Obsah (8)

§ 122§ 120§ 136§ 63§ 68§ 64§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 25.03.2013 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-13-1789 (12230115465) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 122, § 120, § 136 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav Andrei Gribanov isikukood: 38301090226; kodakondsus: Eesti; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; haridus: kesk; ei tööta; viibimiskoht: Vangla XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: vahistamine, viibib Vanglas alates 09.11.2012; kahtlustatavana kinni peetud 07.11.2012 – 08.11.2012 (2 päeva). Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Andrei Gribanov

§ 122järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud.

2. Süüdi mõista Andrei Gribanov

§ 120järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

3. Süüdi mõista Andrei Gribanov

§ 136lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2 4.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada Andrei Gribanovile mõistetud üksikkaristustest raskemat. Mõista Andrei Gribanovile liitkaristus – 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 5. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Andrei Gribanovil tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. 6.

§ 68

lg 1 järgi lugeda Andrei Gibanovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Andrei Gribanovil tuleb lõplikult ära kanda 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda Andrei Gribanovi vahistamine alates 09.11.

2. Andrei Gribanovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumiseni.
3. KrMS § 310-1, VõS § 1055 järgi rahuldada kannatanu TK taotlus lähenemiskeelu kohaldamises osaliselt. Keelata Andrei Gribanovil kannatanu TK ühenduse võtmine elektrooniliste sidevahendite, e-posti, virtuaalsete suhtluskeskkondade kaudu, posti teel, telefonitsi ja mobiilsidevahendite kaudu 3 (kolmeks) aastaks arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kannatanu TK taotlus füüsilise lähenemiskeelu kohaldamises jätta läbi vaatamata.
4. Välja mõista Andrei Gribanovilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 48,00 eurot.
5. Välja mõista Andrei Gribanovilt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 307,20 eurot (so riigi õigusabi tasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 30,72 eurot.
6. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
7. Asitõendid: 2 CD plaati ja 1 DVD-R plaat salvestistega säilitada koos kriminaaltoimikuga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on Harju Maakohtu kriminaalkantseleis kättesaadav alates 19.04.2013 Kohtu selgitused: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et apellatsiooniõigusest saab loobuda, loobumise korral otsuse tervikteksti ei koostata. Esitatud süüdistus: 3 Andrei Gribanov’it süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 13.05.2012 kuni 27.10.2012 kasutas Tallinnas aadressidel Põllu 146 asuvas eramus, Paldiski mnt 100 asuva maja läheduses, Pääsküla prügila ja endise kino Koit läheduses, samuti Maardus täpselt tuvastamata aadressil järjepidevalt moraalset ja füüsilist vägivalda raseda kannatanu Tatjana Kolossova suhtes, mis väljendus selles, et tema korduvalt ja järjepidevalt lõi Tatjana Kolossova’le lahtise käe ja rusikaga vastu näo-, pea- ja kõhupiirkonda, tiris juustest, surus käega kinni suu ja pigistas kõrist, tõukas pikali asfaldile ja voodile, haaras kinni rinnust, lõi puidust riidepuuga vastu nägu, haaras kinni särgi kaelusest ja tagus jõuga pead vastu seina, haaras ja pigistas kätest. Oma sellise tegevusega põhjustas Andrei Gribanov kannatanu Tatjana Kolossova’le järjepidevalt füüsilist valu ja tervisekahjustusi, sh 13.05.2012 südaöö paiku Tallinnas Pääskülas endise kino Koit lähedal haaras kinni kannatanu Tatjana Kolossova’l juustest, lõi ühe korra rusikaga näkku vasaku põse piirkonda, surus käega suu kinni, et kannatanu appi hüüa ei saaks, samuti tõukas asfaldile pikali ja uuesti surus käega suu kinni nii, et kannatanul oli raske hingata ning põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu; maikuu keskpaigas 2012 sõidutas eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduautoga kannatanu Tatajana Kolossova Harjumaal Maardus asuvale mahajäetud ehitusplatsile, kus ähvardas kannatanut ja lõi ühe korra rusikaga näkku ning ei lasknud kannatanul sõiduautost väljuda ning kui kannatanul õnnestus autost põgeneda, püüdis ta kannatanu kinni, paiskas pikali maha, surus oma kätega kannatanu suu kinni, et viimane ei saaks karjuda ja abi kutsuda. Seejärel haaras kannatanul kinni juustest ja tiris autosse tagasi, põhjustades kogu oma tegevusega kannatanule füüsilist valu; 05.06.2012 kella 10.00-st paari tunni vältel, Tallinnas Põllu 146 asuvas eramus haaras kinni kannatanu Tatjana Kolossova’l juustest ja tiris, seejärel lõi korduvalt rusikatega vastu pead kõrva- ja kuklapiirkonda, haaras kinni rinnust ja tõukas põrandale pikali, seejärel tõstis ta kannatanu maast üles ja lükkas uuesti voodile pikali. Mõne aja pärast haaras puidust riidepuu ja lõi sellega kannatanule vastu ninapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas Andrei Gribanov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peapõrutus, ninaluude murd, parema reiepiirkonna põrutus; 30.06.2012 kella 15.15 paiku Tallinnas aadressil Paldiski mnt 100 asuva maja läheduses, teades, et kannatanu Tajana Kolossova on rase, lõi ühe korra rusikaga ja ühe korra lahtise käega kannatanut näopiirkonda, samuti kägistas kätega kaelast, surus küünarnukiga kannatanu kõrile ja surus käega suu ja nina kinni nii, et kannatanul oli raske hingata, samuti pigistas ja raputas käsivartest ja haaras juustest, mistõttu tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: vasakul pool huulepiirkonnas põrutus, õlavarte muljumus, vasaku reiepiirkonna ja sääre põrutus, alt vasakult
8. hambalt kild väljas; 05.09.2012 päevasel ajal Tallinnas Pääskülas prügila piirkonnas olles, teades, et kannatanu Tatjana Kolossova on rase, solvas ja tiris kannatanut juustest, samuti rebis katki kannatanul seljas olnud kleidi, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu; 07.09.2012 päevasel ajal Tallinnas Põllu 146 asuvas eramus, teades, et kannatanu Tatjana Kolossova on rase, lükkas solvangute ja ähvarduste saatel viimase voodile pikali, istus kannatanule peale, surus käega suu kinni ja kägistas kaelast, samuti surus kannatanu vastu seina, haaras kätega näost kinni ja lõi korduvalt lahtise käega vastu nägu. Seejärel maja välisukse juures uuesti haaras kannatanul kinni seljas olevast särgist ja lõi korduvalt jõuga kannatanut vastu koridori seina, mistõttu kannatanu lõi korduvalt ära oma pea. Samuti haaras kannatanul kinni näost ja ähvardas tapmisega ning lõi kannatanut kõhupiirkonda, teades, et kannatanu on rase. Saadud löökidest tundis kannatanu füüsilist valu, vajus valutundest põrandale pikali ning sai erinevaid tervisekahjustusi: paremal sääre eespinnal hulgimarrastused ja mõlema õlavarre piirkonnas hematoomid; 27.10.2012 kella 19.30 paiku Tallinnas Põllu 146 asuvas eramus, teades, et kannatanu Tatjana Kolossova on rase, haaras kinni kannatanu juustest, kätest, rinnust, surus kannatanu vastu seina, jõuga pigistas ja surus randmetest, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu. Seega pani Andrei Gribanov toime teisele inimesele järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, see on

