Obsah (5)
§ 3§ 5§ 1§ 2§ 3lKOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2012, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-954 Haldusasi OÜ Erras kaebus Maksu- j
§ 3lg.1, maksumaksja oli sõiduki omanik OÜ Erras.
Raskeveokimaksu seaduse kehtestamise aluseks on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62EÜ Raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Direktiivi artikkel 3 lõikes 1 väidetakse, et artiklis 1 märgitud sõidukimaks on Eestis raskeveokimaks. Direktiiv jaotab ühtlustatavad maksud kolmeks: sõidukimaksud, teemaksud ning kasutusmaksud (direktiivi II 3 peatükk). Sõidukimaksu eesmärkide sisustamisel peab arvestama direktiivi preambulas toodud põhjendustega. 7 põhjenduse kohaselt tuleks soodustada maanteid vähem kahjustavate ja saastavate sõidukite kasutamist maksude ja tasude diferentseerimise kaudu tingimusel, et diferentseerimine ei häiri siseturu toimimist. 10 põhjenduse kohaselt peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada vähendatud sõidukimaksu määrasid või maksuvabastusi selliste sõidukite puhul, mille kasutamine ei mõjuta ühenduse transporditurgu. Direktiivi artikkel 6 lõige 1 nõuab vähemalt direktiivi lisas 1 sätestatud minimaalsetest maksumääradest juhindumist. Direktiivi lisa 1 sätestab veoki telgede arvust ja suurimast lubatud täislastist lähtuvad miinimummäärad. Kogu kontseptsiooni sisu on teedele ja keskkonnale tekitatava kahju minimeerimine. Kahju saab aga tekkida ehk kahjulikku mõju saab avaldada (direktiivi preambula 7 põhjendus) vaid veok, mis sõidab. Maanteid ei saa koormata ning keskkonda saastata sõiduk, mida ei kasutata (see muudaks mõttetuks sõiduki telgede arvust ja suurimast lubatud täismassist lähtumise kahjulike mõjude korvamiseks ja ärahoidmiseks). Ka Eesti Raskeveokimaksu seadus baseerub samal loogikal. See väljendub nii maksumäärades kui ka näiteks
§ 5
lg.2 ja 3, mis seovad maksukohustuse ajaga, mil sõiduk registreeritakse ehk millal seda potentsiaalselt kasutatakse.
on sõiduki reaalse kasutamise võimaluse olemasolu tuvastamiseks võtnud aluseks registrikande, s.t. kui sõiduk on registris ning vastab oma kategooria ning registri või täismassi poolest raskeveokimaksu objekti tunnustele, siis tekib seaduses sätestatud korras maksukohustus. Sõiduki reaalse kasutamise võimaluse puudumise tõendamine ehk maksuobjekti puudumise tõendamine toimub samuti registrikande kaudu. Seejuures võimalik on nii alaliselt kui ka ajutiselt sõiduk registrist kustutada. Õiguslikult on küsitav, kas maksuvabastuse sisustamise aluste jätmine majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse rakendusalasse (mille eesmärgiks ei ole üldse raskeveokimaksust maksuvabastuse sätestamine) on kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Maksukorralduse seadusega. Riigikohus on rõhutanud, et 2
(7)3-11-954 maksuobjekt (ka maksuvabastus) peab olema sätestatud ja sisustatud maksumenetluses, mitte kõrvalise valdkonna õigusaktiga, mille on andnud täidesaatev võim muul eesmärgil. OÜ Erras kasutas viidatud määruses sätestatud õigust ning kustutas ajutiselt sõiduki registrist, kuid ei saanud õigusalaste teadmiste puudumise tõttu aru, et ajutiselt registrist kustutamise perioodi lõppedes loetakse sõiduk taasregistreerituks. OÜ Erras ei kasutanud faktiliselt sõidukit registreerimismärgiga 280AAG liiklemiseks 2007 ja 2008 aastal, ning sõidukil oli läbimata ka liiklemiseks kohustuslik tehniline ülevaatus ja puudus ka kindlustus. Kaebaja on seisukohal, et direktiivi mõttest tulenev eesmärk maksustada sõidukimaksuga (raskeveokimaks) vaid sõiduki reaalane kasutusvõimalus, ning maksumaksjale peab andma võimaluse lisaks liiklusregistri kandele ka muude usaldusväärsete tõendite alusel tõendada sõiduki liikluses mittekasutamist. Ka direktiivi pealkiri viitab sellele, et maksuobjekt on seotud infrastruktuuride kasutamisega: „Euroopa parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 1999/62EÜ Raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest“. Kaebaja märkis 03.01.2011 MTA-le esitatud tagastusnõudes, et on sõiduki liiklusregistrist ajutise kasutamise võimaluse olemasolu justnimelt kinnitus selle kohta, et maksustatakse eelkõige sõiduki kasutamist, mitte aga pelgalt selle omamist. Omand kui kasutusõigus määratleb eelkõige subjekti (maksukohuslane), kellel tekib maksukohustus, mitte aga ei määratle, kas maksuteokoosseis on ka täidetud sõiduki kasutuse osas (viimase osas võib näiteks registrist kustutamisel olla teo koosseis täitmata). Ka haagiste puhul lähtutakse mitte haagise omamisest või selle registrisse kandmisest, vaid asjaolust, kas need kuuluvad mingi autorongi koosseisu ja on sellisena kantud registrisse või mitte.
