) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled soovisid kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude tagatise ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled palusid
Pooled palusid vabastada pooled menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 6000 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad 3 2-11-36843 loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled palusid vabastada pooled menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 6000 eurot, millises ulatuses rahuldas kohus oma 12.09.2011.a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja osaliselt hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud menetluse lõpetamiseks kompromissi, siis tuleb pooled vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 6000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja tasutud menetluskulude tagatis tuleb hagejale tagastada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning palunud kohtul tagastada hageja poolt tasutud menetluskulude tagatis summas 10 000 eurot. Seega on
lg 1 kohaselt tagatise andmise põhjus ära langenud ning tuleb tagastada hagejale hageja poolt tasutud menetluskulude tagatis summas 10 000 eurot ja kanda see AS Q (pankrotis) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-s selgitusega „Menetluskulude tagatise tagastamine tsiviilasjas nr 2-11-36843“. Hageja AS Q (pankrotis) tasus 07.12.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 3100057358 menetluskulude tagatise summas 10 000 eurot selgitusega „Tagatis ts.asjas nr 2-11-36843, vastavalt Harju MK 06.12.2011.a määrusele“.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-36843 tasutud riigilõivust, so summas 674,92 eurot ja kanda see AS Q (pankrotis) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-s selgitusega „Poole riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-11-36843”. Hageja AS Q (pankrotis) tasus 10.10.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 1349,83 eurot selgitusega „Riigilõiv ts.asjas 2-11-36843“. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.