§ 122järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 13.05.2012 südaöö paiku, Tallinnas Pääskülas endise kino Koit lähedal, peale seda, kui Tatjana Kolossova oli avaldanud soovi koju minna, hoidis ta Tatajana Kolosseva’t jõuga enda 4 kasutuses olevas sõiduautos (eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduauto) ning kui Tatjana Kolossova püüdis autoust avada, haaras ta Tatjana Kolossova’l juustest kinni ja ei lasknud väljuda, samuti sulges kõik autouksed, et takistada kannatanul väljumine. Seejärel lõi kannatanule rusikaga vasaku põse piirkonda ja solvas ning kui kannatanu hakkas karjuma ja paluma uste avamist, surus kannatanul suu kinni ning ähvardas, et juhul, kui kannatanu hakkab uuesti karjuma, lööb ta kannatanu maha. Mingil hetkel õnnestus kannatanul autost väljuda, kuid Andrei Gribanov püüdis kannatanu kinni, paiskas asfaldile pikali, surus jõuga kinni kannatanu suu ning ähvardas, et vägistab kannatanu ära, hakates ise seejuures kannatanu kleiti üles poole tõmbama, kuid seejärel haaras aga kinni kannatanul juustest ja tiris uuesti autosse. Samuti tema, maikuu keskpaigas 2012 päevasel ajal, sõidutas eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduautoga Tatjana Kolossova Harjumaal Maardus asuvale mahajäetud ehitusplatsile ning vihahoos ähvardas ja kasutas füüsilist vägivalda kannatanu Tatjana Kolossova suhtes ning ei lasknud kannatanul sõiduautost väljuda. Kui Tatjana Kolossoval õnnestus mingi hetk sõiduautost põgeneda, püüdis ta kannatanu kinni, paiskas pikali maha, surus jõuga suu kinni, et viimane ei saaks karjuda ja abi paluda. Seejärel haaras ta Tatjana Kolossoval juustest kinni, tiris autosse tagasi ja blokeeris autouksed, laskmata kannatanul autost väljuda. Pärast seda sõitis ta koos kannatanuga veel mitu tundi ringi, laskmata kannatanul lahkuda ning kannatanu palvetele viimane koju viia, vastas karjumise ja solvangutega. Seega pani Andrei Gribanov toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teiselt isikult aluseta vabaduse võtmine. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu T. Kolossova ütlused (tlk 5-8, 32-35, 51-54, 87-96, 97-106, 109-118, 167168,121-122); 2) AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõend (tlk 119-120); 3) Teatised SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (tlk 4, 23-25, 31, 49); 4) Kannatanu T. Kolossova avaldus (tlk 15-16); 5) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 18); 6) 28.08.2012 asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 28-30); 7) 10.07.2012 asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 41, 42-43); 8) 15.10.2012 asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 69-76); 9) 29.10.2012 avaldus (tlk 83-85); 10) Tunnistaja O. Varlamova ütlused (tlk 126-131); 11) Tunnistaja S. Varlamovi ütlused (tlk 132-138); 12) Kahtlustavata A. Gribanovi ütlused (tlk 9-12, 37-40, 58-61, 142-148, 163-166). Kohtuistungil esitas prokurör taotluse avaldada täiendavalt tunnistaja J. Vaarma ütlused, kaitsja prokuröri taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus avaldas täiendavalt tunnistaja J. Vaarma ütlused (tlk 44-46). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on A. Gribanovile süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud; A. Gribanov on järjepidevalt, 5 kuu vältel tekitanud kannatanu T. Kolossovale tervisekahjustusi ja füüsilist valu. A. Gribanovi karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine raseda kannatanu suhtes. Prokurör taotles A. Gribanovi süüdi tunnistamist

§ 120järgi ja karistamist vangistusega 8 kuud; A.

Gribanovi süüdi tunnistamist

§ 122järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud; A.

Gribanovi süüdi tunnistamist

§ 136

lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta; 5

§ 64lg 1 järgi A.

Gribanovile mõistetavatest üksikkaristustest raskeima suurendamist ja A. Gribanovile liitkaristuse – 4 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, so A. Gribanovil tuleb ära kanda 2 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus.

§ 68lg 1 järgi karistuse arvestamise alguse lugemist A.

Gribanovi kinnipidamisest 07.11.2012. Prokurör toetas kannatanu T. Kolossova taotlust lähenemiskeelu kohaldamises ja palus see rahuldada. Prokurör ei vaielnud vastu kaitsja taotlusele jätta süüdistatavalt otsuse alusel väljamõistetavad menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kannatanu seisukoht ja taotlus: Kannatanu teatas kohtule prokuröri vahendusel, et ei soovi kohtuistungil osaleda, sest kardab. Eeluurimisel on kannatanu T. Kolossova 12.02.2013 ülekuulamisel esitanud prokurörile taotluse (tõlge tlk 168), mille kohaselt soovib kannatanu lähenemiskeelu kohaldamist ja nimelt: 1) A. Gribanov ei tohi läheneda tema elukohale Põllu 146 Tallinnas vähem kui 100m; 2) A. Gribanov ei tohi talle avalikes kohtades läheneda vähem kui 100m; 3) A. Gribanov ei tohi talle helistada ja saata lühisõnumeid telefoninumbritele 56906353, 56737411 ning kodusele telefoninumbrile 6777076; 4) A. Gribanov ei tohi temaga ühendust võtta e-maili teel aadressidel work1983@list.ru, vartanka@gmail.com; 5) A. Gribanov ei tohi talle saata kirju kodusele aadressile Põllu 146 Tallinnas. Süüdistatava seisukoht: A.Gribanov tunnistas ennast süüdi osaliselt ja avaldas, et

§ 122

järgi esitatud süüdistus on osaliselt põhjendatud: esimesel korral oli kannatanuga mõningane füüsiline kontakt ja kannatanul oli nina katki, ülejäänud kordadel ta küll haaras kannatanust, kuid tahtlikult vägivalda ei kasutanud.

