KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 367

lg-st 3 tuleneb, et tüüptingimus kehtib

§ 42

lg-s 2 sätestatut arvestades üksnes juhul, kui liisinguandja poolt liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt liisingueseme turuväärtusest. Seega tuleb teha kindlaks, kas vara võõrandamisel saadud hinna ja vara turuväärtuse vahel on oluline erinevus. Liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli 35 151,41 eurot (ilma käibemaksuta). Vara võõrandati hinnaga 36 183,58 eurot (ilma käibemaksuta) ehk vara müügist saadud summa on isegi 1032,17 eurot suurem, kui vara väärtus müügi hetkel. Sellest nähtub, et liisinguandja on teinud liisinguvõtjale kasuliku tehingu, võõrandades vara kõrgema hinnaga, kui vara tegelikult väärt oli. Lisaks näitab müügihinna ja vara väärtuse võrdlus, et liisinguandja poolt liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt liisingueseme turuväärtusest. Seega ei ole liisinglepingu tüüptingimustes toodud punkt 9.6

§ 42lg-st 1 ja 2 tulenevalt tühine.

Eeltoodust tulenevalt asub hageja seisukohale, et käesolevas asjas kuulub kulude hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel kohaldamisele liisingulepingus sätestatud regulatsioon.

1. Kostja 2 esitas 05.04.2012 kohtule täiendava seisukoha (II kd, tl-d 8-12). Hageja 1 kinnitas 22.02.2012 seisukohas, et ta ostis välja liisingulepingu nr XXX eseme hagejalt 2 liisingueseme jääkväärtusega 866 177,88 krooni ehk 55 358,86 eurot. Kostja 2 hinnangul sisaldas jääkväärtus ka hagiga nõutavat summat, st jääkväärtuse sees oli kogu lepingu alusel maksmata osamaksete summa, mida pank vastava liisingueseme eest saanud ei ole. Pank ei ole saanud tasu ka arvete nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 eest ning vastavate arvete saamata jäänud põhimakse on üks osa kogu liisingueseme jääkmaksumusest. Nõuet enam ei eksisteeri, s.t liisingulepingu alusel on kogu liisingueseme jääkmaksumus pangale tasutud. Kostja 1 tasus hagejale 2 liisingulepingust 64,85%. Vastavas ulatuses tekkis kostjal 1 õigus liisingueseme omandile. Müügi hinnaks on hagejad märkinud 55 358,86 eurot, millest 64,85% on 35 900,22 eurot. Kostja 2 esitas menetlusdokumendis tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostja 1 nõude 35 900,22 eurot hageja 2 vastu hageja 1 nõudega kostja 2 vastu. Kostjale 2 ei ole selge, kas nõude summa sisaldab käibemaksu või mitte. Kostja 2 väidab, et hageja 1 tõendatud liisingueseme väärtus ei ole usutav ega usaldusväärne, mistõttu tuleb liisingueseme väärtuse hindamise akt jätta arvestamata, sest selle on koostanud hageja
3. Hageja 2 esitas kohtul 16.04.2013 tõendid, mis olid jäänud ekslikult 05.03.2012 esitamata (II kd, tl-d 44-47). Tõenditeks olid 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisakt minilaaduri kohta (II kd, tl 46) ja hindamisakt nr XXXveoauto MAZ kohta (II kd, tl 47).
4. Hageja 2 esitas 02.05.2013 seisukoha kostja 2 vastusele (II kd, tl-d 54-58). Hageja 2 esitas selgitused jääkmaksumuse kujunemise kohta. Jääkmaksumus on peale lepingu ülesütlemist kuni lepingu tegeliku lõppemise kuupäevani tasumata põhiosamaksete summa. Tasumata arved ei ole jääkmaksumusega hõlmatud. Jääkmaksumus võetakse lepingu ülesütlemise seisuga maksegraafikust ja maksegraafikus sisaldab jääkmaksumus ka käibemaksu 18%, kuid nõude arvestuses on nii jääkmaksumus kui ka müügihind ning ka kõik muud kulud käibemaksuta. Jääkmaksumused liisingulepingute kohta on eraldi järgmised: 1) liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumus on 16.04.2009 realt 55 933,22 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 9 47 401,03 eurot. Müügihind oli ilma käibemaksuta 46 132,38 eurot, müügikahju oli seega 1268,65 eurot; 2) liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumus on 16.04.2009 realt 3869,09 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 3278,89 eurot. Müügihind oli ilma käibemaksuta 5416,24 eurot, seega müügikasum oli 2137,35 eurot; 3) liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 29 064,13 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 24 630,62 eurot. Müügihind oli ilma käibemaksuta 19 617,68 eurot, seega müügikahju oli 5012,94 eurot. Väär on kostja tõlgendus, et liisingueseme müügi korral oleks kostjal olnud õigus saada müügitulust 64,85%. M AS näol on tegemist tunnustatud ja turul pikka aega tegutseva seadmete ja masinate müügiga tegeleva ettevõttega, kes on aktsepteeritud hindaja kõigi liisinguettevõtete poolt. Seega hageja 1 poolt esitatud hindamisakt on vajalik ja usaldusväärne tõend roomikekskavaatori turuväärtuse määramiseks.
5. Hageja 1 esitas 03.05.2013 seisukoha kostja 2 vastuse kohta (II kd, tl-d 59-65). Liisingueseme jääkväärtus, millega hageja 2 liisingueseme maha müüs ei hõlmanud kostja 1 põhiosamakse võlgnevust summas 2129,38 eurot. Vara jääkväärtus ei hõlma liisinguvõtja poolt tasumata jäetud liisingumakseid. Kui liisinguleping lõppeb enne selle lõpptähtaega, määratakse vara jääkväärtus kindlaks liisingulepingu lõppemisega aja seisuga. Liisinguleping lõppes 17.04.
6. Kõik kuni 17.04.2009 maksmata põhiosamaksed moodustavad samuti liisingulepingu p-st 9.6 ja

