3-13-590/13

3-13-590 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-590 Haldusasi M.M kaebus Viru Vangla direktori käskkirjade tühisuse tuvastamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2013.a, Jõhvi Menetlustoiming kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
3. Tagastada M.M kaebus;
4. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg-s 4 ning § 204 lg-des 1 ja 2 sätestatud alusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. 14.03.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.M poolt esitatud kaebus Viru Vangla direktori 11.02.2013 käskkirja nr. 1-1/30 ja käskkirja, millega peatati Viru Vangla kodukorra mõned sätted, tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja väidab, et teda, kui haldusaktide adressaati, ei olnud kaasatud haldusmenetlusse ning teda ei olnud teavitatud nimetatud haldusaktide väljaandmisest. Haldusaktide väljaandmisest sai kaebaja teada tunduvalt hiljem. Seetõttu leiab kaebaja, et haldusaktid on tühised, kuna nad ei ole jõustunud vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le
6. M.M taotleb haldusaktide tühisuse tuvastamist. Haldusaktide tühisuse tuvastamise eesmärgiks on kahjunõude esitamine vanglale.
7. 08.05.2013 määrusega jättis kohus M.M kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et tuvastusnõude eesmärk ei ole antud juhul saavutatav ning tegi kaebajale ettepaneku kaebust täiendada või muuta. Kaebuse käiguta jätmise kohtumääruse sai M.M kätte 13.05.
8. 1 3-13-590
9. 30.05.2013 laekus kohtusse M.M vastus 08.05.2013 kohtumäärusele. Esitatud vastuses teatab kaebaja kohtule, et Viru Vangla käskkirja, millega pikendati kinnipeetavate õigust omada vangla kodukorras keelatud asju. Kaebaja jäi varem esitatud seisukoha juurde ning leiab, et vangla pidi kodukorra sätte peatavad käskkirjad teatavaks tegema kõigile kinnipeetavatele. Esitatud vastuse punktis 2 teatas M.M kohtule, et ta ei nõua haldusaktide tühistamist, vaid soovib tuvastamist, et haldusaktid ei oleks kunagi kehtima hakanud, kuid nimetatud vastuse punktis 5 ütles, et jääb oma endiste taotluste juurde, mis on 14.03.2013 kohtusse laekunud kaebusest tulenevalt Viru Vangla direktori 11.02.2013 käskkirja nr. 1-1/30 ja käskkirja, millega peatati Viru Vangla kodukorra mõned sätted, tühisuse tuvastamine. Samuti kaebuse täienduses taotles M.M Viru Vangla direktori tegevust seoses kinnipeetavate õiguste puudutava suulise üldkorralduse väljaandmisega, õigusvastaseks, mis tõi kaasa kaebaja inimväärikuse alandamise. Kohtu seisukoht
10. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-dele 1 ja 2 kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki või kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tuvastuskaebuse esitamise piirangud sätestab HKMS § 45 lg 2, mille kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
11. Kaebusest nähtub, et M.M kaebuse eesmärk on Viru Vangla direktori 11.02.2013 käskkirja nr. 1-1/30 ja käskkirja, millega peatati Viru Vangla kodukorra mõned sätted, tühisuse tuvastamine, Viru Vangla direktori tegevuse õigusvastaseks tunnistamine. Haldusaktide ja toimingu tühisuse ja õigusvastaseks tunnistamine on kaebajale vajalik kahjunõude esitamiseks vanglale.
12. 08.05.2013 käiguta jätmise määruses selgitas kohus kaebajale, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 2 üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kaebuses esitatud asjaoludest on võimalik aru saada, et Viru Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr. 1-1/30 ja teise vaidlustatava käskkirjaga peatati Viru Vangla kodukorra sätete kehtivus. Seega nimetatud haldusaktidel puudub konkreetne adressaat ning nad on suunatud määratlemata arvule kinnipeetavatele isikutele, kes kannavad karistust Viru Vanglas. Need käskkirjad on suunatud Viru Vangla kodukorra muutmisele ning on kohtupraktikas tunnistatud üldaktidena (RKHKo 3-3-1-95-07, p-d 10, 11, 12, 13.) Kuna tegemist on üldaktidega, siis tulenevalt HKMS § 40 lg 3 p-st 6 võib haldusorgan haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui
13. Järelikult ei ole õige kaebaja väide, et vangla rikkus haldusaktide väljaandmise menetlusenõudeid, jättes tema kui haldusaktide adressaadi kaasamata haldusmenetlusse, mistõttu ei olnud M.M ära kuulatud enne haldusaktide väljaandmist. Arvestades, et vaidlustatud haldusaktid on üldkorraldused ning need on sisu poolest kinnipeetavatele soodsad haldusaktid (kambris isiklike esemete kasutamise pikendamine), siis nende kättetoimetamine võib toimida vabas vormis, kuna nendega haldusorgan ei pane adressaatidele täiendavaid kohustusi või piirab õigusi. Kaebaja sai nendest haldusaktidest teada, sellest tulenevalt on väär kaebaja väide, et haldusaktid tema 2 3-13-590 jaoks ei ole kehtivad. Juhul, kui kaebaja ikkagi leiab, et vaidlustatavad haldusaktid on tema jaoks koormavad, siis nende vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema alates haldusaktide teadasaamisest või sellest ajast, kui üldaktist tulenev mõju kehtima hakkab (RKHKo 3-3-195-07, p 13). Lähtudes eelpoolnimetatust märkis kohus, et M.M tuvastuskaebuse eesmärk on saavutamatu ning pakkus talle võimalust muuta esitatud kaebust.
14. Kaebuse täiendusest on näha, et M.M on endiselt seisukohal, et Viru Vangla käskkirjad, millega pikendati kinnipeetavate õigust omada vangla kodukorras keelatud asju peavad olema kirjalikult välja antud ning teatavaks tehtud kõigile kinnipeetavatele ning nende teatavaks tegemata jätmine on õigusvastane toiming.
15. Kohus jääb 08.05.2013 määruses toodud oma seisukoha juurde ning jätkuvalt leiab, et vaidlustatud haldusaktid on üldkorraldused ning need on sisu poolest kinnipeetavatele soodsad haldusaktid (kambris isiklike esemete kasutamise pikendamine), siis nende kättetoimetamine võib toimida vabas vormis, kuna nendega haldusorgan ei pane adressaatidele täiendavaid kohustusi või piirab õigusi. Sellest tulenevalt ei pea kohus eelpoolnimetatud haldusaktide kaebajale kättetoimetamisega teatavaks tegemata jätmine õigusvastaseks toiminguks. Isegi juhul, kui kaebaja sai nendest haldusaktide välja andmisest teada hiljem, ei toonud see asjaolu talle mitte ühtegi negatiivseid tagajärgi. Seetõttu osutub M.M kaebuse eesmärk saavutamatuks ja kahjunõude esitamine vanglale perspektiivituks.
16. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja 2, tagastab kohus M.M kaebuse selle esitajale. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3