§ 136lg 1 ja § 120 järgi esitatud süüdistuses A.

Gribanov ennast süüdi ei tunnistanud. Oma viimases sõnas märkis A. Gribanov, et kahetseb juhtunut; neil on kannatanuga ühine laps ja ta soovib lapse eest hoolitseda. Reaalne vangistus takistab tal lapse eest hoolitsemast. Kannatanu T. Kolossova poolt taotletud lähenemiskeelu kohaldamisega süüdistatav nõustus, kuid avaldas, et oma last näha ja lapsega suhelda ta soovib. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta selles, et A. Gribanov tunnistab talle

§ 122

järgi esitatud süüdistust osaliselt;

§ 136lg 1, § 120 järgi esitatud süüdistust A.

Gribanov ei tunnista.

§ 136

lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leidis kaitsja, et kannatanul oli võimalus A. Gribanovi sõidukist väljuda, samuti on

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu hõlmatud

§ 122teokoosseisuga.

Süüdistatava ja kannatanu ütlused toimunu osas on vastuolulised. Prokuröri poolt taotletud karistus ei ole põhjendatud – karistus on liiga range. Kaitsja hinnangul on A. Gribanov olnud vahistatud 5 kuud ja see on piisav. Kannatanu T. Kolossova taotlus lähenemiskeelu osas on arusaamatu: kannatanul on sündinud laps, lapse osas on poolte vahel tsiviilvaidlus isaduse tuvastamises, elatise määramises ja lapsega kohtumiste korraldamises. Füüsilise lähenemiskeelu kohaldamine ei ole mõeldav olukorras, kus pooled peavad osalema kohtuistungitel. Kaitsja taotles A. Gribanovilt väljamõistetavate menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ja 6 väljamõistmisele kuuluva osa tasumise ajatamist. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus nõustub kaitsja väitega selles, mis puudutab kannatanu T. Kolossova ja süüdistatava A. Gribanovi ütluste vastuolulisust. Seega tuleb kohtu arvates asja lahendamisel esmalt lahendada küsimus kriminaalasja võtmeisikute – kannatanu, süüdistatav - usaldusväärsusest. Kriminaaltoimikust nähtub, et nii kannatanu kui süüdistatav on eeluurimisel esmalt keeldunud ütluste andmisest ning seejärel andnud siiski toimunu kohta omapoolsed selgitused. Kohus loeb kaitsja väitest ja süüdistatava istungil avaldatud positsioonist välja, et süüdistatava (ja tema seisukohta toetava kaitsja) hinnangul on kannatanu oma ütlustes pooltevahelisi olmetülisid paisutanud. Kohus süüdistatava seisukohaga ei nõustu. Tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et süüdistatav on isikuks, kes on oma ütlustes püüdnud olukorda ilustada ning oma süüd toimunus vähendada. Kohus hindab poolte ütluste usaldusväärsust nagu eelnevalt mainitud, eelkõige kogumis teiste tõenditega: lisaks kannatanule on A.Gribanovi vägivaldsust tunnistanud ka O. Varlamova, S. Varlamov, J. Vaarma. Kohus möönab, et tunnistajad O. Varlamova ja S. Varlamov on kannatanu vanemad, kelle ütluste objektiivsust võiks lähisuguluse tõttu kahtluse alla seada, kuid kannatanu isa ja ema ütlused riimuvad täielikult kannatanu ütlustega. Tunnistaja J. Vaarma nägi kannatanu ja süüdistatava vahelist intsidenti juhuslikult, olles seega osapooltega mitteseotud isik. Ka tunnistaja J. Vaarma on kirjeldanud A. Gribanovi tegevust teisiti, kui süüdistatav ise – tunnistaja nägi kannatanu löömist, kuid süüdistatav ise tunnistab, et võis küll T. Kolossovat rinnust haarata, kuid ei löönud teda. Kriminaalasjas on samuti kogutud kannatanule tekitatud tervisekahjustusi ja nende ulatust tõendavad dokumendid. RKKKo otsuse 3-1-1-87-11 p 7 kohaselt Riigikohtu senises praktikas on aktsepteeritud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, sh ka kannatanu ütlustele (nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 18. veebruari 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-109-10). Analüüsides kannatanu ütlusi kogumis teiste tõenditega, leiab kohus, et tal ei peaks olema põhjust valetada; kannatanu ütlused on järjepidevad. Samuti on kannatanut, erinevalt kahtlustatavast, hoiatatud valeütluste andmise eest ning kohus ei näe põhjust, miks oleks pidanud T. Kolossova andma A. Gribanovi kohta valeütlusi. A.Gribanovile esitatud süüdistus

§ 122järgi.

A.Gribanovile heidetakse ette, et ta on kannatanu T. Kolossova suhtes ajavahemikul 13.05.2012 – 27.10.2012 tarvitanud järjepidevalt füüsilist vägivalda. Süüdistuses heidetakse ette T. Kolossovale tervisekahjustuste tekitamist 13.05.2012, mai keskel 2012, 05.06.2012 alates kella 10:00 paari tunni vältel, 30.06.2012, 05.09.2012, 07.09.2012, 27.10.