§ 367

lg-st 1 tuleneva nõude liisinguvõtja vastu ning kui selline nõue ei saa kaetud vara müügist tulenevalt saadud summast, siis on liisinguandjal õigus esitada selles osas liisinguvõtja vastu nõue. Hagejal 2 oli kohustus tulenevalt hageja 1 ja hageja 2 vahelisest suhtest liisingulepingu lõppemisel enne selle lõpptähtaega, liisingulepingu esemeks olnud vara hagejalt 2 tagasi osta, tasudes hagejale 2 selle eest vara jääkväärtuse liisingulepingu ülesütlemise aja seisuga. Hageja 1 ostis 06.10.2009 hagejalt 2 liisinguvara tagasi ja maksis hagejale 2 866 177,88 krooni ehk 55 358,86 eurot (koos käibemaksuga). Eelnimetatud tasumata arvetest tulenev kostja põhiosamakse võlgnevus ei olnud aga osa jääkmaksumusest, millega hageja 2 hagejale 1 vara võõrandas, vaid tegemist on hageja 2 poolt kantud liisingueseme ostuhinna kuluga, mis ei ole kaetud tasutud liisingumaksetega. Kostja 1 ei ole tasunud 2129,38 eurot, mille tasumist hageja 1 kostjalt 2 nõuab. See summa ei sisaldu jääkväärtuses, sest jääkväärtus määratakse kindlaks liisingulepingu lõppedes, kuid arvete esitamise ajal oli liisinguleping veel kehtiv. Seega on hageja 1 hagi alus käesolevas vaidluses täiesti selge. Kostja 1 ja hageja 2 vahel ei ole olnud sõlmitud omandireservatsiooniga müügilepingut. Kostjatel ei ole mingit nõuet hageja 2 vastu, mida tasaarvestada. Hageja 1 ei ole väitnud, et vara võõrandamisest saadud summa oleks ära katnud kõik liisinguandja poolt kantud kulutused ehk kostjale 1 antud krediidisumma (sellele lisaks ka vara võõrandamisega seotud kulud). Vastuseks kostja 2 väitele hageja 1 esitatud vara hindamisakti ebausaldusväärsuse kohta märgib hageja 1, et vara hindamisakt on täiesti usaldusväärne ning ei esine ühtegi asjaolu, mis näitaks, et see nii ei ole. Hindamisakti on koostanud hageja 1 juures töötav kasutatud tehnika müügispetsialist, kes omab täielikku ülevaadet kasutatud ekskavaatorite turuhindade osas. Nimetatud isik tegeleb selliste ekskavaatorite müügi, ostu jms tehingutega igapäevasest ja seeläbi ei ole mittemingisugust põhjust tema antud hinnangus kahelda. Kostja 2 ei ole esitanud ka mitte ühtegi põhjendust, miks peaks asjaolu, et hindamisakt on koostatud kostja 1 töötaja poolt mõjutama akti usaldusväärtust. Kui kostja 2 oleks arvamusel, et vara väärtus ei vasta hindamisaktis toodud summale, siis oleks ta ilmselt menetluse jooksul esitanud sellist seisukohta toetavaid tõendeid. Antud juhul ei ole aga esitatud ühtegi tõendit, mis võiks näidata, et hageja 1 esitatud hindamisakt ei ole objektiivne või kajastaks ebaõiget informatsiooni. Seega oli liisingulepingu esemeks olnud vara väärtus 27.07.2009 (ajal, mil vara liisinguandjale tagastati ja see ära lasti hinnata) 550 000 krooni (ilma km-ta) ning vastupidised kostja 2 väited on alusetud ja põhjendamata. Kostja on käesolevas vaidluses esitanud täiesti vastukäivaid väiteid. Kostja leiab, et hagejal 1 ei saa olla kostja vastu mittemingisuguseid 10

