) § 37 lg-1 ja § 67 punktis 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 15-ks ööpäevaks. 2.3 17.02.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide 16.02.2011 käskkirja nr. 6.-3/331-D kehtetuks tunnistamiseks. 2.4 Vastustaja 28.03.2011 vaideotsustega nr. 6-12/23-7 ja 6-12-/88-3 jättis kaebaja poolt esitatud vaided rahuldamata.
lg-le 7 ning märgib, et ei saanud esitatud vaidele vastust seaduses ettenähtud ajal. 8.3 Kaebaja taotleb vastustaja käskkirjade nr. 6-2/39-T ja nr. 6.-3/331 tühistamist ning vaideotsuste 6-12/23-7 ja 6-12/88-3 ja toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastuskaebuse nõude osas on tema eesmärgiks vastustajale hilisema kahjunõude esitamine. 2 3-11-915 9. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ning vaidleb kaebuse vastu. 9.1 Vastustaja märgib, et kinnipeetava tööle vormistamine ei ole tavapärane haldusmenetlus ja, mistõttu
„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s 1 on kehtestatud tööle vormistamise dokumendi nõuded. 9.2 Vastustaja leiab, et distsiplinaarkaristus määrati kaebajale õiguspäraselt. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
9.3 Vastustaja viitab Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 58 ning arvab, et antud juhul ei võinud kaebaja rikutud ärakuulamisõigus mõjutada asja otsustamist, kuna ta on veendunud, et pärast haldusakti kehtetuks tunnistamist tulnuks sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. Seoses sellega tekkivad vastustajal täiendavad tööaja ja rahalised kulud. Vastustaja ei pea õigeks enne tööle määramist pidada kinnipeetavaga läbirääkimisi selle kohta, kas ta soovib tööle minna või mitte.
lg 1 kohaselt, kui vanglal puudub võimalus kindlustada kinnipeetavat muu tööga, siis on kinnipeetav kohustatud töötama majandustöödel, mistõttu puudub kaebajal õigus pidada vastustajaga läbirääkimisi ka selles osas. Vastustaja on seisukohal, et kui seaduses puuduvad sätestatud tööst vabastamise põhjused, on kinnipeetav kohustatud töötama. 9.4 Vastustaja leiab, et vastavalt HMS § 61 lg-le 1 vaidemenetluse korras vaidlustatud käskkirja kehtivus menetluse läbiviimise ajal ei peatu. Seega isegi vaidlustatud käskkiri on kehtiv ja adressaadile täitmiseks kohustuslik. 9.5 Kaebaja poolt esitatud vaie nr. 6.-3/23 oli puudustega ning vastustaja andis kaebajale täiendava tähtaja vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Samuti olid nii vaie nr. 6.-3/23 koos puuduste kõrvaldamisega kui ka vaie nr. 6-12/88-3 võõrkeelsed ning vastustaja edastas need tõlkebüroole. Vaiete tõlge saadeti vastustajale 28.02.2011 ja 23.11.
§-des 37 ja 38 on sätestatud tingimused, mille ilmnemise korral saab kinnipeetavat töökohustusest vabastada või ajutiselt kõrvaldada. Kaebusest ega vastustajale esitatud vaidest ei ole näha, et kaebaja oleks teinud viite või maininud põhjust, mis oleks andnud vastustajale aluse kaaluda kaebaja töövõimelisust. Kaebaja küll teatab kohtule, et vastustaja rikkus tema ärakuulamisõigust, kuid samas nii vaidemenetluses kui ka halduskohtumenetluses ei täpsusta, mis jäi tal enne käskkirja nr. 6-2/39-T vastustajale välja ütlemata, mis omakorda oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Samuti kohus ei tuvastanud ka seda, et kaebajal tõepoolset esines
§-des 37 ja 38 sätestatud põhjus tema tööst vabastamiseks või tööst ajutiselt kõrvaldamiseks. Esitatud vaides kaebaja küll vaidles tema tööle määramise vastu, kuid vastuväiteks oli see, et ta ei ole ori ning tal puudub kohustus teha tööd ühe euro eest. Tööle määramisel ärakuulamisõiguse teostamata jätmise teemat arutles Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-44-12. Nimetatud otsuse punktis 11 leidis Riigikohus, et kuna kinnipeetav on
lg 1 kohaselt kohustatud töötama ja töötamist välistavaid asjaolusid pole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat tähendust asjaolu, et enne tööle määramise käskkirjade andmist kinnipeetavat ära ei kuulatud. Sellest tulenevalt ei pea ka halduskohus antud juhul kaebaja majandustöödele määramisel kaebaja ärakuulamisõiguse teostamata jätmist asja otsustamisel mõjuvaks. 11.5 Kaebaja väidab, et majandustööle määramisel ei küsinud vastustaja temalt nõusolekut. 11.6 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudus vastustajal kohustus küsida kaebajalt nõusolekut majandustöödele määramise kohta.
lg 1 sätestab, et vanglas asuval kinnipeetaval on töötamise kohustus.
