Obsah (5)

§ 344§ 345§ 209§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-5489 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Vaid

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistati liitkaristusega - vangistusega 3 aastat ja 2 kuud, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 23 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 7 päeva, mille alguseks loeti 26.09.2005. Harju Maakohtu 16.01.2008 määrusega vabastati K. Rõigas tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 28.01.2009 ning kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 p-des 2, 4, ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik esitas 21.07.2008 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K. Rõigase karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud registreerimiskohustust ja töö otsimise ning tööle asumise kohustust. 31.07.2008 toimunud kohtuistungile K. Rõigas ei ilmunud, teatades meili teel kriminaalhooldusametnikule, et viibib Rootsis tööl. Luba elukohast lahkumiseks K. Rõigasel puudus, samuti ei ole ta Rootsi tööle asumiseks luba küsinud. 2. Tartu Maakohtu 31.07.2008 määrusega kuulutati K. Rõigas tagaotsitavaks ja kohaldati tema tabamisel tõkendit vahistamine. 3. 01.09.2010 määrusega rahuldas maakohus kriminaalhooldusametniku taotluse K. Rõigasele mõistetud kandmata karistuse, s.o 9 kuud ja 3 päeva, täitmisele pööramiseks. Maakohus märkis, et K. Rõigas ei ole täitnud

§ 75

lg 1 kontrollnõudeid ja temale

§ 75lg 2 p 4 alusel määratud kontrollkohustust.

Kriminaalhooldajale 27.07.2008 antud teave töötamisest on paljasõnaline ning seotud kontrollnõuete rikkumisega. K. Rõigas ei ela kindlaksmääratud elukohas ega allu seal kriminaalhooldaja kontrollile ning on Eestist lahkunud selleks eelnevalt luba küsimata. Äraolek on kestnud juba 2008. aasta suvest, millest järeldub, et K. Rõigas on teadlikult ja tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidunud. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, kui kohus tuvastab kontrollnõuete täitmata jätmise, on see

§ 76lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramise aluseks.

1. K. Rõigase küsitlemine toimus Tartu Maakohtus 12.06.2013, mil ta sai kätte 01.09.2010 tehtud kohtumääruse.
2. K. Rõigas esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. K. Rõigas märgib, et on talle mõistetud karistuse 9 kuud ja 3 päeva ära kandnud Soome vanglas. Tartu Maakohtu 01.09.2010 määruses on kirjas, et Lõuna Prefektuuri andmetel on määruskaebuse esitaja tabatud ja kinni peetud Soome Vabariigis Porvoos 27.08.
3. Esimest korda vahistati K. Rõigas 24.04.2010 Porvoos Tartu Maakohtu 31.07.2008 tagaotsimismääruse alusel. Vantaa vanglas viibis K. Rõigas 24.04.2010-07.06.2010, kuid Eesti riik ei tahtnud teda ja K. Rõigas vabastati. 28.02.2012 vahistati K. Rõigas uuesti Euroopa vahistamismääruse alusel. 02.03.2012 määras Helsingi linnakohus, et K. Rõigas peab olema vanglas kuni tema loovutamiseni Eesti riigile. Vantaa vanglas viibis K. Rõigas 28.02-28.06.2012 ja taas ei võtnud Eesti riik teda vastu. 28.06 saadeti määruskaebuse esitaja tagasi Jokela avavanglasse, sest seaduse alusel ei saanud teda enam Euroopa vahistamismääruse alusel kinni pidada. Seoses 01.09.2010 Tartu Maakohtu määrusega selgub, et ta on karistuse 9 kuud ja 3 päeva ära kandnud, määrusest sai ta teada 12.06.2013 toimunud istungil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

§ 76

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud

§ 76

lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu K. Rõigas on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Harju Maakohtu 16.01.2008 määrusega pandud registreerimis- ja töö otsimise ning tööle asumise kohustust. Ka K. Rõigas on 12.06.2013 kohtuistungil kinnitanud, et põgenes Eestist selleks kriminaalhooldusametnikult luba küsimata, kuna kartis, et luba ei anta. Eestist lahkus ta 2008. aasta augusti esimestel päevadel (istungi protokoll, tlk 33 pöördel). 2 Käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantavate karistuste täideviimise üle. Kontrollnõuete eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (

§ 76

lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul on täitmisele pööramine vältimatu, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. K. Rõigase puhul ringkonnakohus mõjuvaid põhjusi käitumiskontrollinõuete rikkumiseks ei tuvastanud. Olukorras, kus isik oli teadlik talle sätestatud kontrollkohustuste täitmise vajalikkusest, ent ta sellele vaatamata teadlikult ei täida neid, on maakohus õigesti pööranud tema karistuse täitmisele.

1. Pädevad ei ole ka K. Rõigase väited karistusaja ärakandmisest Soome vanglas. Keskkriminaalpolitsei kinnitusel tuli Schengeni Infosüsteemi kaudu Soomest teavitus, mille kohaselt K. Rõigas peeti Soomes kinni 24.04.2010 kahtlustatuna seoses sooviga müüa Eestist varastatud sõiduk (reg nr XXX ). Seega oli tema kinnipidamine seotud Soomes läbiviidava kriminaalmenetlusega. Ka 27.08.2010 peeti K. Rõigas kinni Soomes Porvoos, seoses toime pandud narkokuriteoga. Justiitsministeerium esitas Soomele 23.09.2010 Euroopa vahistamismääruse K. Rõigase loovutamiseks. Helsingi kohus otsustas K. Rõigase Eestile loovutada, aga arvestades Porvoo kohtus pooleliolevat menetlust, lükati reaalne loovutamine edasi kuni Porvoo kohtus menetlus lõpeb ja võimalik mõistetav vangistus on K. Rõigasel ära kantud. Helsingi kohtu loovutusotsus jõustus novembris
2. K. Rõigas kandis talle Porvoo kohtu poolt mõistetud vangistust ja vabastati ennetähtaegselt 08.06.
3. Sellest päevast algas tema loovutusvahistus, s.t et enne seda kuupäeva ei ole K. Rõigas Soomes loovutusvahistuses viibinud. Kogu kinnipidamise aeg oli ta vahistatud Soome kriminaalmenetluses ja kandis temale Soomes mõistetud karistust. 11.06.2013 toodi K. Rõigas Eestisse. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et K. Rõigase määruskaebuse väited ei vasta tegelikele asjaoludele ja ei tingi maakohtu määruse tühistamist karistuse täitmisele pööramise osas ning K. Rõigase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Paavo Randma