§ 1
p.1 kohaselt maksustatakse raskeveomaksuga veoste või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
§ 2
lg.1 kohaselt loetakse autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Ka
lisa, mis kehtestab maksumäärad, ei maksusta mitte haagist kui sellist, vaid lähtub haagise kasutamisest autorongi koosseisus. Antud juhul on kaebaja oma teadmatuse tõttu lasknud tekkida olukorral, kus sõiduki registrisolek taastati perioodil 28.11.2007 kuni 11.10.2008 kuid reaalselt sõidukit ei kasutatud ning kuna oli läbimata tehniline ülevaatus, puudus ka kindlustus ning sõiduk seisis aastatid parklas ühe koha peal, siis on võimalik tõendada ka muude tõenditega maksuobjekti puudumist. Kui OÜ Erras sai teada raskeveomaksu kohustusest, ning sellega seoses ka ajutiselt registrist kustutamise õiguslikust tähendusest, pöördus ta OÜ Erras probleemi lahendamiseks TV 3 saate „Kaua võib“ poole, mis avaldas 11.11.2008 sellel teemal saatelõigu. Saatest (internetis kättesaadavast redaktsioonist alates 23 minutist) on näha, et kõnealune auto seisab parklas ning saatejuht Aivar Riisalu sõnade kohaselt „üsna takjatesse kasvanud“. OÜ Erras tegi nii maksumenetluses kui ka vaidemenetluses maksuhaldurile ettepaneku maksukorralduse seaduse § 61 alusel nõuda TV 3-st saatelõigu kättesaadavaks tegemisest DVD-l ning lisada saadetud teave menetluses koostatavate tõendite hulka ja hinnata seda, kuid seda ei peetud vajalikuks, kuna maksuhaldur tõlgendab seaduses sätestatud maksuobjekti kaebajast erinevalt. Kaebaja palub lisada toimikusse tõendina TV3 11.12.2008 saade „Kaua võib“, kuivõrd saates on fikseeritud sõiduki Scania, reg. Märgiga 280 AAG seisund ning paiknemine parkimisplatsil. Eeltoodu võimaldab kohtul võtta seisukoht sõiduauto võimaliku kasutuse osas. OÜ Erras on seisukohal, et maksumaksjale tuleb anda võimalus tõendada muude usaldusväärsete tõenditega maksuobjekti puudumist (eelkõige telesaate abil). Kaebaja palub tühistada MTS Ida maksu- ja tollikeskuse 02.02.2011.a. otsus, teha MTA-le ettekirjutus tagastusnõude täitmiseks. Mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud menetluskulud. 3
(7)3-11-954 Maksu- ja Tolliameti seisukoht kaebuse põhjendatuse kohta. Maksu- ja Tolliameti seletusest kaebuse kohta nähtub, et OÜ Erras esitas 03.01.2011.a. maksuhaldurile taotluse raskeveokimaksu tagastamiseks, mis oli määratud veokilt Scania registrimärgiga 280AAG perioodi 28.11.2007 kuni 11.10.2008 eest. Esitatud taotluses väitis maksumaksja, et eelnimetatud perioodil vastavat sõidukit teedel liiklemiseks ei kasutatud ja sõiduk seisis mitu aastat parklas ning nii tehniline ülevaatus kui ka kindlustus olid tegemata. Sõiduki omaniku poolt 28.11.2006.a. riiklikule autoregistri keskusele esitatud avalduse alusel oli veok reg. märgiga 280AAG liiklusregistrist ajutiselt kustutatud ajavahemikus 28.11.2006 kuni 28.11.2007. Maanteeametilt (kuni 01.07.2009 ARK-ile saadud andmete alusel) loeti sõiduk taas registris olevaks alates 29.11.2007.a. ning tulenevalt Raskeveokimaksu seadusest maksustati veok raskeveokimaksuga. Maksuhaldur vaatas läbi OÜ Erras poolt 03.01.2011.a. esitatud taotluse