Obsah (5)

§ 468§ 187§ 162§ 179§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-45904 Ts

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda, va riigituludesse tasutav riigilõiv, mis tuleb jätta kostja kanda.
2. Välja mõista SP`ilt menetluskulu (riigilõiv) summas 75 EUR (seitsekümmend viis eurot) Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ühekordse maksena Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank Eesti filiaal, või 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber
4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (arve 17001577198) märkides viitenumbriks
5. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 07.04.2010 määrusega mõistis kohus IS`ilt välja igakuise elatusraha poeg SP`i ülalpidamiseks elatise summas 1315,90 krooni (1087,50 krooni pluss 21 % tulumaksu osa 228,40) alates 01.05.2009 kuni 01.10.2009 ning alates 01.10.2009 elatis summas 2610 krooni (kaks tuhat kuussada kümme) (2175 krooni pluss 21% tulumaksu osa) kuni poja täisealiseks saamiseni, so XXX. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 07.04.2010 otsusega väljamõistetud elatis 21 % võrra suurem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikega 1 kehtestatud Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär. Harju Maakohus arvestas otsuse tegemise ajal kehtinud tulumaksuseadust (TuMS), mille § 19 lg 1 kohaselt maksustati tulumaksuga 21 % kohtulahendi alusel makstavat elatist. Kuna alates 01.01.2011 elatist enam tulumaksuga ei maksustata, siis on hageja seisukohal, et 2011 ja 2012 hageja poolt elatisele lisaks makstud tulumaks ei ole elatise osa. Hagejal ei ole käesoleval hetkel ega tulevikus ette näha varalisi võimalusi, et tasuda lapsele elatist rohkem kui 145 eurot kuus. Hageja taotleb määrata alates 01.11.2012 kuni XXX SP`i ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 145 eurot kalendrikuus. Menetluse käik 09.11.2012 esitas IS Harju Maakohtusse hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks. 10.01.2013 määrusega rahuldas kohus IS`i poolt esitatud menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 75 eurot hagiavalduse esitamisel elatise määra muutmiseks. 17.01.2013 teatas kohus kostjat, et IS on esitanud SP`i vastu hagiavalduse väljamõistetud elatise määra muutmiseks. Kostjale on menetlusdokumendid kättetoimetatud ja kostja ei ole hagile vastu vaielnud, mida tõendab kohtutoimikus olev 29.01.2013 kostja kinnitus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2 09.11.2012 esitatud hagis palus hageja muuta temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista elatis välja summas 145 eurot alates 01.11.2012 kuni XXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus 27.04.2009 lahendis 3-2-1-2-09 p

1. Seega leiab kohus, et kohtuotsusega väljamõistetud elatist saab muuta alates hagi esitamise seisuga, st alates 09.11.
2. Elatise suuruse muutmiseks on siis alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. TuMS § 12 lg 1 p 7 (enne
3. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) ja enne
4. jaanuari 2011 kehtinud TuMS § 19 lg 1 ette, et kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel makstud elatiselt tuli maksta tulumaksu. Alates 01.01.2011 elatist enam tulumaksuga ei maksustata. Seega ei ole kohtu hinnangul hagejal tulumaksukohustust elatise maksmisel. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 moodustab nimetatud elatise miinimummäär 145 eurot. Hageja on palunud elatist vähendada alates 01.01.2012 ja palunud temalt kostja kasuks välja mõista elatise 145 eurot. Kuna hagi laekus kohtule 09.11.2012, siis on kohus seisukohal, et elatist tuleb vähendada nimetatud kuupäevast. Sel põhjusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimiku 3 materjalidest, et pooled oleks menetluskulu kandnud. Seetõttu kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda v.a tasumisele kuuluv riigilõiv, mis tuleb jätta kostja kanda.

§ 179

lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesoleva tsiviilasja hagihinnaks on 208,71 eurot, seega kuulub tasumisele riigilõiv summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 177

lg 2 järgi märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 4