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 361

sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 167

lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.

§ 167

lg 2 sätestab, et nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hageja 1 on omandanud hagejalt 2 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhiosamaksete tasumise nõuded, täpsemalt arvetest nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 tulenevad põhiosamaksete tasumise nõuded 33 317 krooni. Kostja 2 ei ole nõude loovutamise asjaolule vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb asjaolu tuvastatuks faktiväite omaksvõtu tõttu. Kostja 2 ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on sõlminud hagejaga 2 käenduslepingu ning et käendusleping on üle läinud hagejale 1. Kohus loeb seetõttu kõnealused asjaolud tuvastatuks faktiväite omaksvõtu tõttu. 11 Kohus loeb hageja 1 nõude olemasolu tuvastatuks liisingulepingu nr XXX (I kd, tl-d 7-19) ja arve nr 10764903 alusel (I kd, tl 29). Nimetatud arvel on märgitud tasumisele kuuluvaks osamakseks 33 317 krooni. Nimetatud dokumentidega on hageja 1 oma nõuet tõendanud, mistõttu kostja 2 vastuväide tõendamatuse kohta ei ole põhjendatud. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude 33 317 krooni ja viivisenõude suuruse (s.h viivisenõude suuruse) arvestuskäigu kohta. Seetõttu ei kontrolli kohus eraldi põhinõude arvestuse ja viivisearvestuse õigsust ning loeb nõude suuruse tuvastatuks. 22.

§ 361

mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule (I kd, tl 7). Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---] (I kd, tl 8). Eeltoodust tulenevalt on olemas lepinguline alus liisinguandja nõudel liisinguvõtja vastu tasuda liisingumakseid. Hageja 2 ja kostja 1 on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Kokkulepe nähtub liisingulepingu eritingimustest (I kd, tl 7). Eeltoodust tulenevalt on olemas lepinguline alus viivise nõudmiseks. 23. Kostja 2 on esitanud järgmised vastuväited hageja 1 nõudele: 1) nõue on täidetud; 2) nõue on täidetud sellega, et hageja 1 on müünud hagejale 2 liisingueseme selle jääkväärtusega; 3) kostjal on nõue hageja 2 vastu, millega hageja 1 nõue tasaarvestada. Kostja 2 ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks arvete nr 10704148, 10723927, 10744697 ja 10764903 tasumine kostja 1 või kostja 2 poolt. Seetõttu ei loe kohus kostja 2 vastuväite aluseks olevaid asjaolusid nõude täitmise kohta tuvastatuks. Kohus ei saa lugeda nõuet täidetuks tasumise tõttu. Kohus märgib, et nõude täitmise vastuväite esitamisel on tõendamiskoormis vastuväite esitanud isikul. Kostja 2 tõlgendab kehtivat õigust valesti ning leiab, et liisingueseme võõrandamisel ostuhinnaga, mis on võrdne liisingueseme jääkmaksumusega (lepingu ülesütlemise hetke seisuga tasumata maksed), lõpevad kõik liisinguandja nõuded liisinguvõtja vastu.

§ 367

lg 3 kohaselt on tõesti võimalik, et liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel katab liisingumaksed, mis ei olnud lepingu ülesütlemise ajal muutunud sissenõutavaks. Sellisel juhul võib liisinguandjal puududa liisinguvõtja vastu

§ 367lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõue.

Kui liisingueseme väärtus ületab liisinguandaja kulutuste suurust, tekib liisinguvõtjal liisinguandja vastu raha tasumise nõue ulatuses, milles liisinguandja on rikastunud liisingueseme suurema väärtuse tõttu. Sellise raha tasumise nõudega saaks liisinguvõtja tasaarvestada liisinguandja muud raha tasumise nõuded (nt liisingulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud nõuded,

§ 367lgs 4 nimetatud kulutuste hüvitamise nõue).

