Obsah (10)

§ 477§ 32§ 33§ 229§ 232§ 153§ 148§ 475§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. juuni 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-5707 Tsiviila

) § 475 lg 1 p 12 kohaselt on äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine hagita asi.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Avaldaja DP on 15.02.2008 esitanud Harju Maakohtule avalduse aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramiseks. Avalduse kohaselt on kohustatud isikuks PCL, kes aktsiad avaldajale üle võttis. D. P poolt allkirjastatud PCL 06.12.2010 seisukoha kohaselt tuleb menetlusse kaasata AS Eesti Väärtpaberikeskus, kes teostas tehingu, millega avaldajale väidetavalt kahju tekitati. PCL leiab oma seisukohas, et teda on alusetult menetlusse kaasatud. Kohus leiab, et õige on avaldaja seisukoht selles, et käesolevas asjas on kohustatud isikuks PCL. ÄS § 3631 lg 1 kohaselt võib aktsionäride üldkoosolek põhiaktsionäri taotlusel otsustada aktsiaseltsi vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu. ÄS § 3639 kohaselt toimub aktsiate ülekandmine Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kaudu. ÄS § 3639 lg 2 kohaselt korraldab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja aktsiaseltsi juhatuse avalduse alusel aktsiate ülekandmise põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus vastab aktsiate eest makstavale hüvitisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohustatud isikuks käesolevaas asjas on PCL, kui AS MTS põhiaktsionär, kes aktsiad tasu eest väikeaktsionäridelt üle võttis, mitte AS Eesti Väärtpaberikeskus, kes täitis seadusest tulenevaid korraldusi aktsiate ülekandmisel.
2. 27.01.2011 seisukohas palub avaldaja jätta 06.12.2010 D. P allkirjaga kohustatud isiku kirjalik seisukoht tähelepanuta, kuna D. P on Venemaa elanik ja ei valda eesti keelt, mistõttu ei ole tõenäoline, et ta kirjutas kohtusse esitatud avaldusele alla. Kohus leiab, et nimetatud taotluse tuleb jätta rahuldamata.

§ 32

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

lõikest 1 tuleneb nõue, et menetlusosaline peab kohtule esitama eestikeelsete menetlusdokumendid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohustatud isiku esindaja on vastavalt tsiviilkohtumenetluse nõuetele esitanud eestikeelse kirjaliku seisukoha ja puudub alus selle tähelepanuta jätmiseks.

1. ÄS § 3634 lg 1 kohaselt peab põhiaktsionär kajastama ülevõtmisaruandes aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise suuruse määramise aluseid, tulenevalt ÄS § 3634 lg 2 kontrollib määratud hüvitise suurust audiitor. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses avaldunud, et 04.12.2007 ülevõtmisaruande kohaselt kasutas kohustatud isik avaldajale makstava hüvitise määramisel aktsiate bilansilise maksumuse määratlemise meetodit, samuti võrreldavate tehingute meetodit, mille kasutamisel võeti aluseks 26.06.2007 otsuse alusel toimunud aktsiate emiteerimist nende nimiväärtusega. Selgus, et kohustatud isikule emiteeriti aktsiaid nimiväärtuses, mis oli oluliselt madalam, kui nende aktsiate bilansiline väärtus. Ülevõtmisaruandest ja audiitori aruandest ei selgu, et kasutatud oleks diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetodit või selle modifikatsioone. Samuti leidis avaldaja, et tema hinnangul ei arvestatud AS MTS tulevikuväljavaadetega, s.h avaldaja võimalusega teenida tulevikus tulu. Seega ei ole vaidlust selles, et põhiaktsionär on koostanud ülevõtmisaruande ja audiitor on seda hinnanud. Vaidlus on selles, et avaldaja hinnangul ei ole ülevõtmisaruanne nõuetekohaselt koostatud ja audiitor ei ole hinnanud kõiki vajalikke asjaolusid, millest tulenevalt avaldaja leiab, et talle makstud hüvitis ei ole õiglane.
2. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvates arvestada välja aktsiaseltsi ettevõtte, s.t aktsiaseltsi kui terviku, majanduslik väärtus, ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. 5 2-08-5707 Seega on aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramisel keskseks küsimuseks see, kuidas määrata aktsiaseltsi väärtus tervikuna. Nimetatu eeldab majandusanalüüsi ja eriteadmisi. Kohus ei ole aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määraja, vaid põhiaktsionäri määratud hüvitise õigluse kontrollija. Kohtu ülesandeks on võrrelda erinevaid meetodeid ja hinnata, milline konkreetse äriühingu puhul aluseks tuleb võtta. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma 21.12.2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud lahendi punktis
3. Samuti on eeltoodud asjaolule tähelepanu juhtinud Tallinna Ringkonnakohus oma 09.02.2010 lahendis. Eeltoodust tuleneb, et õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramise eelduseks on erinevate hinnangute ja asjatundjate arvamuste esitamine, milledes kasutatud metoodikat tuleb kohtul võrrelda ja hinnata.
4. Avaldaja on vaidlustanud kohustatud isiku (põhiaktsionäri) poolt aktsiate ülevõtmisel makstud hüvitise suuruse. Avalduse kohaselt kasutas kohustatud isik 04.12.2007 ülevõtmisaruande kohaselt avaldajale makstava hüvitise määramisel aktsiate bilansilise maksumuse määratlemise meetodit, samuti võrreldavate tehingute meetodit, mille kasutamisel võeti aluseks 26.06.2007 otsuse alusel toimunud aktsiate emiteerimist nende nimiväärtusega. Ülevõtmisaruandest ja audiitori aruandest ei selgu, et kasutatud oleks diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetodit või selle modifikatsioone. Samuti on avaldaja seisukohal, et hüvitise suuruse määramisel ei ole arvestatud AS MTS tulevikuväljavaadetega, s.h avaldaja võimalusega teenida tulevikus tulu. Avaldaja on oma seisukoha kinnitamiseks esitanud AS MTS ettevõtte väärtuse hindamise akti (III kd, tl 12-16).

