lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud L.O esitas 14.09.2010 Harju Maakohtule hagi Tallinna notar K.D (uus perekonnanimi K) vastu kahju 500 000 krooni hüvitamiseks. Kohus võttis asja menetlusse 250 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja A.A abielus. A.A sõlmis 26.06.2000 kostja büroos hageja ja A.A-i ühisvaraks oleva, XXXXXXX XXXXX XXXX XX asuva ehitise ostumüügilepingu, millega müüs selle ehitise kui vallasasja T.K-le (ka H). Hagejat lepingu sõlmimisele ei kaasatud. Kostja tõestas vara müügitehingu ilma eelnevalt kontrollimata, kas vara müüja on abielus või mitte, mille tõttu sai võimalikuks hagejale kuuluva vara võõrandamine kolmandale isikule. Hageja esitas 12.10.2004 Harju Maakohtule hagi A.A-i, T K.H-i ja kostja vastu, millega taotles omandiõiguse rikkumise tunnustamist võõrandamistehinguga, mille sõlmimisel teda vara ühisomanikuna ei kaasatud ning oma rikutud omandiõiguse taastamist varale. Harju Maakohtu 08.08.2008 otsusega (tsiviilasjas nr 2-04-1335), mis jõustus Riigikohtu 10.05.2010 määrusega, rahuldati hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja kui vara ühisomaniku õigusi rikuti vara võõrandamistehingu teostamisega ilma tema nõusolekuta. Kohus tunnustas 26.06.2000 A.A-i ja T K.H-i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügitehingu tühisust selle vastuolu tõttu sel ajal kehtinud seaduse nõuetega. Vara võõrandamisega ilma hageja nõusolekuta on talle tekitatud varalist kahju ning vastutust tekitatud kahju eest peab kandma võõrandamistehingu tõestanud notar, kes rikkus notariaadiseaduse (NotS) § 52 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust keelduda tehingu tegemisest, kui see on vastuolus seaduse nõuetega. NotS § 20 ei sisalda viiteid notari vastutuse aegumisele. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 kohaselt oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Hagejale ilmnes ühisomandina kuulunud vara võõrandamine 14.09.2000, kui ta läks Tallinna Linnavalitsuse Maa-ametisse tegema järelepärimist maa erastamise kohta ja hagejale teatati, et ehitis XXXXX XX ei ole enam registreeritud hageja abikaasa A.A-i nimele ning hagejal ega abikaasal ei ole enam maa erastamise õigust. Hageja poolt 12.10.2004 hagi esitamisega tsiviilasjas 2-04-1335 nõude aegumine katkes. Kostja oli nimetatud menetlusse kaasatud kostjana ning tema vastu oli esitatud alternatiivselt kahju hüvitamise nõue. Menetluse käigus kostja staatus muutus ja ta kaasati menetlusse kolmanda isikuna. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna esmane nõue kostja vastu kahju hüvitamises oli esitatud enne 31.12.2004 ning asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 1 ja § 168 lg 1. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Notari vastutuse aegumise küsimus on reguleeritud alates 01.01.2002 kehtiva riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS § 31 lg 1 kohaselt avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib taotluse või kaebuse enne RVastS jõustumist (01.01.2002) tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest. Kuivõrd hageja sai teada oma õiguste rikkumisest 14.09.2000, siis oleks hageja nõue kahju hüvitamiseks kostja vastu pidanud olema kohtule esitatud hiljemalt 31.12.2004. Hageja esitas 12.10.2004 hagiavalduse ka kostja vastu (tsiviilasi 2-04-1335). Ometi ei ole tsiviilasjas nr 2-04-1335 hageja kunagi esitanud mitte ühtegi nõuet kostja vastu. Esimene nõue on hageja 2
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab hageja samu väiteid hagi aegumise osas, millised esitas juba hagiavalduses. Maakohus on kõigile hageja väidetele hagi aegumise osas hinnangu andnud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei peatanud hagi aegumise tähtaega hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-04-1335. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi kostja vastu aegus 31.12.2004 kell 24.00. Seda asjaolu ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja oli kaasatud 25.10.2006 kolmanda isikuna menetlusse tsiviilasjas nr 2-04-1335. Apellatsioonkaebuses leitakse, et alates 1.01.2006 kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 6 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud ka kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Kolleegiumi arvates on hageja tuginemine TsÜS § 160 lg 2 p-le 6 ebaõige, kuna selleks ajaks, kui kostja kaasati tsiviilasjas nr 2-04-1335 kolmanda isikuna menetlusse, olid nõuded kostja vastu juba aegunud. Peale selle ei ole tsiviilasjas nr 2-04-1335 esitatud mitte ühtegi nõuet, mis oleks suunatud kolmanda isiku (käesolevas asjas kostja) vastu (kd. I, lk. 277). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta
lg 1 alusel hageja kanda.
174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.