Hageja 1 nõuded kostja 2 vastu tulenevad on sissenõutavaks muutunud liisingulepingu kehtivuse ajal ning kujutavad endast tasu maksmise nõudeid. Seetõttu ei kohalda kohus

§ 367lõikeid 1 ja 2, sest tegemist ei ole liisinguandja kulutuste hüvitamise nõudega.

Kostja 2 ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja 1 on tasaarvestanud liisinguandja nõude mõne kostjale 1 kuuluva nõudega. Eeltoodust tulenevalt ei oma hageja 1 hagiavalduse lahendamisel tähendust liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal.

§ 149

lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku 12

§ 67lg 1 3.

lause sätestab, et iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega.

§ 67

lg 1 välistab käendaja õiguse tasaarvestada võlausaldaja nõue põhivõlgniku nõudega. Tasaarvestamise õigus ei ole käendaja vastuväide nõudele. Kostja 2 ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, millest nähtuks temale kuuluva nõude olemasolu hageja 1 või hageja 2 vastu ja hagejate nõuete tasaarvestamine sellega.

§ 67

lg 1 välistab kostja 2 õiguse esitada käesolevas asjas hageja 1 nõudele tasaarvestuse vastuväite, mis põhineb kostja 2 enda tehtud tasaarvestuse avaldusel. Kostja 2 saaks

§ 149

lg 1 alusel tugineda väitele, et kostja 1 on tasaarvestanud tema vastu esitatud hageja 1 nõude. Kostja 2 ei ole aga sellist vastuväidet esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda tuvastatuks asjaolu, et hageja 1 nõue kostja 2 vastu on lõppenud tasaarvestuse tulemusel. 24.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 142lg 3 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid, millest nähtuks käendaja vastutust välistavad asjaolud. Käendusleping tarbijakäenduslepinguna on kehtiv, sest sisaldab kokkulepet käendaja rahalise vastutuse piirmäära kohta. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu käenduslepingu põhjal, milles on kirjas käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 159 127,22 eurot (I kd, tl 21). Hageja 1 nõue jääb nimetatud piirmäära sisse. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja 2 käenduslepingu alusel liisinguvõtja täitmata raha tasumise kohustuste eest. 25. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hageja 1 hagi kostja 2 vastu ning mõistab kostjalt 2 hageja 1 kasuks välja tasumata maksete võlgnevuse 2129,34 eurot ja viivise 825,10 eurot ning viivise protsendina põhinõude tasumata osalt alates 06.01.2010 määraga 0,25% päevas. Kohus ei mõista viivist välja suuremas ulatuses kui põhivõlg, sest hageja 1 ei ole tõendanud kahju tekkimist põhivõlga ületava viivise ulatuses. 26. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostja 2 kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja 2 kanda. AS-i Nordea Finance Estonia nõue MD vastu