raskeveokimaksu tagastamise kohta ajavahemiku 28.11.2007 kuni 11.10.2008 eest ja tuvastas, et raskeveokimaksu veokilt reg. märgiga 280 AAG oli maanteeametilt saadud andmete alusel OÜ Erras määratud 2007 aasta detsembri kuu eest 450.00 krooni (28,76 eurot) ja 2008 aasta eest 345,12 eurot (5400 EEK), kokku 373,88 eurot (5880 EEK). Ida MTK tuvastas OÜ Erras esitatud tagastusnõude läbivaatamisel, et kuna OÜ-l Erras oli seadusest tulenev raskeveokimaksu tasumise kohustus ajavahemikul 29.11.2007 kuni 11.10.2008.a., liiklusregistrist registreeritud veokilt reg. märgiga 280AAG, siis oli OÜ Erras maksusumma tasutud õiguspäraselt ning seega ei olnud OÜ Erras tagastusnõuet tekkinud. Eeltoodu põhjal jättis Ida MTK 02.02.2011.a. otsusega nr. 8-3/3421 OÜ Erras tagastusnõude rahuldamata. OÜ Erras esitas 03.03.2011.a. Ida MTK 02.02.2011.a. otsuse nr. 8-3/3421 vaide ja taotles selle kehtetuks tunnistamist. Vaideotsusega jäeti OÜ Erras rahuldamata, vastustaja leiab, et vaidlustatav haldusakt on õiguspärane, kuna selles on õigesti ajastatud haldusakti andmise aluseks olnud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, haldusakt on piisavalt motiveeritud, samuti pole haldusakti andmisel rikutud menetlusnõudeid. Kaebaja on seisukohal, et maksu ja tolliamet tõlgendas Raskeveokimaksu seadust vääralt ning tagastusnõude rahuldamata jätmine on Raskeveokimaksu seadusega vastuolus. Siinkohal tugineb kaebaja Raskeveokimaksu seaduse aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 1999/62EÜ Raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Erinevalt kaebaja poolt väidetust ei leia vastustaja, et maksuhaldur oleks OÜ Erras tagastusnõude rahuldamata jätmisel tõlgendanud vääralt Raskeveokimaksu seadust. Põhimõtteliselt on vaidlus maksuhalduri ja kaebaja vahel selles, mis on raskeveokimaksuga maksustamise maksu objektiks, kas vastav sõiduk või selle tegelik kasutamine.
§ 1
ja 2 kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri või suurema täismahuga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
§ 3
lõige 1 kohaselt, raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ja riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab
§ 1
nimetatud raskeveokit, välja arvatud sama paragrahvi 1’ ja sätestatud juhtudel.
§ 3l
g.1’ näeb ette, et raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, juhul, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress on kantud liiklusregistrisse. Sellise kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik.
§ 3
lg.1 toodu kohaselt, kui raskeveoki omanik ei ole § 3 lg.1 nimetatud isik või asutus, siis maksab raskeveoki maksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Eeltoodust tuleneb, et raskeveokimaksu objektiks on
§ 1
nimetatud tingimustele vastav liiklusregistris registreeritud veoauto ning subjektiks kas omanik, kasutaja või valdaja. Puudub vaidlus kaebaja ja vastustaja vahel selles, et OÜ Erras on kõnealuse veoauto reg. Nr. 280AAG 4
