Obsah (9)
§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 59§ 108§ 109KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2707 Hald
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
§ 215lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
3-11-2707 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kiili Vallavolikogu
- oktoobri
- a otsusega nr 72 kehtestati Metsameeste kodu (XXXXXXXX XX X, katastriüksuse nr XXXXX XXX XXXX),XXXXXX XX XX kinnistu ja XXXXXX XXXXXXXXX XXX kinnistu osa detailplaneering. Detailplaneeringuga on kavandatud Kangru alevikus 2,82 ha suuruse planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, Metsameeste kodu (XXXXXXXX XX X) krundile ehitusõiguse seadmine kuni kahekorruselise kontorihoone ehitamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringu seletuskirja kohaselt on kavandatud olemasolevale 2-korruselisele majutushoonele hooneosa juurdeehitamine olemasoleva hoone idapoolsesse külge olemasoleva autovarikatuse alale. Kavandatud hoone ehitusalune pindala on 1100 m
- Hoone ette jääb 7 parkimiskohta. Juurdeehitatava hooneosa lubatav kõrgus on kuni 10 m. Teisele poole hoonest lõunasse jäävat Kärneri teed on kavandatud parkla (57 autokohta + 2 bussikohta).
- L. H, M. H, E. T ja G. A esitasid
- novembril
- a Tallinna Halduskohtule kaebused Kiili Vallavolikogu 20.10.2011 otsuse nr 72 tühistamiseks. Kohus liitis kaebused ühiseks menetlemiseks. Kaebajad taotlesid detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebused olid identsed ja esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Kaebajate kaasomandis on XXXXXXXXX XX X kinnistu, mis asub kavandatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hoonest põhja pool. Kaebajate kinnistule on õigus ehitada paariselamu. Kehtestatud detailplaneering piirab kaebajate omandiõigust ja kodu puutumatust, kaebajatele tekitatakse kahjulikke mõjutusi privaatsuse riive, valgustuse, müra, valgusreostuse, liikluskoormuse, olemasolevate vaadete kadumise ja senise miljöö muutusega. Kaevatav haldusakt rikub õiguspärast ootust, et detailplaneering vastaks õigusaktidele ja heale planeerimis- ja ehitustavale. Kaebajad põhjendasid oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebajatel on õigus enda kinnistu kasutamisele väikeelamukohana ning nad ei pidanud arvestama võimalusega, et naaberkinnistule soovitakse ehitada RMK peahoone koos alaliselt tegutseva majutusasutusega. Kuigi tegemist on tiheasustusalaga, ei ole õigustatud elamumaa muutmine ööpäevaringselt intensiivse kasutusega hoonega sisuliselt ärimaaks. XXXXXXXX XX X kinnistu puhul on tegemist elamumaaga, XX katastriüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. 2) Riikliku ehitisregistri andmetel on XXXXXXXX XX X maaüksusel hostel. Olemasoleva hoonega võrreldes on kavandatud hoone rohkem kui kolmekordselt suurem. Kavandatava hoone kõrguseks on 10 meetrit (kaks korrust), ehitusalune pind on 1100 m2 ja suletud brutopind 1900 m
- Praegu tegutseva hosteli ehitusalune pind on 304 m2, suletud netopind 445,7 m2 ning kõrgus 8,25 meetrit. Elamumaa sihtotstarbega kinnistule on sellise mahuga büroohoone ja majutusasutuse paigutamine vastuolus hea planeerimistavaga. 3) RMK peahoonet ja majutusasutust ei eralda kaebajatele kuuluvast kinnistust mitmerindeline haljastus, vaid sisuliselt on kogu kinnistu vaadeldav detailplaneeringuga kavandatud hoonest. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud täiendavat haljastust, detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.8 fikseerib vaid olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise kohustuse hoone lähimas 2