1. a)23.03.2007 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded 27. Hageja 2 esitas kostja 2 vastu liisingulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 76 757,46 krooni ja viivisenõude 76 757,46 krooni. Kostja 2 esitas nõudele käenduslepingu puudumise vastuväite. Hageja 2 nõustus selle vastuväitega ning vähendas oma nõuet nimetatud summade võrra. Hageja 2 ei esitanud kohtule avaldust hagist osaliseks loobumiseks nimetatud nõuete osas ning kohus ei ole nende osas menetlust lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja kannab menetluses riisikot, et osa hagiavalduses esitatud raha tasumise nõudest võib osutuda alusetuks. Kui 13 hagi ese osutub osaliselt alusetuks, võib see kaasa tuua hagi osalise rahuldamata jätmise. Alternatiivina on hagejal võimalik nõudest loobuda osas, mis on hageja arvates osaliselt alusetu. TsMS § 376 lg-s 4 kirjeldatud nõude täpsustamine või vähendamine ei vabasta hagejat eelkirjeldatud riisikost. Kohus tuvastab, et hageja 2 liisingulepingu nr XXX alusel esitatud nõue on alusetu.
2. b)26.04.2007 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded 28. Hageja 2 nõuab liisingulepingu nr 200 356,13 krooni tasumist. XXX alusel põhivõla 200 356,13 krooni ja viivise Kostja 2 on esitanud hageja 2 nõudele vastuväite, mille sisuks on tõendite, maksegraafikute puudumine, arvutuskäikude puudumine, asjaolude puudumine, kuidas on nõude tasaarvestatud vara müügiga ning millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidet liisingueseme väärtusele, kuid on seadnud selle kahtluse alla. Kulude kandmine ei ole kostja 2 arvates tõendatud. Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid. Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastuväited on üldsõnalised ning ei välista hageja 2 nõuet tema vastu. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendeid. Seetõttu ei lükka kostja 2 esitatud vastuväited ümber hageja 2 esitatud väiteid asjaolude esinemise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja 2 nõue on tõendatud järgmiselt. Liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 29 064,13 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 24 630,62 eurot. Kõnealune asjaolu on tõendatud 14.11.2008 maksegraafikuga (I kd, tl-d 179-180). Liisingueseme väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 306 950 krooni ehk 19 617,68 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 04.08.2009 hindamisaktiga nr XXX(II kd, tl 47). Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda teistsuguses liisingueseme väärtuses. Tõend sisaldab infot liisingueseme maksumuse kohta, mistõttu kohus loeb tõendi alusel liisingueseme tagastamishetke väärtuseks 19 617,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei katnud liisingueseme väärtus liisingueseme jääkmaksumust. Pärast liisingueseme väärtuse mahaarvestamist liisingueseme jääkmaksumusest on jääkmaksumuse suurus 5012,94 eurot (78 435,44 krooni). Tasumata lepingumaksete suurus on 100 255,85 krooni, intressinõue 10 019,76 krooni, kaskokindlustuse kulu 8695,08 krooni. Kõnealuste kulude suurus on tõendatud järgmiste arvetega: 10.08.2009 arve nr 10868523 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 162), 10.08.2009 arve nr 10868522 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 163), 04.03.2009 arve nr 10749010 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 164), 04.02.2009 arve nr 10728047 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 165), 06.01.2009 arve nr 10708402 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 166), 03.12.2008 arve nr 10689180 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 167), 13.11.2008 arve nr 10678751 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 168), 13.11.2008 arve nr 10678750 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 169), 13.11.2008 arve nr 10678749 (toimik asjas nr 210-23592, tl 170). Kostja 2 ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks arvete tasumine. Remondikulu 2950 krooni on tõendatud OÜ ST 03.06.2009 arvega nr 2000 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 200). Kostja 2 ei ole sellise kulu tegemist ümber lükanud ega vaidlustanud selle suurust. 14

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingueseme jääkmaksumus oli ilma käibemaksuta 24 630,62 eurot ning liisingueseme tagastamishetke väärtus 19 617,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

§ 367lg-s 1 nimetatud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suurus 5012,94 eurot.

Kohus tuvastas eelnevalt, et liisinguandja tegi liisingulepingu ülesütlemisega remondile kulutusi 188,54 eurot (2950 krooni).

§ 367

lg 4 kohaselt ei ole remondikulud ülesütlemisega seonduvad kulud, sest liisingueseme seisukord väljendub selle väärtuses, mistõttu suureneb liisingueseme remonti vajava seisukorra tõttu

§ 367lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõue.

Eeltoodust tulenevalt ei ole liisinguandjal liisinguvõtja vastu

§ 367

lg 4 alusel kulude 188,54 eurot (2950 krooni) hüvitamise nõuet.

§ 361

mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---]. Eritingimuste punkt 7.2 näeb ette intressi tasumise kohustuse. Eritingimuste punkti 8.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinguandja tehtud kulu, mis on märgitud punktis 8.