(7)3-11-954 omanikuna raskeveokimaksu subjektiks, aga samuti puudub vaidlus selles, et nimetatud veoauto oli ajavahemikus 29.11.2007 kuni 11.10.2008 (millise perioodi eest tasutud raskeveokimaksu tasumise õigsust vaidlus puudutab) liiklusregistris registreeritud. Vaidlus seisneb üksnes asjaolus, kas maksustamiseks piisab sellest, et maksuobjekt on liiklusregistris registreeritud või tuleb tuvastada ühtlasi liiklusregistris registreeritud veoaotu tegelik kasutamine liikluses. Kaebaja tugineb valdavalt direktiivi preambula punktides 7 ja 10 toodud põhjendustele, et direktiivi mõttest tuleneb eesmärk maksustada sõiduki maksuga (raskeveokimaks) vaid sõiduki reaalne kasutamisvõimalus ning maksumaksjale peab andma võimaluse lisaks liiklusregistri kandele ka muude usaldusväärsete tõendite alusel tõendada sõiduki liikluses mittekasutamist. Direktiiv, millele kaebaja tugineb, jaotab vastavad maksud kolme kategooriasse: s.o. sõiduki, tee- ja kasutusmaksud. Direktiivi artikkel 1, millest sõidukimaksu reguleerib teine peatükk, ning teemakse ja kasutamismakse direktiivi kolmas peatükk. Vastavalt direktiivi artikli 2 punktis D toodud määratlusele, on sõiduk, mis võib olla sõidukimaksu objektiks, mootorsõiduk, või poolhaagis autorong, mis on ette nähtud või mida kasutatakse ainult kaupade autoveoks ja mille suurim lubatud täismass on üle 35 tonni. Lähtuvalt direktiivi lisast 1, milles on toodud sõidukimaksu minimaalmäärad, kuulub sõidukimaksuga maksustamisele iga vähemalt 12 tonnise täismassiga sõiduk. Vastavalt direktiivi artiklile 3, on selliseks sõidukimaksuks Eestis raskeveokimaks. Direktiivi artikli 4 kohaselt, artiklis 3 osutatud maksude sissenõudmise ja kogumise korra sätestab liikmesriik ning artiklis 5 nähakse ette, et liikmesriigis registreeritud sõidukite puhul nõuab artiklis 3 osutatud maksud sisse ainult kõnealune liikmesriik. Seega on direktiivi artikli 1, artikli 2 punktiga D ning artikliga 3 määratletud, et sõidukimaksu (raskeveomaksu) objektiks on sõiduk. Erinevalt kaebaja väidetust ei nähtu direktiivist, et sõidukimaksu määramiseks tuleks tuvastada sõiduki tegelik kasutamine. Kuigi tõepoolest on direktiivi eesmärgiks teedele ja keskkonnale tekitatava kahju minimeerimine, siis ainuüksi selle asjaolu pinnalt ei saa teha järeldust, nagu ei saaks sõidukimaksu määrata sõidukitele, mida tegelikult ei kasutata. Nagu nähtub ka direktiivi artikli 2 punktist D on sõidukimaksu objektiks sõiduk, kusjuures maksusutamisele kuulub nii sõiduk, mida kasutatakse ainult kaupade autoveoks kui ka sõiduk, mis on selleks ette nähtud. Järelikult ei välista sõiduki tegelik kasutamata jätmine selle maksuobjektiks kvalifitseerimist, mis ei ole vastuolus direktiivi preambula punktides 7 ja 10 sätestatuga. Seisukohta, et veoauto maksuobjektiks olemine ei sõltu sellest, kas ja kuidas seda kasutatakse, kinnitab ka raskeveokimaksu seaduse eelnõu seletuskiri, mille kohaselt raskeveokimaks nagu ka mootorsõidukimaks ei sõltu sõiduki kasutamise intensiivsusest ega viisist. Sõiduki ajutise registrist kustutamise puhul ei ole tegemist maksuvabastusega, mistõttu puudub ka vajadus selle reguleerimiseks Raskeveokimaksu seaduses. Ajal, mil raskeveok ei ole liiklusregistris registreeritud, ei kohaldata sellele mitte maksuvabastust, vaid sellel ajal puudub maksuobjekt
§ 1mõistes.
