Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.
lg-st 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sellest tulenevalt saab kohus hagiasja lahendamisel lähtuda üksnes nendest asjaoludest, mida on pooled kohtu ette toonud.
lg-st 1 tulenevalt peab hagimenetluses tõendama kumbki pool neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hageja esitas kostja vastu kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Hageja tugines hagis sellele, et kostjal lasub lepingust tulenev raha maksmise kohustus, et kohustus on muutunud sissenõutavaks ja et kohustus on kostja poolt osaliselt täitmata. Kohus selgitas kostjale võimalike vastuväidete esitamise ja vajadusel tõendamise vajadust 05.02.2010.a menetlusdokumendis (vt t I kd lk 137). Kuigi kostja väitis, et ta on hagejale tasunud oluliselt rohkem raha, kui see, mida hageja nõuda võib ja kuigi kostja väitis, et kõik käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi rahuldamata jätmise eelduseks olevad asjaolud on tõendatud tsiviilasjas nr 2-08-60513 tehtud lõpplahendiga, vaidles hageja nimetatud kostja seisukohtadele vastu. Hageja esitas vastavasisulised vastuväited juba esimeses kostja vastusele vastuseks esitatud menetlusdokumendis (vt t I kd lk 145 jj), kuid hageja kordas oma vastuväiteid ja esitas need ka põhjalikumalt oma hilisemates menetlusdokumentides. Eespool toodust tulenevalt pidi olema kostja jaoks teada, et tal tuleb hagi suhtes esitatud vastuväiteid 4
lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolud ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendid üksnes juhul, kui selleks esineb mõni konkreetne seaduses sätestatud alus. Antud juhul ei ole apellant tuginenud ega esile toonud mitte ühtegi alust, mis võimaldaks ringkonnakohtul maakohtu otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tugineda muudele asjaoludele ja tõenditele, kui need, mis on maakohtus esitatud ja maakohtu poolt kogutud. Täiendavate asjaolude ja tõendite juurdevõtmise ja arvestamise aluseid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kuigi apellant viitas sellele, et ta ei teadnud, et tal tuleb hagile esitatud vastuväiteid tõendada, ei saa see väide olla täiendavate asjaolude või tõendite juurde võtmise ega apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Maakohus selgitas kostjale eespool viidatud menetlusdokumendis vastuväidete esitamise õigust ja väidete tõendamise vajadust. Väidete tõendamise vajadus ilmnes selgesti ka hageja poolt esitatud menetlusdokumentidest, milles hageja korduvalt viitas, et kostja vastuväited on ebaõiged, alusetud ja tõendamata. Eespool toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et tsiviilasja materjalides ei viita miski maakohtupoolsele menetlusnormide rikkumisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus tsiviilasjas kogutud tõendite ja esitatud asjaolude alusel teha teistsugust otsust, kui see, mille maakohus tegi. Miski maakohtu otsuse õigusvastasusele ei viita. Vaidlustatud maakohtu otsused tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Selliseid asjaolusid ei ilmne ka muudest tsiviilasja materjalidest. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme. Eespool toodust tulenevalt tuleb kõik apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid apellandile tagastada. 22. 15.06.2011.a esitas apellant ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles taotles kahe uue tõendi vastuvõtmist ja milles esitas uued asjaolud, mida palus ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda ja tõendid tuleb apellandile tagastada. Asjaolud, mida apellant 15.06.2011.a menetlusdokumendis esile tõi, tuleb jätta arvesse võtmata. Apellandi taotlused on esitatud hilinenult.
lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast
lg-s 1 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetluse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul esitas apellant 15.06.2011.a kaks tõendit ja palus arvestada asjaoludega, et ta omandas 17.03.2011.a kolmandalt isikult nõude hageja vastu ja et ta tasaarvestas 11.04.2011.a tasaarvestusteatega nõude, mida hageja käesoleva kohtumenetluse raames hages. Apellant põhjendas 15.06.2011.a menetlusdokumendis küll seda, et ta ei saanud vastavaid asjaolusid esitada maakohtus ega apellatsioonkaebuses, sest vastavad asjaolud said talle teatavaks alles peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kuid apellant oleks saanud nõude omandamise tõendi ja vastavad asjaolud esitada kohtule juba 17.03.2011.a, sest seda kuupäeva kannab apellandi allkirjaga kiri, milles apellant teatab vastustajale, et ta omandas vastustaja vastu suunatud nõude. Tasaarvestuse asjaolud ja tasaarvestusavalduse oleks apellant saanud kohtule esitada juba 11.04.2011.a, sest seda kuupäeva kandis apellandi vandeadvokaadist esindaja poolt esitatud tasaarvestusavaldus. Apellant ei pidanud aga vajalikuks esitada vastavaid asjaolusid ega tõendeid ringkonnakohtule esimesel võimalusel, vaid osade asjaolude ja tõendite puhul alles enam kui kaks kuud ja osade asjaolude ja tõendite puhul ligi kui kolm kuud peale seda, kui selleks võimalus avanes. Oluline on rõhutada veel seda, et apellant esitas asjaolud ja tõendid alles ringkonnakohtu poolt määratud nö viimaste võimalike taotluste esitamise tähtaja viimasel päeval. Olukorras, kus ringkonnakohus teatas, et asjas kuulutatakse otsus 17.06.2011.a ja et kõik need asjaolud ja tõendid, mille esitamist
