nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. 1 Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.09.2012 esitas Lindorff Eesti AS Pärnu Maakohtule hagiavalduse A T’i vastu võlgnevuse nõudes. 19.09.2012 kohtumäärusega keeldus Pärnu Maakohus hagi menetlusse võtmast ning andis hagiavalduse kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. 16.10.2012 määrusega jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puudusted kõrvaldamiseks. 01.11.2012 võttis kohus korraldava määrusega hagi menetlusse. Hagiavalduses esitatud asjaolud Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga liitumislepingu nr 1653958 lisa järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma osamakseid vastavalt maksegraafikule igakuiselt summas 10,85 eurot. Kostjal on tasumata märtsist 2008 kuni augustini 2009 osamakseid kogusummas 195,48 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 16.09.2008 nõude VÕS § 164 kohaselt hagejale – Lindorff Eesti AS-ile. Kostjal on põhivõlgnevus summas 195,48 eurot tasumata. Lepingu kohaselt oli kokku lepitud viivise määraks 0,15% päevas ( s.o. 54% aastas) tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 17.09.2012 kuni 06.09. 2012 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 419,01 eurot (0,15% x 1428 päeva x 195,48 eurot = 425,17 eurot). Lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivitusintressi põhinõudega sama summa ulatuses, s.o. summas 195,48 eurot. Samuti taotleb hageja asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 108 lg 1 ning § 113 lg 1 ja 94 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud koopiad kostjaga sõlmitud liitumislepingust, kostjale väljastatud arvest 04.02.2008, nõude loovutamise kinnituskirjast, samuti hageja esindaja volikiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas teda hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. 2 Kostjale on hagimaterjalid aadressil xxxx, isiklikult allkirja vastu kätte antud 08.05.2013. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 28.05.2013. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile kohtu poolt nõutud vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. AS Eesti Post on tagastanud kohtule hagimaterjalide hulgas edastatud dokumentidest hageja registrikaardi väljavõtte, riigilõivude tasumise koondväljavõtte ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Dokumentide tagastamisel on lisatud selgitus, et nimetatud dokumendid on postiasutusse tagasi toodud kostja kasuisa (T V) poolt „kui ekslikult kostjale saadetud dokumendid“. Hagimaterjale (sh hagiavaldus, liitumisleping, hageja väljastatud arve ning kohtu korraldav määrus hagile vastuse esitamise kohustamisega) ei ole kostja poolt tagastatud, samuti ei ole kostja esitanud hagile ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ega teatanud ka hagile mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhuks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Võlgnik rikkus laenulepingut, jättes tasumata järelmaksu müügilepinguga kokkulepitud osamaksed. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 390,96 eurot, millest lepingujärgne põhivõlgnevus moodustab summas 195,48 eurot ja viivised - 195,48 eurot. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. 3 Hageja menetluskuluks on kohtusse hagiavalduse esitamisega seoses tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot, sellest 11.10.2012 on maksekorralduse nr 20007607 alusel tasutud summas 12,07 eurot ja 18.10.2013 täiendavalt tasutud summas 62,93 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik I.Külavee 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.