1. Punkt 8.1 hõlmab kõiki kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt ka kindlustuskulude (kaskokindlustuse maksed) hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu tasumata lepingumaksete 100 255,85 krooni, intressinõude 10 019,76 krooni ja kaskokindlustuse kulu 8695,08 krooni tasumise nõue. Liisinguandjast hageja ja liisinguvõtja on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja viivisearvestus tugineb kõnealusele kokkulepitud viivisemäärale. Kuivõrd kohus peab põhjendamatuks hageja 2 põhinõuet 188,54 euro ulatuses, arvestab kohus viivise määraga 0,25% päevas põhinõudelt 197 406,
2. Selliselt arvutatud viivis perioodi 30.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (586 päeva) on 289 199,98 krooni. Kohus vähendab viivisenõuet põhinõudeni ning vähendab selle põhinõude 197 406,13 krooni suuruseni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu 26.04.2007 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 197 406,13 krooni ja viivise 197 406,13 krooni tasumise nõuded, kokku seega 25 233,10 euro tasumise nõue. c) 20.03.2005 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded 15
3. Hageja 2 nõuab liisingulepingu nr 72 024,35 krooni tasumist. XXX alusel põhivõla 72 024,35 krooni ja viivise Kostja 2 on esitanud hageja 2 nõudele vastuväite, mille sisuks on tõendite, maksegraafikute puudumine, arvutuskäikude puudumine, asjaolude puudumine, kuidas on nõude tasaarvestatud vara müügiga ning millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidet liisingueseme väärtusele, kuid on seadnud selle kahtluse alla. Kulude kandmine ei ole tõendatud. Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid. Kostja leiab, et liisingulepingust tulenevad nõuded on lõppenud, sest hageja 1 ostis hagejalt 2 liisingueseme jääkväärtusega 866 177,88 krooni ehk 55 358,86 eurot, mis katab hagejate nõuded. Kohus on seisukohal, et hageja 2 nõue on tõendatud järgmiselt. Liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 55 933,22 eurot (käibemaksuga 18%). Kõnealune asjaolu on tõendatud 14.11.2008 maksegraafikuga (I kd, tl 174). Ilma käibemaksuta oli seega jääkmaksumus 47 401,03 eurot. Liisingueseme väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 550 000 krooni (lisandub käibemaks) ehk 35 151,41 eurot. Liisingueseme väärtus on tõendatud 27.07.2009 hindamisaktiga nr 2 (I kd, tl-d 159-160). Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda teistsuguses liisingueseme väärtuses. Tõend sisaldab infot liisingueseme maksumuse kohta, mistõttu kohus loeb liisingueseme tagastamishetke väärtuseks 35 151,41 eurot. Hageja 2 lähtub eeltoodule vaatamata liisingueseme ostuhinnast, milleks on 46 132,38 eurot. Ostuhind on tõendatud müügiarvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl-d 198). Kuivõrd liisingueseme ostuhinnast lähtumine on liisinguandjale soodsam, on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda liisingulepingu üldtingimuste punktist 9.6, mis sätestab poolte kokkuleppe selle kohta, et liisinguvõtja kohustub liisinguandjale hüvitama vara võõrandamisel saadud hinna ja vara jääkväärtuse vahe. Kõnealune kokkulepe on kohtu hinnangul liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuid hea usu põhimõttega on kooskõlas selle sätte kohaldamine, kui see soodustab liisinguvõtjat. Hageja 2 on sellest ka lähtunud. Eeltoodust tulenevalt ei katnud liisingueseme ostuhind liisingueseme jääkmaksumust. Pärast liisingueseme ostuhinna mahaarvestamist liisingueseme jääkmaksumusest on jääkmaksumuse suurus 1268,65 eurot (19 850,12 krooni). Tasumata lepingumaksete suurus on 80 036,49 krooni, intressinõue 121,30 krooni, kaskokindlustuse kulu 5334 krooni. Kõnealuste kulude suurus on tõendatud järgmiste arvetega: 17.04.2009 arve nr 10780863 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 171), 17.04.2009 arve nr 10764903 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 172), 04.03.2009 arve nr 10744697 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 173), 04.02.2009 arve nr 10723927 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 174), 06.01.2009 arve nr 10704148 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 175), 03.12.2008 arve nr 10684633 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 176), 13.11.2008 arve nr 10678727 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 177), 13.11.2008 arve nr 10678726 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 178), 13.11.2008 arve nr 10678725 (toimik asjas nr 210-23592, tl 179). Arvetest tulenevad nõuded on loovutatud -36 618,36 krooni ulatuses. Nõude osalise loovutamise loeb kohus tõendatuks 03.08.2009 nõude loovutamise lepinguga (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 201). Kostja 2 ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks arvete tasumine. Kostja 2 esitas muude kulude hüvitamise nõudele vastuväite. Kohtul ei ole võimalik hagist ja selle lisadest aru saada, millest koosnesid hageja 2 muud kulud 3300,80 krooni ja millega need tõendatud on. Seetõttu ei ole tõendatud muude kulude 3300,80 krooni tegemine hageja 2 poolt. 16

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingueseme jääkmaksumus oli ilma käibemaksuta 47 401,03 eurot ning liisingueseme tagastamise hetke väärtusest suurem ostuhind oli 46 132,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

§ 367

lg-s 1 nimetatud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suurus 1268,65 eurot.

