) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtt eeldab esmalt spetsiifilisi pooli e töövõtjat, kes osutab lepingu esemeks olevaid teenuseid oma majandus- või kutsetegevuse raames, ning füüsilisest isikust tellijat, kelle jaoks töövõtulepingu sõlmimine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega, samuti on tarbijatöövõtulepingul spetsiifiline objekt. Pooled sõlmisid 19.10.2011 lepingu nr P-11-57, mille puntki 2.2 kohaselt kohustus hageja (müüja) müüma kostjale (kliendile) tema poolt soovitud sõidukite varuosi ning vajaduse korral neid ka tellima ja paigaldama (kaup) (tl 53-57). 26.10.2011 tellis kostja tellimuslepingu nr 980638 alusel veokile MAN XXX remontteenuse -plokikaane tihendite vahetus-, mis teostati hageja poolt vastavalt tellimuse sisule (tl 4-5). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga, kuna kostja jaoks seondus töövõtulepingu sõlmimine iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tellimuslepingus nr 980638 tellimuse sisuks oli: „Plokikaane tihend lekib jahutusvedelikuteeme ainult neid, mis lekivad ja ei lihvi (kliendi soovil). Klient ei soovinud plokikaani remontida. Plokikaane tihendite vahetus- 43.“ 17.04.2013 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Kaido Laineste. Tunnistaja ütluste kohaselt pöördus kostja seaduslik esindaja K esimest korda tema poole palvega kõrvaldada jahutusvedeliku lekked plokikaante vahel. Oli näha, et plokikaante vahelt mullitas jahutusvedelikku. Tunnistaja kinnitas, et vahetas kõik tihendid plokikaantel. Kostja seaduslik esindaja on tellimuse sisu oma allkirjaga kinnitanud. Hageja teostas tellimuslepingus nr 980638 kokkulepitud tööd ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks. Hageja väljastas kostjale arve nr 6319563 summas 1 072,21 eurot, mille tasumise tähtpäevaks oli 11.11.2011 (tl 3). Kostja oli seisukohal, et kuigi kostja kirjutas tellimuslepingule alla, ei olnud allakirjutamise hetkel tellimuslepingus käsikirjas tehtud kannet „klient ei soovinud plokikaani remontida“ ja „tihendite vahetus“. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tunnistaja KL ütlustega on tõendatud, et tellimuse sisuks oli plokikaane tihendite vahetus. Kostja on tellimuslepingule allkirja andes nõustunud tellimuse sisuga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta tunnistaja AB´i ütlused, kuna tema ütlused ei oma antud asja lahendamisel tähendust.
637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminuks lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele. 4
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu nr P-11-57 punkti 5.1.1.1 kohaselt esitab hageja kliendile kauba ja tööde eest arve kauba ja tööde väljastamisel kohapeal, mil kliendi esindaja kinnitab arve kättesaamist oma allkirjaga. Hageja väljastas kostjale arve nr 6319563 summas 1 072,21 eurot, mille tasumise tähtpäevaks oli 11.11.
lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on majandus-või kutsetegevusega tegelev isik ja töövõtuleping on seotud tema majandus-või kutsetegevusega, sätestab
Kui kostja leidis, et hageja ei teostanud tellimuslepingus nr 980638 sätestatud töid vastavalt, oleks kostja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama hagejale peale 31.10.2011, kui kostjale tagastati veok. Kostja esitas hagejale kirjaliku pretensiooni alles 31.07.2012 ja vigade loetelu 24.07.2012.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
lg 3 esimese lause kohaselt ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise
lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, 5 mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Lepingu nr P-11-57 autohooldusteenuste osutamise tingimuste punkti 4.5 kohaselt peab kostja koheselt (esimesel võimalusel) informeerima S avastatud rikkest (tl 54). Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kostja on lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud 31.07.2012 esitatud pretensioonis ja 24.07.2012 esitatud vigade loetelus. Kuna kostja ei ole õigeaegselt tuginenud hageja poolt tellimuslepingu nr 980638 alusel teostatud tööde mittevastavusele, ei saa kostja käesoleval juhul kasutada tellimuslepingu nr 980638 rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-80-08 jõudnud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine
Samas ei muuda töö vastuvõtmine
lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse
lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale tähtaegselt motiveeritud pretensiooni esitanud ega teinud hagejale ettepanekut ka remonttööde parandamiseks või asendamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on tellimuslepingu nr 980638 kohaselt tehtud tööd vastu võtnud ja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikke pretensioone hageja poolt teostatud tööde osas, tuleb lugeda, et hageja on oma kohustused, mis tulenevad tellimuslepingust nr 980638, täitnud nõuetekohaselt.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. Hageja väljastas kostjale arve nr 6319563 summas 1 072,21 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid teostanud ja kulusid kandnud ei oleks.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 6 Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1 072,21 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Seisuga 07.09.2012 oli sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 63,21 eurot (tl 6). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 63,21 eurot. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.