KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-52901 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Y. P.i hagi Kiviõli Kinnisvarah

§ 221alusel ning taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjendusel, et täitmine on aegunud vastavalt Ts

ÜS § 157 lg 1. 9.

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 10. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja on hagi esitanud õigesti sissenõudja vastu ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine nõue seoses täitmise aegumisega on käesolevas asjas kohane õiguskaitsevahend.

§ 221

lg-s 1 toodud näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik olema aktiivne ja esitama vastuväite. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest peab ta selleks esitama

§ 221järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võlausaldaja vastu.

Aegumisele tuginemiseks ei piisa sellest täiturile teatamisest, kes ei või sel alusel täitemenetlust lõpetada ega pea ammugi aegumist ise arvestama (*erand on

§ 202lg 1).

1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult tuvastushagile väga lähedane, sest selleks, et sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja seeläbi kujundada protsessuaalne seisukoht sundtäitmise jätkamise võimaluse kohta, on enne vaja tuvastada sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks hagi rahuldamist. Kohus leiab, et selliseks asjaoluks on kohtuotsusega tuvastatud nõude täitmise aegumine vastavalt TsÜS §-le 157 lg
3. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Enne 01.07.
5. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas aegumistähtaja 30 aastat, kuid võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 sätestab, et kui aegumistähtaeg on lühem, kui enne 01.07.
6. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.
7. a. Kohtuotsus tsiviilasjas 2-414/2002 jõustus 16.07.
8. a. Täitemenetlust alustati 29.08.
9. a. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 järgi aegus täitmine 30.08.
10. a.
11. Täitemenetluse seadustikus on reguleeritud eraldi täitmise aegumist väärteo- ja süüteoasjades. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

§ 202

lg 1 kohaselt lõpetatakse 3 täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja

§ 202lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et analoogia alusel tuleb lugeda täitmine aegunuks tsiviilasjas tehtud lahendi täitmisel, kui täitmisest on möödunud üle 10 aasta. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Kohus rahuldab hagi. Viru Maakohtu 17.12.
2. a ja 07.01.
3. a määrusteega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ning hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 200 eurot ning riigilõivu tasumisest hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot.
4. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
5. Seega tuleb kostjalt riigitulusesse välja mõista 250 eurot, mille kostja peab tasuma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4