Järelikult on vastustajal õigus ühepoolselt otsustada kinnipeetava tööle määramise üle (välja arvatud
lg-s 3 sätestatud juhul) ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus talle pakutud tööga mitte nõustuda ja tööst keelduda ilma mõjuva põhjuseta. Sellest tulenevalt on vale kaebaja väide, mis rajaneb ettekujutusel valida nõustumise ja mittenõustumise vahel majandustöödele määramise korral. 11.7 Kaebaja märgib, et vaidlustatavas käskkirjas nr. 6-2/39-T ei olnud isegi arsti allkirja. 11.8 Vastavalt
„Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg 1 punktides 1-5 on sätestatud andmed, mis märgitakse kinnipeetava tööle vormistamise 4 3-11-915 dokumendis ning nende hulgas puudub kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks teinud arsti allkiri või kinnitus. Seega ei pea kohus arsti kinnituse või allkirja puudumist haldusaktis vormiveaks. 11.9 Kaebaja leiab, et vastustaja sunnib teda orjatööle. 11.10 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 4 lg 3 punkti „a“ kohaselt sunniviisiline või kohustuslik töötamine ei hõlma töid, mida nõutakse kinnipidamisel. Järelikult ei ole
lg-s 1 sätestatu (kinnipeetava töökohustus vanglas) vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga
lg-st 1 tulenevalt kohustus töötada vanglas ning seda, et üldjuhul on vangla teadlik kinnipeetava töövõimelisusest (tervislik seisund, vanus, j.n.e) seega vaidlustatav haldusakt on piisavalt põhjendatud. Kaalumist vajavad asjaolud puuduvad. Haldusakt on väljastatud kirjalikus vormis, kooskõlas 13.01.2011 seisuga kehtivate seadustega ning selle resolutsioon on selge. Käskkirjaga määratud majandustööde täitmise eest tunnitasu summas 0,63 eurot on samuti kooskõlas Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 28.11.2000 vastu võetud määruse nr. 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg-ga 1. 12. Käskkirja nr. 6.-3/331 õiguspärasus. 12.1 Nimetatud käskkirjaga määras vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristuse
lg 1 (vanglaametniku korraldusele asuda tööle allumata jätmine) rikkumise eest 17.01.2011 ja 18.01.2011 kartserisse paigutamise 7-ks ja 8-ks ööpäevaks. 12.2 Kaebaja leiab, et 17.01.2011 ja 18.01.2011 vanglaametniku poolt antud korraldus asuda tööle ei olnud seaduslik, kuna tööle määramise käskkiri nr. 6-2/39-T oli kaebaja poolt vaidlustatud vaidemenetluse korras ning sellel ajal ei ole vastustaja vaideotsust teinud. 12.3 17.01.2011 seisuga kehtinud HMS § 61 järgi kulgeb haldusakti kehtivus adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest ning lõpeb kehtetuks tunnistamisega või kehtivusaja lõppemisega. Seega seadusest ei tulene, et haldusorgani poolt väljastatud haldusakti vaidlustamise ajaks oleks peatunud või lõppenud haldusakti kehtivus. Sama seisukoha võttis ka Riigikohtu halduskolleegium. Tööle määramise käskkiri nr. 6-2/39-T tehti kaebajale teatavaks 13.01.2011 ning haldusakti kehtivuse aeg oli kuni 08.04.
lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja esitas vastustajale kaks vaiet käskkirjade nr. 6-2/39-T ja nr. 6.-3/331 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja poolt esitatud vaie oli puudustega ning vastustaja määras täiendava tähtaja esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna esitatud vaided olid võõrkeelsed, edastas vastustaja need tõlkebüroosse vastavalt VSKE § 491 lg-le 1. Tõlgitud vaided on laekunud vastustajale tagasi 28.02.2011 ja 23.02.2011 ning kooskõlas VSKE § 491 lg-ga 6 hakkas kulgema
28.03.2011 vastas vastustaja ühes vaideotsuses kaebaja mõlemale vaidele ning sellega oli kaebaja tutvunud 29.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.