1. Kannatanu T. Kolossova ütlustega on tõendatud, et esimest korda oli tema ja A. Gribanovi vahel vägivallajuhtum 13.05.
2. A. Gribanov hoidis teda jõuga autos, võttis tema juustest kinni ning lõi rusikaga põse piirkonda – tal oli väga valus; mingil hetkel õnnestus tal autost välja joosta, kuid A. Gribanov sai ta kätte ja tõukas asfaldile pikali. A. Gribanov hüppas tema peale, surus käega suu 7 kinni ja ähvardas vägistada. Seejärel haaras A. Gribanov tal juustest ning tõukas autosse. Kannatanu andis ütlusi, et tundis tugevat valu. Kohtu hinnangul on kannatanu T. Kolossova ütlustega tõendatud, et A. Gribanov lõi teda 13.05.2012 rusikaga põse piirkonda, tõukas asfaldile pikali, haaras juustest ja tõukas autosse. Kannatanu poolt nimetatud A. Gribanovi teod on kahtlemata käsitletavad kannatanule valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov vägivallateod toime otsese tahtlusega. Kannatanu T. Kolossova ütlustega on tõendatud, et järgmine vägivallajuhtum leidis aset 7-10 päeva pärast 13.05.2012 sündmust, so mai keskel. Kannatanu selgitas, et ta ei mäleta täpset kuupäeva. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et nad sõitsid autoga, kui ta palus A. Gribanovil auto peatada, lõi viimane teda rusikaga näkku; A. Gribanov sõitis mahajäetud ehitusobjektile, ta üritas põgeneda, kuid A. Gribanov sai ta kätte, tõukas pikali ja püüdis suu käega kinni suruda. Seejärel haaras A. Gribanov tema juustest ning tiris autosse. Kannatanu selgitas, et ei pöördunud sel korral arsti vastuvõtule. Kohtu hinnangul on kannatanu T. Kolossova ütlustega tõendatud, et A. Gribanov lõi teda mai keskel 2012 rusikaga näkku, tõukas pikali, haaras juustest ja tiris autosse. Kannatanu poolt nimetatud A. Gribanovi teod on kahtlemata käsitletavad kannatanule valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov vägivallateod toime otsese tahtlusega. Kannatanu T. Kolossova ütlustega on tõendatud, et 05.06.2012 tuli A. Gribanov tema juurde koju, haaras tema juustest kinni ja hakkas sikutama. Seejärel lõi A. Gribanov talle rusikaga vastu pead – kukla piirkonda. A. Gribanov haaras tema rinnust kinni ja tõukas põrandale, siis viskas A. Gribanov ta voodi peale ja lõi mitu korda puidust riidepuuga vastu nägu, nina piirkonda. Intsident kestis mitu tundi. A. Gribanov perioodiliselt peatus, püüdis rääkida, kuid hakkas siis uuesti peksma. Kannatanu andis ütlusi selle kohta, et tal oli väga valus. Ta rääkis juhtunust isale, nad sõitsid isaga arsti juurde, kus tal fikseeriti ninaluumurd. Tunnistaja O.Varlamova ütlustega on tõendatud, et esimest intsidenti tütre ja A. Gribanovi vahel nägi ta juunis
3. A. Gribanov ööbis tütre juures. Ta kuulis hommikul tütre toast tuhme mütsatusi, läks tuppa ja nägi, et tütrel on nina katki ning nägu paistes. Tütar ütles, et A. Gribanov peksis. Nad pöördusid traumapunkti. Tunnistaja S. Varlamov on sarnaselt O. Varlamovaga kirjeldanud, et juunis 2012 tuli tütar koju koos A. Gribanoviga. Ta kuulis tütre toast veidrat heli, nagu oleks midagi üsna valjusti maha kukkunud. Heli kordus. Nad läksid koos abikaasaga tütre tuppa. Nad nägid, et tütar nuttis, A. Gribanov seisis ja hingeldas. Tütre nägu oli ninajuure piirkonnast paistes, kätel olid kuni küünarnukkideni punased plekid. Ta viis tütre kiirabisse, kus fikseeriti peksmisjäljed. Kannatanu T. Kolossova ja tunnistajate O. Varlamova ning S. Varlamovi ütlusi arsti vastuvõtule pöördumise kohta kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis selle kohta, et 05.06.2012 on T. Kolossova pöördunud traumapunkti ning kannatanul on seoses peksmisega tuvastatud peapõrutus, ninaluude murd ning parema reiepiirkonna põrutus. Kohtu hinnangul on kannatanu ja tunnistajate ütlustega, samuti SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega tõendatud, et 05.06.2012 tarvitas A. Gribanov kannatanu suhtes ulatuslikku füüsilist vägivalda. Kohus märgib kannatanu ütlustele tuginedes, et A. Gribanovi poolne vägivald oli kestva iseloomuga ning arvestades vigastuste olemust ja A. Gribanovi poolt kasutatud eset (puidust riidepuu) on enesest mõistetav, et kannatanu tundis füüsilist valu. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov vägivallateod toime otsese tahtlusega. 8 30.06.2012 episoodis on kannatanu eksinud kuupäevas: kannatanu on ütlustes nimetanud, et järgmine vägivallaintsident oli 01.07.2012, kuid 28.08.2012 ja 10.07.2012 asitõendi vaatlusprotokollidest ning tunnistaja J. Vaarma ütlustest nähtuvalt toimus sündmus 30.06.
4. Kohtu hinnangul võis kannatanu eksimus tuleneda asjaolust, et viimane pöördus arsti juurde järgmisel päeval (01.07.2012 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis). Kohtu arvates ei muuda kannatanu eksimus kuupäevas isiku ütlusi ebausaldusväärseks: arvestades A. Gribanovi tegevuse järjepidevust on mõistetav, et kannatanu ei ole suutnud oma ütlustes sündmuste toimumise aega täpselt määratleda. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 01.07.2012 (so 30.06.2012) tekkis A. Gribanovil Loomaaia kõrval järjekordne vihahoog. A. Gribanov lõi teda rusikatega näkku, kägistas ning haaras küünarnukkidega kaela ümbert kinni, surudes nii suu kui ka nina – tal oli raske hingata. Mingil hetkel tuli kohale politsei. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja J. Vaarma 03.09.2012 antud ütlused, mille kohaselt oli tunnistaja paar kuud tagasi Paldiski mnt asuvad Hesburgeri restoranis, mis asub Loomaaia vastas. Tunnistaja nägi autokeskuse juures toimuvat rüselust; rüselesid mees ja naine. Mees tõukas korduvalt naisterahvast ning lõi naist mitu korda kätega keha piirkonda. Naine lõi meest enesekaitseks, üritas ära joosta, kuid meesterahvas hoidis naist kinni. Kogu situatsioon kestis 35-40 min. Tunnistaja selgitas, et ta helistas politseisse. Tunnistaja J. Vaarma sõnu selles, et ta teavitas toimunust politseid, kinnitab 28.08.2012 asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt on 30.06.2012 politsei juhtimiskeskusesse 110 tehtud kaks väljakutset – kella 15:30 ja 15:44; juhtimiskeskusesse helistanud naisterahvas teatab politseile, et Tallinnas Loomaaia vastas asuva Honda keskuse juures peksab mees naist. 