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsess Irmis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise aktis on välja toodud ettevõtte väärtus (III kd, tl 14). Arvutuskäiguna on kohtule esitatud tabel, millest nähtub, et ettevõtte väärtuse hindamiseks on tehtud prognoose 5 aasta kohta. Arvestuse käiku kajastavas tabelis on välja toodud prognoositavate aastate kohta järgmised näitajad: EBIT (ärikasum), EBIT (1-t), kulum, käibekapitali muutus, investeeringud, FCF (vaba rahavoog), PVIF (raha nüüdisväärtuse intressitegur) ja NPV (rahavoogude nüüdis puhasväärtus). Samas ei nähtu avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise aktist ja selle arvutuskäigust, millistel eeldustel on aktis toodud ettevõtte väärtus kujunenud. Samuti ei nähtu avaldaja esitatud aktist, milliseid meetodeid on kasutatud ettevõtte väärtuse arvutamisel, s.t aktist ei nähtu, milliseid andmeid (numbreid) on esitatud tulemuste algandmetena kasutatud, samuti ei nähtu tehteid, kuidas tulemused välja on arvutatud. Aktis on muu hulgas välja toodud EBIT. Ettevõtte rahanduses kasutatav EBIT on intresside ja maksude-eelne kasum. Samas ei ole aktis esitatud arvestuskäiku, milliste algandmete põhjal on saadud