selles menetlusetapis veel võimaldab, tuleb esitada hiljemalt 15.06.2011.a, põhjustab uute asjaolude esitamine ja uute tõendite saatmine menetluse venimise, st kohtul tuleks anda vastaspoolele võimalus asjaoludega ja tõenditega tutvuda, nende suhtes seisukoht kujundada jne. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et apellant ei esitanud vastavaid asjaolusid ega tõendeid mitte esimesel võimalusel vaid alles kuid hiljem, kui selleks võimalus avanes. Selliselt esitatud asjaolude ja tõendite arvestamine põhjustaks asjas menetluse venimise. Ei apellant ega apellandi vandeadvokaadist esindaja ei ole 15.06.2011.a menetlusdokumendis esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et uute asjaolude ja tõendite esitamine 15.06.2011.a on lubatav. Apellandi vandeadvokaadist tehinguline esindaja selgitas üksnes seda, miks vastavaid asjaolusid ei saanud esitada maakohtus ega apellatsioonkaebuses. Lisaks tuleb märkida, et kuigi ringkonnakohus saatis 7
praeguses menetlusetapis veel võimaldab, tuleb esitada hiljemalt 15.06.2011.a, ei tähenda see, et ringkonnakohus oleks määranud menetlusosalistele veel mingi täiendava tähtaja, mis oleks loonud menetlusosalistele õiguse esitada tõendeid või asjaolusid, mille esitamise tähtaeg oli juba möödunud ja mille esitamise õiguse olid menetlusosalised tähtaja möödalaskmise tõttu kaotanud. Ringkonnakohtu kiri ei andnud menetlusosalistele täiendavaid tähtaegu ega menetluslikke võimalusi vaid sealt tulenes, et juhul, kui esinevad mingid väga erandlikud asjaolud või tõendid, mille esitamine on
-is sätestatud eranditest tulenevalt lubatud, tuleb need esitada hiljemalt 15.06.2011.a. Ringkonnakohtu kiri kui selline mingit asjaolude ega tõendite esitamise alust ega erandlikku võimalust ei loonud, vaid vastupidi, sellega piirati võimalikest seadusega ammendavalt sätestatud eranditest tulenevat asjaolude ja tõendite esitamise võimalust tähtpäevaga 15.06.2011.a. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et apellandi vandeadvokaadist esindaja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et asjaolude ja tõendite esitamine alles kuid peale seda, kui apellant ise vastavatest tõenditest ja asjaoludest teada sai, on lubatav. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastavate asjaolude ja tõendite arvestamine ja vastuvõtmine on
Teiseks leiab ringkonnakohus, et eelmises lõigus nimetatud asjaolude ja tõendite arvestamine on välistatud ka
Apellant (kostja) esitas 15.06.2011.a hagile täiendava alternatiivse vastuväite, mille kohaselt tuleks maakohtu otsus tühistada või vähemalt muuta maakohtu otsuse resolutsiooni põhjusel, et peale maakohtu otsuse kuulutamist ja peale apellatsioonkaebuse esitamist omandas apellant kolmandalt isikult nõude hageja vastu, mille kostja hagis hagetud nõudega tasaarvestas, mistõttu on maakohtu otsusega tunnustatud nõue tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need asjaolud ja vastavaid asjaolusid tõendavad tõendid sellised asjaolud ja tõendid
lg 3 p-i 2 tähenduses, mida ringkonnakohus saaks apellatsioonkaebuse lahendamisel arvesse võtta. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude ja menetlusosaliste poolt maakohtus esitatud tõendite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas maakohus tegi selle põhjal, mida maakohtu menetluses kohtule esitati, seadusliku otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Asjaolu, et nõue, mida maakohus otsusega tunnustas, on tasaarvestuse tõttu lõppenud, ei ole selline asjaolu, mida ringkonnakohus saaks apellatsioonimenetluse raames arvesse võtta, eeldusel, et kostja ei ole vastavale asjaolule eelnevalt maakohtu menetluses tuginenud. See, kui kostja peale maakohtu otsuse saamist kohtuotsusega tunnustatud nõude täidab, kas siis raha maksmise teel, tasaarvestusega või muul viisil, ei muuda maakohtu otsust seadusevastaseks ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Seadusandja eesmärgiks ongi olnud see, et peale kohtuotsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse, kostja kohtuotsuse ka täidab. Kostja poolt kohtuotsuse täitmine peale kohtuotsuse tegemist, ei muuda kohtuotsust ebaseaduslikuks ega anna alust kohtuotsust muuta. Kuigi kostja saab hagile vastuväiteid esitades tugineda sellele, et hagetav nõue on täitmise või tasaarvestuse tõttu lõppenud, tuleb kostjal vastavasisulised vastuväited esitada maakohtus. Olukorras, kus kohtuotsusega tunnustatud nõue lõpeb peale maakohtu otsuse kuulutamist täitmise või tasaarvestuse tõttu, ei ole apellatsioonkaebuse esitamise ega maakohtu otsuse muutmise ega tühistamise, samuti mitte kassatsioonkaebuse ega teistmise aluseks. Vastasel korral tuleks kõik need maakohtu otsused, millega tunnustatud nõue peale otsuse tegemist rahuldatakse, menetlusse võtta ja otsused apellatsioonimenetluse, kassatsioonimenetluse või teistmismenetluse korras muuta või tühistada. Ringkonnakohus märgib veel, et apellandi poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta ka
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.