§ 361

mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---]. Eritingimuste punkt 7.2 näeb ette intressi tasumise kohustuse. Eritingimuste punkti 8.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinguandja tehtud kulu, mis on märgitud punktis 8.

1. Punkt 8.1 hõlmab kõiki kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt ka kindlustuskulude (kaskokindlustuse maksed) hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu tasumata lepingumaksete nõue, intressinõue, kaskokindlustuse kulu hüvitamise nõue. Liisinguandjast hageja ja liisinguvõtja on kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja viivisearvestus tugineb kõnealusele kokkulepitud viivisemäärale. Kuivõrd kohus peab põhjendamatuks hageja 2 põhinõuet 3300,80 krooni ulatuses, arvestab kohus viivise määraga 0,25% päevas põhinõudelt 68 723,55 krooni. Selliselt arvutatud viivis perioodi 18.04.2009 kuni 16.12.2010 eest (598 päeva) on 102 741,71 krooni. Kohus vähendab viivisenõuet põhinõudeni ning vähendab selle põhinõude 68 723,55 krooni suuruseni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu 20.03.2005 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 68 723,55 krooni ja viivise 68 723,55 krooni tasumise nõuded, kokku seega 8784,47 euro tasumise nõue. d) 16.10.2006 liisingulepingust nr XXX ja selle ülesütlemisest tulenevad nõuded
2. Hageja 2 nõuab liisingulepingu alusel põhivõla 20 389,27 krooni ja viivise 20 389,27 krooni tasumist. Kostja 2 on esitanud hageja 2 nõudele vastuväite, mille sisuks on tõendite, maksegraafikute puudumine, arvutuskäikude puudumine, asjaolude puudumine, kuidas on nõude tasaarvestatud vara müügiga ning millised on täiendavad kulud iga lepingu raames. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidet liisingueseme väärtusele, kuid on seadnud selle kahtluse alla. Kulude kandmine ei ole tõendatud. 17 Lepingutes ei ole reguleeritud kostja 1 kohustust tasuda lepingu lõppedes müügikulusid, muid kulusid ja remondikulusid. Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastuväited on üldsõnalised. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks tõendeid. Seetõttu ei lükka kostja 2 esitatud vastuväited ümber hageja 2 esitatud väiteid asjaolude esinemise kohta. Kohus on seisukohal, et hageja 2 nõue on tõendatud järgmiselt. Liisingulepingu nr XXX jääkmaksumus tuleneb 14.11.2008 allkirjastatud maksegraafikust. Jääkmaksumuseks on 16.04.2009 realt 3869,09 eurot (käibemaksuga 18%), ilma käibemaksuta 3278,89 eurot. Kõnealune asjaolu on tõendatud 14.11.2008 maksegraafikuga (I kd, tld 177). Liisingueseme minilaaduri (liisinguleping nr XXX) väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisaktiga nr 2150509R (II kd, tl 46). Liisingueseme väärtus hagejale 2 tagastamise ajal oli vastavalt hindamisaktile 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot, käibemaksuta 5416,24 eurot. Hageja 2 soovib liisingueseme väärtust liisinguandjale tagastamise aja seisuga tõendada 15.05.2009 kasutatud tehnika hindamisaktiga nr 2150509R (II kd, tl 46). Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul veenduda teistsuguses liisingueseme väärtuses. Tõend sisaldab infot liisingueseme maksumuse kohta, mistõttu kohus loeb liisingueseme tagastamishetke väärtuseks 5416,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt katab liisingueseme väärtus liisingueseme jääkmaksumuse. Pärast liisingueseme väärtuse mahaarvestamist liisingueseme jääkmaksumusest on liisinguvõtja nõue liisinguandja vastu enamsaadud 2137,35 euro (33 442,27 krooni) hüvitamiseks. Tasumata lepingumaksete suurus on 47 132,09 krooni, intressinõude suurus 240,13 krooni, kaskokindlustuse kulude suurus 920,40 krooni. Kõnealuste kulude suurus on tõendatud järgmiste arvetega: 29.04.2009 arve nr 10782300 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 180), 03.04.2009 arve nr 10766830 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 181), 04.03.2009 arve nr 10746808 (toimik asjas nr 2-1023592, tl 182), 04.02.2009 arve nr 10725940 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 183), 06.01.2009 arve nr 10706192 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 184), 03.12.2008 arve nr 10686838 (toimik asjas nr 210-23592, tl 185), 13.11.2008 arve nr 10678739 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 186), 13.11.2008 arve nr 10678737 (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 187). Müügikulu suurus on 5538,92 krooni, mis on tõendatud RNAS-i 08.06.2009 arvega (toimik asjas nr 2-10-23592, tl 202). Kostja 2 ei ole sellise kulu tegemist ümber lükanud ega vaidlustanud selle suurust. Hageja 2 on esitanud ülevaatliku viivisearvestuse. Seetõttu on ebaõige kostja 2 väide arvutuskäikude puudumine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks liisinguandja nõude suuruse liisinguvõtja vastu. 33.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva 18

