lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tuginedes
lõigetele 1 ja 2, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. HAGEJA NÕUE Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täielikult täitnud hageja ja kostja vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepet. Hagiavalduses esitas hageja nõude, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 917.73 eurot, intressi 41.13 eurot, viivise seisuga 04.07.2011 322.19 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva lepingulise viivise 0,1 % tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Peale kostja vastuse saamist korrigeeris hageja oma nõuet, ning leidis, et kostja võlgneb hagejale kokku 1 476.05 eurot (põhivõlgnevuse 917.71 eurot, intress 41.11 eurot, viivis seisuga 10.07.2012 517.23 eurot). Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada. KOSTJA SEISUKOHT Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on nõus põhivõlgnevusega 917.73 eurot, millest on tasunud 200 eurot 11.05.2011 a. ja intressidega 41.13 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma viivist seisuga 04.07.2011 summas 322.19 eurot. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid summas 191.73 eurot. Mingeid sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt
Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 14.09.2006 sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 27015662/1 ja 06.04.2010 sõlmitud võla tasumise kokkulepe, mille lisaks on maksegraafik nr 16385. Poolte vahel puudub vaidlus eelnimetatud lepingu, võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku sõlmimise osas. Poolte vahel sisuline vaidlus puudub, kostja on vastuseks hageja nõuetele märkinud üksnes, et kostja on nõus põhivõlgnevusega 917.73 eurot, millest on tasunud 200 eurot 11.05.2011 a. ja 2 2-11-8175 intressidega 41.13 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma viivist seisuga 04.07.2011 summas 322.19 eurot. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid summas 191.73 eurot. Kostja tegi hagejale kompromissiettepaneku, mida hageja vastu ei võtnud vaid korrigeeris oma nõuet ja tegi kostjale kompromissiettepaneku. Kostja hageja korrigeeritud nõuetele ja kompromissiettepanekule ei reageerinud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on tegemist rahalise kohustuse täitmise nõudega, siis vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hageja õigustatud nõudma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hagejale makseid sooritanud. Kostja vastuse kohaselt 200 eurot, hageja poolt täpsustatuna rohkem, summas 360 eurot. Kostja on vastuses märkinud, et tasus 200 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kohus märgib, et VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures sätestab VÕS § 88 lg 9, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole andnud nõusolekut määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, ei saa kostja poolt tasutud summasid arvestada põhivõlgnevuse katteks. Hageja on märkinud, et 10.07.2012 seisuga on kostja viivisevõlgnevuseks kokku 517.23 eurot Hageja on esitanud ka viivise arvestuse kalkulatsiooni. Kuivõrd kostja on kuupäevaks 10.07.2012 tasunud hagejale kokku 360 eurot, tuleb vähendada nimetatud summa võrra hageja viivisenõuet ning kostja võlgnevus hageja ees on 10.07.2012 seisuga kokku 1 116.05 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 917.71 eurot, intressist 41.11 eurot, viivisest 157.23 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja selge ning kuulub kostjalt välja mõistmisele täies ulatuses.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa. Seisuga 10.07.2012 oli kostja viivisevõlgnevus hageja ees 517.23 eurot, mida kohus vähendas 360 euro võrra ja seega oli kostja viivisevõlgnevuse hageja ees seisuga 10.07.2012 157.23 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudest (917.71 eurot) alates 11.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa. Menetluskulud 3 2-11-8175
lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.