1. aastal EBIT 11 292 939 krooni,
2. aastal 9 944 387 krooni,
3. aastal 9 532 448 krooni,
4. aastal 10 121 891 krooni ja
5. aastal 11 865 788 krooni (III kd, tl 14). Kogu aktis ei ole selgitatud, milliste AS MTS raamatupidamislike või muude andmete põhjal sellised tulemused on saadud. Samamoodi on välja toomata algandmed ja arvutuskäik teiste tulemuste, nagu FCF, PVIF, investeeringute jms kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et Eestis ei ole ettevõtte väärtuse hindamisel otstarbekas kasutada puhaskasumi (EBIT) näitajat, kuna puhaskasum on mõjutatud ettevõtte 6 2-08-5707 finantstegevusest ning Eesti oludes ka dividendipoliitikast, sest kasumi maksustamine Eestis toimub alles kasumi jaotamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise arvestuskäiku ei ole võimalik jälgida ega kontrollida. Samuti ei nähtu avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise aktist, et hindaja AS Krediidiinfo oleks ettevõtte väärtuse hindamisel arvestanud ettevõtte tulevikuväljavaadetega ja AS MTS tegevusvaldkonna perspektiividega. Seega ei ole avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise akt usaldusväärne.
6. Kohus on 06.09.2011 toimunud kohtuistungil selgitanud avaldajale, et avaldajal tuleb selgitada avaldaja poolt kohtule esitatud ettevõtte väärtuse hindamise aktis toodud andmeid, sest neid ei ole võimalik kontrollida ning kohtule esitatud aktist ei selgu ettevõtte väärtuse hindamiseks kasutatud metoodikad ja kasutatud algandmed (III kd, tl 68-69). Kohus on 06.09.2011 toimunud kohtuistungil asja arutamise edasi lükanud ja andnud avaldajale võimaluse tema poolt esitatud aktis toodud arvutuskäigu selgitamiseks. Avaldaja ei ole kohtule ettevõtte väärtuse hindamise arvutuskäiku kontrollimist võimaldavaid andmeid esitanud. 06.09.2011 kohtuistungi protokollist nähtub, et avaldajat esindab vandeadvokaat, kuid nii avaldaja kui ka tema esindaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud andmeid, mis teevad usutavaks avaldaja nõude. Eeltoodust tuleneb, et asjas puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et avaldajalt ülevõetud aktsiate eest hüvitise määramisel oleks rikutud avaldaja õigusi.
7. Tõendamiskoormise jaotumise kindlaksmääramisel aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramisel on andnud juhiseid Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud lahendi punktis
8. Selles on selgitatud, et väikeaktsionäril puuduvad võimalused ja vahendid, kontrollimaks kogu aktsiaseltsi väärtust ja selle alusel arvestatud aktsiate väärtust. Seega ei saa aktsionär enne nõude esitamist kohtult nõuda aktsiaseltsi raamatupidamisega põhjalikumalt tutvumise võimaldamist või muude dokumentide esitamist ja sel põhjusel ei ole aktsionäril võimalik saada põhjalikku hinnangut aktsia väärtusele ka mitte asjatundja vahendusel. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada tõendamiskoormise jaotumisel. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui vähemusaktsionär esitab kohtule väite, mis võimaldab arvata, et hüvitis ei ole määratud õiglaselt, näiteks ei ole kohaldatud õiget metoodikat hinna arvestamisel või on jäetud arvestamata olulisi väärtusi määravaid faktoreid, tuleb põhiaktsionäril tõendada, et hind on määratud õiglaselt. Samuti on Riigikohus leidnud, et kuna aktsia eest õiglase väärtuse määramisel on oluline esmajoones eriteadmisi kasutades hinnata aktsiaseltsi, mille aktsiad üle võetakse, väärtust, võib kohus kahtluse korral põhiaktsionäri määratud hinna õigluses ka omal algatusel määrata põhiaktsionäri määratud hüvitise kontrollimiseks ekspertiisi. Ekspertiisi määramise võimalusele on juhtinud tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohus oma 09.02.2010 lahendis.
9. Ekspertiisi määramisel kohtu poolt tuleb arvestada eksperdi tasu maksmise vajadusega.

§ 153

lg 1 kohaselt makstakse eksperdile nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu.

§ 148

lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui ekspert kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Eeltoodust tuleneb, et ekspertiisi määramise eelduseks peab olema ekspertiisitasu ettemaksmine menetlusosaliste poolt. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et käesolev asi on hagita asi, kus Riigikohtu hinnangul on tõendamiskoormis põhiaktsionäril, ei saa alati jätta ekspertiisitasu maksmise kohustust põhiaktsionärile. Tõendamiskoormise, s.h ekspertiisitasu ettemaksmiseks kohustatud isiku 7 2-08-5707 kindlaksmääramisel tuleks käesolevas asjas esmalt hinnata, kas avaldaja on oma taotluse usutavaks teinud.