10.07.2012 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on 30.06.2012 sündmuse osaliselt salvestunud ka Veho Eesti AS (asukoht Paldiski mnt 100) valvekaamera. 30.06.2012 kella 15.15 salvestuselt nähtub, kuidas kaadrisse ilmub tumeda Tsärgiga, heledate pükstega mees, kes hoiab kätega kinni punase pintsakuga naisterahvast ning tirib naist edasi; naisterahvas üritab vabaneda. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega on tõendatud, et 01.07.2012 on kannatanul 30.06.2012 seoses elukaaslase peksmisega tekkinud järgmised vigastused: vasakul pool huule piirkonnas põrutus, õlavarte muljumus, vasaku reiepiirkonna ja sääre põrutus; samuti on kannatanul alt vasakult 5 hambakild väljas. 30.06.2012 on kannatanu T. Kolossova esitanud politseile toimunu kohta ka avalduse, milles märgib, et on 6 kuud rase ja A. Gribanov teab seda. Kohtu hinnangul on kannatanu ja tunnistaja ütlustega, SA põhja-Eesti Regionaalhaigla ning asitõendi vaatlusprotokollidega tõendatud A. Gribanovi poolne vägivald kannatanu T. Kolossova suhtes. Vaatamata asjaolule, et kannatanu ja tunnistaja on erinevalt sisustanud A. Gribanovi poolsed vägivallateod (kannatanu ütlused puudutavad rusikatega näkku löömist, kägistamist; tunnistaja nägi tõukamist ja kätega keha piirkonda löömist) ei ole kohtul alust kahelda intsidendi toimumises, samuti ei kahtle kohus kannatanu ütlustes: tunnistaja selgitas, et sündmus toimus 3540min, kohtu arvates ei ole usutav, et tunnistaja sündmust tervikuna jälgis, so tunnistaja ei pruukinud näha momenti, mil A. Gribanov kannatanut näkku lõi ja kägistas. Samuti on kannatanu näopiirkonna (sh hamba) vigastused tõendatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega. Kannatanu poolt nimetatud A. Gribanovi teod on kahtlemata käsitletavad kannatanule valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov vägivallateod toime otsese tahtlusega. Tunnistaja J. Vaarma märkis, et talle tundus naist peksnud mees ebaadekvaatne; 30.06.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt A. Gribanovil alkoholijoovet ei tuvastatud. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 05.09.2012 ja 07.09.2012 kasutas A. Gribanov samuti tema suhtes vägivalda: 05.09.2012 hakkas A. Gribanov teda autos solvama ja juustest rebima; 07.09.2012 lükkas A. Gribanov ta kodus olles voodi peale pikali, surus käega suu kinni. Seejärel surus A. 9 Gribanov ta vastu seina ja ähvardas. Välisukse ees lõi A. Gribanov ta vastu koridori seina, haaras jõhkralt tema näost, ähvardas maha lüüa nii tema kui lapse ning lõi käega talle kõhtu. Kannatanu sõnul nägi sündmust pealt tema ema, kes palus A. Gribanovil lahkuda. Tunnistaja O. Varlamova ütlused riimuvad kannatanu ütlustega sündmuse olemuse kohta: nimelt on tunnistaja selgitanud, et 2012 juuli lõpus-augusti alguses nägi ta, kuidas A. Gribanov hoidis tütrel käest kinni ning surus vastu seina, tütre käel olid sinikad. Tunnistaja O. Varlamova määratleb oma 29.10.2012 politseile tehtud avalduses sündmuse toimumise ajaks augusti
5. Kohus leiab, et tunnistaja on sündmust kirjeldanud sarnaselt kannatanuga; tunnistaja eksib sündmuse toimumise täpses ajas, kuid kohus märgib, et eksimus ei anna kohtule alust arvata, et nii kannatanu kui tunnistaja on valetanud. 05.09.2012 ja 07.09.2012 sündmuste tagajärjel kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisel, mille kohaselt on T. Kolossoval tuvastatud parema sääre eespinnal hulgimarrastused, mõlema õlavarre piirkonnas hematoomid. Kannatanu poolt nimetatud A. Gribanovi teod on kahtlemata käsitletavad kannatanule valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov vägivallateod toime otsese tahtlusega. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 27.10.2012 tuli A. Gribanov tema juurde koju. A. Gribanov haaras tal kinni käest, pigistas randmeid, haaras rinnust, juustest, surus jõuga vastu seina ja ähvardas. Tunnistaja O. Varlamova kinnitab kannatanu ütlusi A. Gribanovi poolse vägivalla osas ja on andnud ütlusi, mille kohaselt kuulis ta 27.10.2012 tütre toast müra, lööke vastu seina ning mööbli vastu. Ta läks tütre tuppa ja nägi, et tütar hõõrub oma käsi. Tunnistaja S. Varlamov on andnud sarnaselt kannatanule ja tunnistaja O. Varlamovale ütlusi, et 27.10.2012 oli ta naise ja tütrega kodus, kui ukse taha tuli A. Gribanov, kes tahtis tütre juurde minna. A. Gribanov läks tütre tuppa, mõne aja pärast kuulsid nad naisega müra, mis meenutas heitluse hääli. Nad sisenesid tütre tuppa ja nägid, et A. Gribanov istus katkise seljatoega diivanil, tütar nuttis. Kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistajate ütlused riimuvad, nendes ei ole vastuolusid ning on vaidlusteta tõendatud A. Gribanovi poolne vägivaldne käitumine T. Kolossova suhtes. Tunnistaja O. Varlamova andis ütlusi, et kardab oma tütre pärast, on ilmne, et A. Gribanov on tütart varemgi peksnud. Tunnistaja sõnu kinnitab tema poolt 29.10.2012 politseijaoskonnale tehtud avaldus. Kannatanu poolt nimetatud A. Gribanovi teod on kahtlemata käsitletavad kannatanule valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov vägivallateod toime otsese tahtlusega. A.Gribanovile esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule ette T. Kolossova järjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist, so