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingueseme väärtus kattis liisingueseme jääkmaksumuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole liisinguandjal liisinguvõtja vastu

§ 367lg-st 1 tulenevat nõuet.

Liisinguvõtjal oli liisinguandja vastu nõue liisinguandja vastu enamsaadud 2137,35 euro (33 442,27 krooni) hüvitamiseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisinguandja tegi liisingulepingu ülesütlemisega kulutusi liisingueseme müügile 5538,92 krooni.

§ 367

lg 4 kohaselt on müügikulud liisingulepingu ülesütlemisega seonduvad kulud, mille hüvitamist on liisinguandjal õigus nõuda. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid kulude suurusele ja põhjendatusele, mistõttu on olemas liisinguandja

§ 367

lg-s 4 nimetatud nõue liisinguvõtja vastu.

§ 361

mõistes on tasumata osamaksete näol tegemist tasuga liisingueseme kasutamise eest. Liisingulepingu tingimuseks on lepingumakse tegemine vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingu eritingimuste punkti 7.3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult lepingumaksed [---]. Eritingimuste punkt 7.2 näeb ette intressi tasumise kohustuse. Eritingimuste punkti 8.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinguandja tehtud kulu, mis on märgitud punktis 8.

1. Punkt 8.1 hõlmab kõiki kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt ka kindlustuskulude (kaskokindlustuse maksed) hüvitamist. Hageja 2 on arvesse võtnud kostja 2 vastu nõude esitamisel kostja 1 võimalikku nõuet enamsaadud 2137,35 euro (33 442,27 krooni) hüvitamiseks ja esitanud tasumata lepingumaksete, intressi tasumise ja kaskokindlustuse kulu hüvitamise nõuded nimetatud summa võrra väiksemana. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandjal liisinguvõtja vastu 16.10.2006 liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 20 389,27 krooni ja viivise 20 389,27 krooni tasumise nõuded, kokku seega 2606,22 euro tasumise nõue. Liisingulepingutest tulenevad nõuded kokku
2. Eelnevalt tuvastas kohus, et liisinguandjale tulenevad liisingulepingutest järgmised raha tasumise nõudeõigused: - Liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 197 406,13 krooni ja viivise 197 406,13 krooni tasumise nõuded. - Liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 68 723,55 krooni ja viivise 68 723,55 krooni tasumise nõuded. - Liisingulepingust nr XXX tulenevad põhivõla 20 389,27 krooni ja viivise 20 389,27 krooni tasumise nõuded. Kokku on liisinguandjal põhivõla 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõue ja viivise 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõue. 35.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 142lg 3 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate 19 tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja 2 ei ole esitanud vastuväiteid, millest nähtuks käendaja vastutust välistavad asjaolud. Käendusleping tarbijakäenduslepinguna on kehtiv, sest sisaldab kokkulepet käendaja rahalise vastutuse piirmäära kohta. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu käenduslepingute põhjal, milles on kirjas käendaja vastutuse rahalised maksimumsummad. Hageja 2 nõue jääb nimetatud piirmäära sisse. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja 2 käenduslepingu alusel liisinguvõtja täitmata raha tasumise kohustuste eest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõudes ja viivise 286 518,95 krooni (18 311,90 euro) tasumise nõudes. Kohus mõistab kostjalt 2 hageja 2 kasuks välja kokku 36 623,80 eurot. Hageja 2 esitas kostja 2 vastu hagiavalduse algselt põhivõla 369 527,21 krooni ja viivise 292 769,75 krooni tasumise nõuetes. Kohus jätab hageja 2 hagiavalduse kostja 2 vastu rahuldamata põhivõla 83 008,26 krooni (5305,19 eurot) ja viivise 6250,80 krooni (399 eurot) tasumise nõuetes. 36. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja 2 hagi kostja 2 vastu 86,5% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 86,5% ulatuses kostja 2 ja 13,5% ulatuses hageja 2 kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 20