OÜ Erras õigusteadmiste puudumine sõiduki ajutiselt registrist kustutamise tähtaja möödumisega kaasnevate õiguslike järelmite osas ei saa olla aluseks isiku vabastamiseks maksukohustusest, kuna see oleks vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega, arvestades et maksukohustus tekib isikul seoses seaduse sätestatud koosseisu saabumisega, siis ajahetkest, millal lõppes sõiduki ajutiselt registrist kustutamise periood ning sõiduk loeti taas registris olevaks, tekkis OÜ Erras raskeveokimaksu tasumise kohustus. Raskeveokimaksu objektiks ei ole mitte sõiduki kasutamine, vaid registreeritud sõiduk ise, mistõttu ei oma tähendust kaebaja väited, ega tema poolt esitatud tõendid sõiduki tegeliku mittekasutamise ning tehnilise ülevaatuse ja kindlustuse puudumise kohta. Maksuhaldur on seisukohal, et puudub alus vaidlustatu otsuse tühistamiseks. 5
(7)3-11-954 KOHTU PÕHJENDUSED Kohtule esitatud kaebuses taotleb OÜ Erras, juhindudes Raskeveokimaksu seaduse § 1 punktist 1, direktiivi 1999/62/EÜ art. 3 lõikest 1 ja Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg.1 punktist 1 ja 2 ning § 92 MTA Ida-Maksu- ja tollikeskuse 02.02.2011 otsuse tühistamist ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist tagastusnõude täitmiseks. Samuti palub kaebaja mõista vastustajalt välja tema poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud. Haldusasja materjalidest nähtub, et OÜ Erras esitas 03.01.2011.a. maksuhaldurile taotluse raskeveokimaksu tagastamise kohta, milline oli määratud veokilt Scania, reg. märgiga 280AAG ajavahemiku 28.11.2007 kuni 11.08.2008 eest. Esitatud taotluses väitis OÜ Erras, et nimetatud perioodil kõnealust sõidukit teedel liiklemiseks ei kasutatud. Sõiduk seisis mitu aastat parklas ja nii tehniline ülevaatus kui ka kindlustus olid tegemata. Sõiduki omaniku poolt 28.11.2006 Eesti riiklikule autoregistrikeskusele (ARK) esitatud avalduse alusel oli veok registrimärgiga 280AAG liiklusregistrist ajutiselt kustutatud ajavahemikul alates 28.11.2006 kuni 28.11.2007.a. Maksuhaldur vaatas läbi OÜ Erras 03.01.2011. taotluse raskeveokimaksu tagastamise kohta ajavahemiku eest alates 28.11.2007 kuni 11.10.2008 ja tegi kindlaks, et raskeveokimaksu veokilt registrimärgiga 280AAG oli maanteeametilt saadud andmete alusel OÜ-le Erras määratud 2007 detsembri kuu eest 450 EEK (28.76 eurot) ja 2008 aasta eest 315.12 eurot (5400 EEK) kokku 373,88 eurot (5850 EEK). Tagastusnõude läbivaatamisel tegi Ida MTK kindlaks, et kuna OÜ-l Erras oli seadusest tulenev raskeveokimaksu tasumise kohustus ajavahemikul alates 28.11.2007 kuni 11.10.2008 liiklusregistris registreeritud veokilt 280 AAG, siis oli OÜ Erras maksusumma tasunud õiguspäraselt ning seega ei ole tagastusnõuet tekkinud. Eeltoodu põhjal jättis Ida MTK 02.12.2011.a otsusega nr. 8-3/342 OÜ Erras tagastamisnõude põhjendatult rahuldamata. Kaebaja on asunud seisukohale, et maksu- ja tolliamet tõlgendas vääralt Raskeveokimaksu seadust ning tagastusnõude rahuldamata jätmine on Raskeveokimaksu seadusega vastuolus. Kaebaja tugineb oma väidetes Raskeveokimaksu seaduse aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 1999/62EÜ Raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuhaldur on OÜ Erras tagastamisõude rahuldamata jätmisel tõlgendanud vääralt Raskeveokimaksu seadust. Antud juhul seisneb kaebaja ja maksuhalduri vahel vaidlus selles, kas raskeveokimaksuga maksustamise maksuobjektiks on vastav sõiduk või sõiduki reaalne kasutamine.
§ 1
p.1 ja 2 kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreerud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
§ 3
lg 1 kohaselt raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab
§ 1
nimetatud raskeveokit, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 1’ ja 2 sätestatud juhtudel.
§ 3
lg 1’ sätestab, et raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks juhul, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress on kantud liiklusregistrisse. Eelnimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Õige on maksuhalduri seisukoht, et ajal, mil raskeveok ei ole liiklusregistris registreeritud, ei kohaldata sellele mitte maksuvabastust, vaid sellel ajal puudub maksuobjekt
§ 1mõistes.
OÜ Erras õigusteadmiste puudumine sõiduki ajutiselt registrist kustutamise tähtaja möödumisega kaasnevate õiguslike järelmite osas ei saa olla aluseks isiku vabastamiseks maksukohustusest, kuna see oleks vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega, arvestades 6
(7)3-11-954 et maksukohustus tekib isikul seoses seaduse sätestatud koosseisu saabumisega, siis ajahetkest, millal lõppes sõiduki ajutiselt registrist kustutamise periood ning sõiduk loeti taas registris olevaks, tekkis OÜ Erras raskeveokimaksu tasumise kohustus. Raskeveokimaksu objektiks ei ole mitte sõiduki kasutamine, vaid registreeritud sõiduk ise, mistõttu ei oma tähendust kaebaja väited, ega tema poolt esitatud tõendid sõiduki tegeliku mittekasutamise ning tehnilise ülevaatuse ja kindlustuse puudumise kohta. Mare Krull kohtunik 7
(7)