§ 122järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

Kohtu hinnangul on A. Gribanovi tegevus kannatanu väärkohtlemisel olnud kahtlemata järjepidev: A. Gribanov on ca 6 kuu pikkuse perioodi vältel tekitanud kannatanule erinevaid kehavigastusi, süüdistatava süü leidis tõendamist 8 vägivallaepisoodis. Kohus märgib, et A. Gribanov on kannatanut tirinud juustest, peksnud näopiirkonda, põhjustanud kannatanul puidust riidepuuga pekstes ninaluu murru, löönud kannatanu hambast killu välja ning löönud rasedat kannatanut kõhupiirkonda. Kõik loetletud tegevused on kohtu arvates puudutatud isikule suurt valu põhjustavad. Samuti on kannatanu 05.06.2012 episoodi kohta öelnud, et peksmine kestis mitu tundi, 30.06.2012 episoodi kestuseks hindas tunnistaja J. Vaarma 35-40min. Kohtu arvates on A. Gribanovi tegude puhul täidetud

§ 122

teokoosseisu mõlemad tunnused: nii ajaline järjepidevus kui ka kannatanule suure valu põhjustamine. A.Gribanovile esitatud süüdistus

§ 120järgi.

10 A.Gribanovile heidetakse ette T. Kolossova ähvardamist 13.05.2012, mai keskel 2012, 05.09.2012 ja 07.09.2012. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 13.05.2012 ähvardas A. Gribanov, et kui ta karjuma hakkab, siis lööb süüdistatav ta maha; samuti ähvardas A. Gribanov, et vägistab ta ära. Samuti lubas A. Gribanov ta sõitvast autost maha lükata. Kui A. Gribanov oli ta koju viinud, ütles A. Gribanov talle, et kui ta juhtunust kellelegi räägib, lööb A. Gribanov ta maha. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et mai keskel 2012 viis A. Gribanov ta mahajäetud ehitusplatsile ja ähvardas, et annab ta kodututele ja narkomaanidele meelelahutuseks. Kannatanu selgitas, et ehitusplats, kus nad viibisid, oli talle võõras. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 05.09.2012 rebis A. Gribanov kannatanult kleidi, seejärel endalt T-särgi, lubades ta särgiga ära kägistada. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 07.09.2012 ähvardas A. Gribanov tappa tema ja nende tulevase lapse. Kannatanul õnnestus vägivallatseva A. Gribanovi eest ära joosta, kuid viimane püüdis ta jõudu kasutades kinni ja sosistas talle kõrva, et kui ta „piiksatab“ siis lööb ta maha.

§ 120järgi esitatud süüdistuses on ainukeseks tõendiks kannatanu T.

Kolossova ütlused. Kannatanu on eeluurimisel öelnud, et kõiki A. Gribanovi ähvardusi võttis ta tõsiselt, sest viimane käitus sageli ebaadekvaatselt ning ettearvamatult.

§ 120

kohaselt tähendab ähvardamine võimaliku kahju (sh tervisekahjustus, surm) tekkimise ettekujutuse loomist kannatanul. Kohus ei näe ühtegi arvestatavat põhjust, miks peaks kannatanu kirjeldama A. Gribanovi poolseid ähvardusi tegelikkusele mittevastaval viisil. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et kõikides

§ 120järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodides on A.

Gribanov kas ähvardamisele vahetult eelnenud ajal või peale ähvardamist tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda, mis tingis A. Gribanovi tegevuse kvalifitseerimise

§ 122järgi.

Kohtu hinnangul on usutav, et A. Gribanovi poolne füüsiline vägivald kutsus kannatanus esile tugeva hirmuaistingu ning kannatanu tajus A. Gribanovi ähvardusi tõesena. Mai 2012 keskel toimunud episoodi osas märgib kohus, et kahtlemata võib ähvardus anda kannatanu kodututele ja narkomaanidele meelelahutuseks olla seotud kannatanu kehalise puutumatusega. Kohtu hinnangul on A. Gribanovile

§ 120järgi süüksarvatavad teod täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Kohtu arvates pani A. Gribanov teod toime otsese tahtlusega. A.Gribanovile esitatud süüdistus

§ 136lg 1 järgi.

Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 13.05.2012 hoidis A. Gribanov teda südaöö paiku Tallinnas Pääskülas endise kino „Koit“ lähedal jõuga A. Gribanovile kuuluvas sõiduautos. Kui kannatanu püüdis ust avada ja väljuda, takistas A. Gribanov teda vägivalda kasutades ja sulges kõik autouksed. Kui kannatanul õnnestus sõidukist lõpuks väljuda, sai A. Gribanov ta kätte ning tiris juukseidpidi uuesti autosse. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et mai keskel 2012 sõidutas A. Gribanov ta Maardus asuvale mahajäetud ehitusplatsile, kasutas tema suhtes vägivalda ja ei lasknud autost väljuda. Kui kannatanul õnnestus autost väljuda, tiris A. Gribanov kannatanu juukseidpidi autosse ja sulges sõiduki uksed. Pärast sõitis A. Gribanov temaga veel mitu tundi ringi ja ei lasknud kannatanul lahkuda. A.Gribanov ennast süüdi ei tunnista; A. Gribanovi kaitsja leidis, et T. Kolossoval oli võimalus 11 autost väljumiseks ning seega ei ole õige A. Gribanovi tegevuse kvalifitseerimine

§ 136

lg 1 järgi.

§ 136

lg 1 kaitstav õigushüve on inimese liikumisvabadus, so õigus valida vabalt oma asukohta. Teokoosseisu kohaselt on oluline, et vabaduse võtmine toimuks seadusliku aluseta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A. Gribanovil oleks olnud mõni seaduslik põhjus T. Kolossovat vastu viimase tahtmist sõidukis kinni hoida. T. Kolossova ütlustest nähtub, et ta soovis mõlemal juhul lahkuda, kuid ei saanud seda teha temast mitteoleneval põhjusel. Kohus märgib, et kaitsja viide, justkui oleks kannatanul olnud kogu aeg võimalus sõidukist väljuda, on meelevaldne. Kannatanu ütlustest nähtub, et A. Gribanov blokeeris sõiduki uksed, samuti asjaolu, et A. Gribanovi sõiduk liikus hetkedel, mil kannatanu palus korduvalt end koju viia või maha lubada. Kohtule jääb siinkohal arusaamatuks, kas kaitsja pidas võimalikuks kannatanu vabatahtlikku lahkumist liikuvast sõidukist. Kannatanu ütlustest 13.05.2012 episoodi kohta nähtub, et kannatanu istus A. Gribanovi sõidukisse vabatahtlikult: nad A. Gribanoviga siis veel kurameerisid ja enne 13.05.2012 ei olnud A. Gribanov teda peksnud. Nad sõitsid ringi, kuulasid muusikat ja kõik oli korras. Südaöö paiku palus ta A. Gribanovil ennast koju sõidutada, kuid A. Gribanov palus, et ta jääks. Kannatanu soovis siiski koju minna, kuid A. Gribanov haaras juustest, ei lubanud väljuda ja blokeeris kõik uksed. Kannatanu ütlustest nähtub, et seejärel sõidutas A. Gribanov kannatanut linnas ringi, kannatanu üritas väljuda. A. Gribanov tema palvetele ei reageerinud. Kannatanu selgitas, et seejärel ajas ta ümber sõidukis olnud termokruusi, A. Gribanov vihastas ja lõi teda rusikaga vasaku põse piirkonda. Seega nähtub kannatanu ütlustest, et A. Gribanov takistas tal sõidukist väljuda enne rusikaga löömist ning löömise põhjus ei olnud tingitud süüdistatava soovist takistada kannatanul väljumast. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Gribanovile

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu ei ole hõlmatud

§ 122või § 120 koosseisudega nagu leiab kaitsja.