1. Käesoleval juhul on avaldaja paljasõnaliselt leidnud, et temale määratava õiglase hüvitise suuruseks on 300 000 krooni (19 173.49 eurot). Hiljem on avaldaja oma nõuet täiendanud ja leidnud, et talle kuulub juurdemaksmisele 4 635 139 krooni, millele lisandub viivis summas 1 179 831 krooni. Avaldaja poolt kohtule esitatud ettevõtte väärtuse hindamise aktis (III kd, tl 12-16) puuduvad algandmed ja tehted, mis võimaldaksid tuvastada, millise arvutuskäigu tulemusel ja millist meetodit kasutades on avaldaja esitatud aktis toodud tulemused saadud (III kd, tl 14). Asjas kogutud tõendite kohaselt puudub AS-l MTS märkimisväärne põhivara, äriühing on saanud tulu teenuse osutamisest. AS MTS
2. a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu
3. a majandusaasta majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 36 519 638 krooni (II kd, tl 80),
4. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 1 201 106 krooni,
5. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 7 770 649 krooni,
6. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 51 316 946 krooni ja
7. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 18 974 195 krooni (III kd, tl 128-204). Nimetatust tuleneb, et äriühingul puudub jaotamata kasum, mistõttu aktsionäridel pole võimalik AS MTS aktsiatest kasu saada. AS MTS omakapital ei vasta ÄS § 222 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli äriühingu omakapital 1 274 914 krooni ja seisuga 31.12.2010 oli äriühingu omakapital -20 409 109 krooni (III kd, tl 204). Eeltoodust tuleneb, et puudub alus kahelda 04.12.2007 ülevõtmisaruandes kasutatud aktsiate maksumuse hindamisel saadud tulemustes, kuna need on optimistlikumad äriühingu tegelikest majandustulemustest. Avaldaja väited selle kohta, et AS-st MTS viiakse vara välja on paljasõnalised, kuna juba
8. a ja
9. a AS MTS bilansist (II kd, tl 80) nähtuvalt puudus äriühingul märkimisväärne põhivara, seega puudus äriühingul vara mida oleks võimalik ettevõttest välja viia. Kohus on avaldajale 06.09.2011 toimunud kohtuistungil selgitanud, et avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise aktis toodud andmeid tuleb põhistada, sest avaldaja esitatud ettevõtte väärtuse hindamise akt ei sisalda lähteandmeid, mille põhjal akti koostaja AS Krediidiinfo jõudis aktis toodud järeldusele ja mistõttu kohtul ei ole võimalik hinnata aktis toodud andmete usaldusväärsust. 06.09.2011 kohtuistungil esindas avaldajat vandeadvokaat, kuid nii avaldaja kui ka tema esindaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele teinud usutavaks avaldaja nõude põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole usutav avaldaja väide, et talle on määratud aktsiate ülevõtmise eest põhjendamatult väike hüvitis.
10. Eeltoodud asjaolu arvestades leiab kohus, et kuna avaldaja ei ole usutavaks teinud asjaolu, et talle on ülevõetud aktsiate et makstud põhjendamatult väike hüvitis, siis puudub alus kohustada kohustatud isikut PCL tasuma kuluka ekspertiisi eest ja seega lasub

§ 148lg 1 tulenev ekspertiisitasu ettemaksmise kohustus lasub avaldajal.

1. 18.03.2009 määrusega on kohus andnud avaldajale tähtaja ekspertiisi taotlemiseks, milleks tuleb tasuda ettemakse 120 000 krooni + 18 % käibemaks. Kohus on põhjendanud, et eksperdi tasu suuruse kindlaksmääramisel on kohus lähtunud ekspert To I Rattaseppa taotlusest, kes on Justiitsministeeriumi andmebaasi kohaselt ainus riiklikult tunnustatud aktsiate väärtuse hindamise ekspert (I kd, tl 186-187). 19.03.2009 on D. P kinnitanud kohtumääruse kättesaamist (I kd, tl 189). Avaldaja eksperditasu ettemakset kohtule teinud ei ole. 06.09.2011 toimunud on kohus selgitanud D. P , et tema poolt esitatud ettevõtte väärtuse hindamise akt ei sisalda lähteandmeid, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kuidas on aruandes toodud tulemused saadud (arvutatud). Kohus on D. P selgitanud, et aruandes või selle lisades peavad sisalduma andmed lähteandmete põhjal, samuti peab olema nähtav arvutuskäik (tehe). Kohus lükkas asja arutamise edasi, andes D. P aega välja selgitada võimalused aktsiate 8 2-08-5707 õiglase hinna määramiseks (III kd, tl 68-69). 07.05.2012 avalduses on avaldaja leidnud, et ei soovi kanda rohkem kulutusi AS MTS aktsiate väärtuse väljaselgitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja on asunud seisukohale, et ei soovi tasuda aktsiate väärtuse hindamiseks vajaliku ekspertarvamuse eest, millega ta on jätnud kasutamata võimaluse tõendada oma väide, et talle on makstud temalt ülevõetud AS MTS aktsiate eest põhjendamatult väike hüvitis.
2. 07.05.2012 avalduses on avaldaja avaldanud, et on töötu. Nimetatust tulenevalt kaalub kohus eeldust, kas avaldajale oleks olnud põhjendatud anda menetlusabi ekspertiisikulude tasumiseks. Äriühingu aktsionäridele hüvitise suuruse määramine on hagita asi (

§ 475lg 1 p 12).

