirile inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist ning kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel
Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et süüdistatavate ankeetandmete kohaselt tuleb süüdistatavate puhul möönda töökoha või muu legaalse sissetuleku puudumist, mis tagaksid neile igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatavate näol tegemist on täisealiste ja töövõimeliste isikutega, kellede puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Samuti ei saa jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatavate endi vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena olid nad teadlikud sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult nende endi kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt 7 toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Mõlemaid süüdistatavaid on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatavate endi kanda. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et ühele süüdistatavale mõistetakse käesoleva otsusega pikemajaline tähtajaline vangistus, leiab kohus, et menetluskulude osade kaupa tasumiseks või nende kulude ajatamiseks alus puudub. Nimelt on käesoleva kriminaalmenetluse raames korduvalt tõdetud, et süüdistatavatel töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Seega võimalik menetluskulude osade kaupa tasumise või nende ajatamise kohaldamine ei avaldaks mõju süüdistatavate majanduslikule seisundile, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude osade kaupa tasumist või ajatamist. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.