Kannatanu ütlustest mai keskel 2012 episoodi kohta nähtub, et A. Gribanov toppis kannatanu sõidukisse põhjusel, sest kannatanu hakkas talle vastu; samuti, et kannatanu ei karjuks. A. Gribanov blokeeris sõiduki uksed ning peale seda sõidutas kannatanut veel mitu tundi ringi, kuigi kannatanu enda ütluste kohaselt seda ei soovinud ja palus end koju viia. Kohtu hinnangul nähtub kannatanu ütlustest, et A. Gribanov kannatanut peale autosse toppimist enam füüsiliselt ei rünnanud, kuid samas ei täitnud kannatanu soovi viimane koju viia, hoides kannatanut tunde oma kontrolli all. Seega ei ole ka mai 2012 keskel toimunud episoodis põhjendatud kaitsja seisukoht selles, et A. Gribanovi tegu

§ 136

lg 1 järgi peaks olema hõlmatud mõne teise, süüdistuses nimetatud teokoosseisuga. Kohtu hinnangul pani A. Gribanov

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritud teod toime otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul pani A. Gribanov toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Gribanovon süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 122

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. 12

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 1 aastase vangistuse.

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. A.Gribanov on eelnevalt kriminaalkorras karistamata, regulaarset sissetulekut isik ei oma. Kohtu arvates ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud – karistus tuleb määrata isiku süü suurust silmas pidades; lisaks ei ole A. Gribanov võimeline rahalist karistust tasuma. Kohtu arvates ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Kohtu hinnangul puuduvad A. Gribanovi karistust kergendavad asjaolud. Puhtsüdamlik kahetsus kui karistust kergendav asjaolu, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, peab olema siiras, kontrollitav asja materjalide põhjal. Kahetsuseks ei saa lugeda süüdistatava poolt istungil väidetut, et ta kahetseb. Kohtuistungil avaldatud kahetsust kohus siiraks ei pea – A. Gribanov talle süüksarvatavaid kuritegusid ei tunnistanud, eeluurimisel on isik andnud ütlusi, milles süüdistatav näitab oma süüd tegelikkusest väiksemana.

§ 58

p 3 järgi on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine teadvalt raseda isiku suhtes. T. Kolossova rasedus on tõendatud kannatanu enda ütlustega, tunnistajate S. Varlamovi, O. Varlamova ütlustega ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõendiga (tlk 119-120). Süüdistatav ise on märkinud, et sai kannatanu rasedusest teada juunis-juulis. 30.06.2012 politseile esitatud avalduses on kannatanu märkinud, et on rase ning sellest on teadlik ka A. Gribanov. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et septembri alguses lubas süüdistatav tappa nii tema kui tulevase lapse ning lõi talle seejärel käega kõhtu. Kohus märgib, et kannatanu on eeluurimisel andnud ütlusi, et ta kirjeldab oma ütlustes üksnes raskemaid vägivallaepisoode – „ülejäänud võib öelda, et olid tavalised“. Oma ütlustes on kannatanu samuti puudutanud fakti, et süüdistatav survestas teda lisaks ähvardamisele ka vaimselt ning selline käitumine oli pideva iseloomuga.

§ 122järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et A.

Gribanovi poolne väärkohtlemine oli pidev ning kannatanul tekkinud kehavigastused märkimisväärsed. Eriti taunitav on kohtu hinnangul raseda naise teadvalt ja tahtlikult kõhtu löömine. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et raseda naise kõhtu löömine võib lisaks naise tervisele kahjustada ka raseduse kulgu ning loote tervislikku seisundit. Kohtule jääb arusaamatuks A. Gribanovi poolse vägivalla vallandanud tegur; kannatanu on arvamusel, et selleks võis olla A. Gribanovi armukadedus. Seega on A. Gribanov isikuks, kes ei suuda oma negatiivseid emotsioone ja hirme lahendada muul moel, kui üksnes füüsilise ja vaimse vägivallaga. Kohus leiab, et A. Gribanov tuleb

§ 122järgi süüdi mõista ning arvestades A.

Gribanovi poolt toimepandud tegevuse süstemaatilisust ning kannatanu tervisekahjustuste ulatust ei ole võimalik isikut karistada muul moel kui sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole jääva karistusega.

§ 136lg 1 järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et A.

Gribanov pani teod toime otsese tahtlusega; A. Gribanovil puudus kohtu arvates igasugune motiiv ja mõistetav põhjus kannatanu liikumisvabaduse piiramiseks. Kannatanu palvetele A. Gribanov ei reageerinud; isiku käitumine on äärmiselt küüniline: esimesel juhul keelduda kannatanu soovist viimane koju viia, teisel juhul sõidutada kannatanut tundide kaupa ringi olukorras, kus kannatanu on ilmselgelt hirmunud. Samas on kohtu arvates karistuse eesmärgid täidetavad ka sanktsiooni keskmisest allapoole jääva karistusega.

§ 120järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et A.

Gribanov 13 pani teod toime otsese tahtlusega; kannatanu ähvardamine oli alati seotud ka reaalse vägivallaga, samuti on kannatanule suunatud vaimne terror pikaajalise iseloomuga. Lisaks ähvardas A. Gribanov valdavalt kannatanut viimase tapmisega, so kõige enam kannatanu tervist kahjustava tegevusega. Kohtu hinnangul tuleb

§ 120järgi A.

Gribanovile määrata sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole jääva karistusega. A.Gribanov on toime pannud mitu kuritegu ning seega tõusetub käesolevas kriminaalasjas paratamatult küsimus süüdistatavale liitkaristuse mõistmisest. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et arvestades A. Gribanovi süü suurust, ei ole põhjendatud liitkaristuse mõistmine selliselt, et isikule mõistetud üksikkaristustest raskeim neelab kergemad karistused. Kohtu hinnangul on A. Gribanovi isikut, tegusid ja tema suhtumist arvesse võttes põhjendatud üksikkaristustest raskeima suurendamine. Kaitsja leidis, et A. Gribanovi karistamisel tuleks piirduda ajaga, mil isik on olnud eelvangistuses. Kohus ei nõustu sellega, et A. Gribanovile mõistetud karistuse võiks osaliselt jätta täitmisele pööramata. Kohus märgib, et üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näe kohus ühtegi põhjust miks peaks A.Gribanovit kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistusest tingimisi vabastamine ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et korduvalt oma elukaaslast vaimselt ning füüsiliselt ründav ja ebaseaduslikult elukaaslase liikumisvabadust takistanud isik on toime pannud väheohtlikud kuriteod. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi A. Gribanovile mõistetavast liitkaristusest maha arvata 1/3. A.Gribanov peeti kahtlustatavana kinni 07.11.2012 ning vahistati 09.11.2012.

§ 68lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et: 1. A. Gribanov tuleb süüdi mõista

§ 122järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud.

2. A. Gribanov tuleb süüdi mõista

§ 120järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

3. A. Gribanov tuleb süüdi mõista

§ 136lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

4.

§ 63lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada A.

Gribanovile mõistetud üksikkaristustest raskemat. Mõista A. Gribanovile liitkaristus – 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 5. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. A. Gribanovil tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. 6.