Tulenevalt

§ 477

lg 5 ei ole kohus hagita asjades seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus leiab, et tegemist ei ole hagita asjaga, kus esinevad sellist liiki avalikud huvid, kus menetluskulud peaks kandma riik, nagu näiteks isiku kinnisesse asutusse paigutamise või eestkoste määramise asjades. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud hüvitise nõude asjas, mis on seotud tema majandusvaldkonnas tehtud investeeringutega. Samuti leiab kohus, et kuigi aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asi on hagita asi, tuleb selles peetavas õigusvaidluses menetlusosalistel oma väiteid ise tõendada. Seetõttu leiab kohus, et kuna avaldaja ei ole usutavaks teinud, et talle aktsiate eest makstud hüvitise suurus on ebaõige, siis tuleb seetõttu menetluskulud, s.h ekspertiisikulud kanda avaldajal endal. Avaldaja on kohtule 07.05.2012 avalduses avaldanud, et ei soovi täiendavalt menetluskulusid kanda.

1. Alternatiivselt hindab kohus avaldaja eelduseid riigilt menetlusabi saamiseks. Äriregistri andmetel on avaldaja DP seotud 09.09.2011 asutatud osaühinguga LFEt (III kd, tl 208, 209). Avaldaja on nimetatud äriühingu osanik, osa suuruseks on 1 250 eurot. Nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks on avaldaja abikaasa IK isa I (tl 209, 213). Samuti nähtub äriregistri andmetest, et avaldaja on olnud seotud osaühinguga A (III kd, tl 208, 210), mis on äriregistrist kustutatud alles 19.03.2012 ning mille dokumentide hoidja avaldaja on. Samuti on avaldaja olnud seotud osaühinguga AVR, mis samuti on registrist kustutatud alles 31.05.2012 (III kd, tl 208). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et avaldajale on kuni 07.12.2006 kuulunud kinnisvara asukohaga XXX Tallinnas, mis alates 07.12.2006 kuulub avaldaja abikaasa IK omandisse (III kd, tl 211-213). 06.09.2011 kohtuistungil esindas avaldajat vandeadvokaat, mis näitab, et avaldajal on olnud võimalus kasutada õigusabi, kuid ei avaldaja ega tema esindaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele teinud usutavaks oma nõude põhjendatust. Seega nähtub kohtu kogutud andmetest, et avaldaja on isik, kes tegeleb majandustegevusega ja on olnud ja on seotud mitmete erinevate äriühingutega ja kes on kinnistusraamatu andmetel end varatuks muutnud. Kohus leiab, et riigi huvi aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asjades ei ole piisavalt suur, et riik peaks andma menetlusabi nii kuluka ekspertiisi eest isikule, kes tegutseb majandusvaldkonnas ja peab seetõttu teadma sellest tulenevaid riske. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et aktsiate ülevõtmise eest makstud hüvitise suuruse hindamiseks tehtava ekspertiisi maksumus on märkimisväärne, leiab kohus, et avaldajale riigi arvelt menetlusabi andmine ei ole otstarbekas.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna avaldaja ei ole teinud usutavaks oma väiteid selle kohta, et talle on määratud ebaõiglane hüvitis temalt ülevõetud aktsiate eest ning kohtul puuduvad vahendid ja võimalused aktsiate õiglase hinna määramise eelduseks oleva ettevõtte väärtuse hindamise ekspertiisi läbiviimiseks, siis tuleb seetõttu avaldaja avaldus aktsiate eest õiglase hüvitise maksmiseks jätta rahuldamata.
3. Muud menetlusosaliste seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. 9 2-08-5707 Menetluskulud

§ 172

lg 5 kohaselt kannab äriühingu aktsionäridele hüvitise suuruse määramise menetluse kulud hüvitise maksmiseks kohustatud isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt

§ 172

lg 5 jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule,

§ 174lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 10