lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni Krediidikassa AS-i kasuks (TsMS § 177 lg 2). 5. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.01.2009 laenulepingu, mille p 2.1 kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 1254,77 eurot, mille laenusaaja kohustus laenuandjale lepingus toodud tingimustel koos intressidega tagastama. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mittetasumisel leppetrahvi ja viiviseid. Vastavalt lepingu p-le 7.1 on viivise määraks sätestatud 1% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma laenu kasutamise eest hagejale intressi 4% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus märgitud kuupäevadel, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Viivise arvutamisel on hageja võtnud aluseks põhivõla summa 1222,66 eurot ning on arvestanud viiviseid alates lepingujärgse maksegraafiku lõppemisest. Perioodi 25.01.2011 kuni 18.12.2012, so 693 päeva kohta on viivisearvestus järgmine: 1222,66 x 963 x 1%=8473,03 eurot. Hageja nõuab viiviste tasumist summas 969,84 eurot. Hageja nõuab tasumata põhivõla 1222,66 euro, kokkulepitud intresside 252,82 euro ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 969,84 euro tasumist. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1 ja § 397. Kostja kirjutas hagiavaldusele esitatud vastuses, et tal pole vastuväiteid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud kirjalike avalduste ja kostja vastusega ning uurinud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1, määras kohus asja lahendamiseks lihtmenetluse ning andis pooltele tähtaja kõigi tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Hageja ja kostja vahel on 27.01.2009 sõlmitud laenuleping (tlk 6-8), mille p-ga 2.1 vormistati vastavalt
lg-le 2 laenulepinguna hageja nõue kostja vastu summas 19632,86 krooni (1254,77 eurot). Vastavalt lepingu p-le 2.4 kohustus kostja maksma laenusumma tagasi vastavalt lepingu lisana vormistatud maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma viidatud laenult intressi 4% kuus (lepingu p 6.1) ja laenumaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 1% tähtaegselt tasumata summalt päevas (lepingu p 7.1). Hageja väitel pole kostja 27.01.2009 sõlmitud lepingut kohaselt täitnud. Kostja pole hageja väidetele vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub vaidlus selles, et kostja on lepingut rikkunud, jättes hagejale tasumata hagiavalduses viidatud summad.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas
lg-ga 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 2 Hageja viitab hagiavalduses, et kostja on jätnud hagejale tasumata lepingu alusel võlgnetava põhisumma 1222,66 eurot. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja
§-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuna saadud põhivõlgnevus summas 1222,6 eurot.
lg 1 kohaselt tuleb muu kui majandustegevuses sõlmitud laenulepingu korral maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu p 1.3.1 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale laenu kasutamise eest intressi 4% kuus. Kuna kostja on intressi tasumise kohustuse jätnud täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduses nõutud intress 252,82 eurot.
lõike 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli viivisemäär 1% päevas kokku lepitud tingimuste laenupunktis 7.1 (tlk 7). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivitanud 693 päeva. Arvestades võlgnetavat summat ja viivise määra 1%, on kostja võlgnetav summa ühes päevas 12,23 eurot (1222,66 x 1% = 12,23), mis korrutatuna võlgnetavate päevade arvuga on 8475,03 eurot. Viivise summa ületab oluliselt võlgnetavat põhisummat. Hageja nõuab kostjalt viivist 969,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg 1 p-st 6 ja
§-st 113, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 969,84 eurot. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 on hagihind 2445,32 eurot, millelt hageja tasus 275 eurot riigilõivu. 13.03.2013 määrusega määras kohus, et antud tsiviilasja menetletakse lihtmenetluses ning kohus näeb menetluskulude suuruse ette menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendid, mille kohaselt on hagejal kulunud esindaja tasule 639,12 eurot. TsMS § 175 lg 1 lause 2 sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et esindaja tasu 639,12 eurot on selgelt liiga suur. Arvestada tuleb, et asi lahendati lihtmenetluses ja ilma kohtuistungit pidamata. Hageja esindaja on esitanud vaid hagiavalduse ja selle täpsustuse ning tegemist pole ülemäära keeruka õigusvaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud menetluskuluks 100 eurot, mis tuleb hagejalt lisaks tasutud riigilõivule (275 eurot) välja mõista. Samuti tuleb kostjal tasuda TsMS § 177 lg 2 alusel viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
lõikes 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.