§ 68lg 1 järgi lugeda A.

Gibanovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. A. Gribanovil tuleb lõplikult ära kanda 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda A. Gribanovi vahistamine alates 09.11.

2. A. Gribanovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumiseni. Kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamises: Eeluurimisel on kannatanu T. Kolossova 12.02.2013 ülekuulamisel esitanud prokurörile taotluse (tõlge tlk 168), mille kohaselt soovib kannatanu lähenemiskeelu kohaldamist ja nimelt: 1) A. Gribanov ei tohi läheneda tema elukohale Põllu 146 Tallinnas vähem kui 100m; 14 2) A. Gribanov ei tohi talle avalikes kohtades läheneda vähem kui 100m; 3) A. Gribanov ei tohi talle helistada ja saata lühisõnumeid telefoninumbritele 56906353, 56737411 ning kodusele telefoninumbrile 6777076; 4) A. Gribanov ei tohi temaga ühendust võtta e-maili teel aadressidel work1983@list.ru, vartanka@gmail.com; 5) A. Gribanov ei tohi talle saata kirju kodusele aadressile Põllu 146 Tallinnas. KrMS § 310-1 võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu kuni 3 aastat. Võlaõigusseaduse (VõS) § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist; lg 2 järgi ei ole VõS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kriminaalasjas on tõendatud A.Gribanovi poolne ulatuslik vaimne ja füüsiline vägivald kannatanu suhtes, tegemist on isikuvastaste kuritegudega. 30.10.2012 on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et: „A. Gribanov esitas peamise tingimuse, et juhul kui ma ei ole tööl, siis ma pean temaga koos olema. Vastasel juhul ta hakkab mind jälitama. Minu elu muutus põrguks, ta ei lase mul rahulikult eldada, ta tõepoolest jälitab mind, tundide viisi seisab minu maja kõrval. Ma ei saa rahulikult majast väljuda. Ta pidevalt räägib, et lööb mu maha, et lööb end maha.“ 05.11.2012 ülekuulamisel on kannatanu öelnud, et: „Kui keeldusin temaga suhtlemast, ähvardas Andrei sageli enesetapuga, saatis suitsidiaalseid SMS-e ja helistas vahetpidamata. Näiteks sel nädalavahetusel, 3-
3. Novembril tuli Andreilt minu mobiilile 544 kõnet, samuti tohutu hulk SMS-e palvetega andestada ja lubadustega muutuda. 2 või 3 korda me siiski kõnelesime, ta oli hüsteerias, palus andestust ja nuttis kogu aeg, reedestes (
4. novembri) SMS-ides ja telefonikõnedes ähvardas enesetapuga.“ A.Gribanov oli nõus kannatanu taotlusega lähenemiskeelu kohaldamises, kuid märkis, et lähenemiskeeldu ei tohiks kohaldada lapse suhtes: ta soovib osaleda oma lapse kasvatamisel. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlustega tõendatud, et A. Gribanovi käitumine kannatanu suhtes on ahistava iseloomuga, mis väljub kindlasti kohtu arvates normaalse olmesuhtluse raamidest. Vangistusseaduse § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Seega on A. Gribanovil võimalik kinnipidamisasutusest kannatanule helistada või kirjutada. Kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi A. Gribanoviga suhelda, see on tema jaoks psüühiliselt koormav. Kannatanu on oma taotluses märkinud konkreetsed kontaktid, kuid kohus leiab, et kannatanu võib 3 aasta jooksul muuta oma e-posti aadresse, telefoninumbrit või elukohta. Lähenemiskeelu hilisema konkretiseerimise vajadus võib kannatanule põhjustada liigset ressursikulu ja uusi kannatusi. Kohtu hinnangul ei ole välistatud A. Gribanovi ennetähtaegne vabastamine, seega võib A. Gribanov vabaduses viibides proovida kannatanuga ühendust võtta ka virtuaalsete suhtluskeskkondade kaudu. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et füüsilise lähenemiskeelu kohaldamise küsimust ei saa lahendada käesoleva kriminaalasja raamides. Kohtule teadaolevalt on poolte vahel vaidlus lapse põlvnemises, 15 võimaliku elatise küsimuse lahendamises ning võimaliku lapsega suhtlemise korra määramises. Seega peab kannatanu taluma A. Gribanovi vahetut lähedust nt kohtuistungitel. Kirjavahetuse ja telefonisuhtluse keeld kohtu hinnangul tsiviilasja menetlemist ei takista: pooltel on võimalik suhelda esindajate kaudu. Samuti on kohtu jaoks küsitav füüsilise lähenemiskeelu kohaldamisel käesolevas kriminaalasjas selle aktuaalsus: A. Gribanovile mõisteti otsuse alusel pikaajaline vangistus, mis oma olemuselt ei võimalda süüdistataval kannatanuga kohtuda, juhul kui viimane seda ei soovi. Kohus leiab, et T. Kolossova taotlus füüsilise lähenemiskeelu kohaldamises tuleb jätta läbi vaatamata; kannatanul on õigem taotlus esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Juhul, kui tsiviilasjas tuvastatakse, et kannatanul sündinud laps põlvneb A. Gribanovist, siis võib tõusetuda küsimus lapsega suhtlemise korraldamises ning kohus leiab, et oma olemuselt kuulub lähenemiskeelu seadmine kannatanu kui lapse suhtes tsiviilasja läbi vaatava kohtu pädevusse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kannatanu taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Keelata Andrei Gribanovil kannatanu Tatjana Kolossovaga ühenduse võtmine elektrooniliste sidevahendite, e-posti, virtuaalsete suhtluskeskkondade kaudu, posti teel, telefonitsi ja mobiilsidevahendite kaudu 3 (kolmeks) aastaks arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kannatanu Tatjana Kolossova taotlus füüsilise lähenemiskeelu kohaldamises jätta läbi vaatamata. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: 2 CD-plaati helisalvestisega ja 1 DVD-R plaat videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; CD ja DVD plaatide säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotluse 307,20 euro riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja K. Mägi esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning võimaldada A. Gribanovil tasuda menetluskulud ositi. Prokurör nõustus kaitsja seisukohaga. Kohus asub seisukohale, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega selles, mis puudutab menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Ainuüksi asjaolu, et süüdistatav asub kandma pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei ole kohtu hinnangul põhjuseks menetluskulude vähendamisele. Kinnipeetava võimalused vanglas töötamiseks on sätestatud Vangistusseaduse § 37-
5. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A. Gribanovil esineksid objektiivsed takistused, mis ei võimaldaks isikul töötada. 16 Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab A. Gribanovilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot. Kohus mõistab A. Gribanovilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 307,20 eurot kaitsjatasu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 30,72 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/