← Eesti

2-12-50343/17

Obsah (9)§ 94§ 208§ 101§ 108§ 115§ 127§ 189§ 113§ 103

2-12-50343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. juunil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 94lg 1, 108 lg 2 p 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 3, 4, 128 lg 3, 189 lg 1, Ts

MS § 367. AÕS § 120 lg 1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 326 sätestab, et hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Vastavalt

§ 208

lg-le 1 kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt

§-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 101

lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 2 p 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb üldjuhul vaadelda konkludentse taganemisena lepingust.

§ 115

lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127lg 2).

Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja 4

(6)arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (

§ 127lg 4).

Täitmise asemel kahju hüvitamist nõudev pool peab teise poole üleantu tagastama nii

§ 189lg 1 kui § 115 lg 4 ls 2 järgi.

Kui ta on omapoolse kohustuse täitnud, võib ta selle

§ 189

lg 1 järgi tagasi nõuda.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vastavalt

§ 94

lg-le 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub lepingu sõlmimise hetkel kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 103

lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu. Seega peab ostja müügilepingu täitmata jätmise või täitmisega viivitamise korral tõendama üksnes lepingu rikkumise fakti, müüja võib § 103 lg 2 kohaselt üritada tõendada, et temapoolne rikkumine oli vabandatav.

  1. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 36 602,49 eurot, mis moodustub kinnistu soetamiseks tasutud ostuhinnast (35 000 eurot), riigilõivust notari juures lepingu sõlmimiseks (30 eurot), notaritasust (78 eurot), metsamajandamiskava koostamise tasust (188 eurot) ja intressidest tasutud ostusummalt (1 306,49 eurot) ning arvestades TsMS §-s 367 sätestatut alates 29.11.2012 kuni põhikohustuse, s.o 35 296 euro täieliku tasumiseni välja mõista seadusjärgne viivis põhikohuselt, kusjuures viivis ei tohi ületada põhinõuet, s.o 35 296 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja 5

(6)kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 850 eurot (tl 10) ja hageja õigusabikuludest 3200 eurot (tl 55, 56). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivu seaduse lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 50 000 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 850 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 850 eurot (tl 10). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 3200 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (tl 55, 56). Neil asjaoludel ja arvestades TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 850 eurot ja õigusabikulu 3200 eurot; kokku seega menetluskulu 4050 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.