(13)3-11-2707 ümbruses. Detailplaneeringu kohaselt toimub ülejäänud planeeringualal metsa majandamine vastavalt metsaseadusele. 4) XXXXXXXX XX X kinnistul pole võimalik tagada ärihoonestuse jaoks vajalikku parkimiskohtade arvu. Kavandatava hoone funktsioone arvestades on liikluskoormuse kasv oluline. Vastustaja on olukorra lahendanud näiliselt, määrates parkimise XX kinnistule, mis ei ole kooskõlas hea planeerimistavaga. 5) Vastustaja on jätnud igasuguse tähelepanuta ka detailplaneeringu alusel ehitatava hoone kõrguse, mahu, asukoha naaberkinnistute suhtes ning hoone teise ja kolmanda korruse akendest avanevad vaated naaberkinnistutele. Detailplaneeringus ei ole olemasoleva võrkaia asendamist või muid privaatsust vähegi säilitavaid meetmeid üldse rakendatud. Kuna elamumaa asendamisel ärimaaga muutub oluliselt piirkonna müratase, peab olema tagatud hoonest väljapoole müra leviku elimineerimine. Samuti peab olema piiratud kinnistu haljasala kasutamine. Ehitamisele kuuluva hoone kõrgus mõjutab naaberkinnistute kasutamist päikesevalguse seisukohalt. 6) Kavandatavale hoonele asukoha valikuga on rikutud kaebajate privaatsust, samas pole vastustaja hoone asukoha valikul välja toodud avalikku huvi. Antud juhul ei ole järgitud planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 punktis 2 sätestatut: tegemist ei ole avaliku huvi ja erahuvi tasakaalustatud arvestamisega. 7) Detailplaneering pole kooskõlas selle andmise hetkel fikseeritud üldplaneeringu eelnõuga, mille kohaselt asuvad kaebajate kinnistud detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal, mille ainsaks juhtfunktsiooniks on elamumaa. Kaebajal on õigustatud ootus, et järgitakse üldplaneeringu eelnõus ettenähtud juhtotstarvet. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt muudetakse XXXXXXXX XX X maa sihtotstarve elamumaast 100% ühiskondlike ehitiste maaks ja katastriüksuse XX maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse 25% osas ühiskondlike ehitiste maaks ja 75% osas maatulundusmaaks. 8) Detailplaneering on koostanud RMK ja OÜ Maaplaneeringud vahelise lepingu alusel. Planeerimisseaduse kohaselt ei tohi anda detailplaneeringu koostamist ega koostamise korraldamist detailplaneeringust huvitatud isikule, kui puudub üldplaneering. 9) Vastustaja pole täitnud HMS § 56 lõikes 1 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust, sest vaidlustatud otsuses puuduvad igasugused detailplaneeringu kehtestamise põhjendused. Hoonestuse asukoha osas ei ole reaalselt kaalutud alternatiivseid asukohti. Põhjendused, mis toodi, on väärad. Samuti ei ole asukoha valikul arvestatud kaebajate huve, kuna kaebajad tegid ettepaneku, et on nõus sellega, kui parkla kavandatakse Viirpuu 1 kinnistule ja hoone parklaks planeeritud maaüksusele. Arvestatud on vaid RMK majanduslike huvidega. 3. Kiili Vallavolikogu palus L. H, M. H, E. T ja G. A kaebused rahuldamata jätta. Detailplaneering on saanud maavanema heakskiidu. Detailplaneeringut on menetletud kooskõlas planeerimisseaduses sätestatud menetlusnormidega. Kaebajate kinnistul puuduvad hetkel hooned ja ehitamise õigus. XXXXXXXXX XX X kinnistule on Kangro XVI maaüksuse detailplaneeringu (kehtestatud 14.05.2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 20) järgselt ette nähtud püstitada kuni kahekorruseline üksikelamu (ühepereelamu) ehitusaluse pinnaga kuni 250 m2. M. H pöördus 14.02.2008 e-kirjaga Kiili Vallavalitsuse poole, uurimaks võimalust püstitada XXXXXXXXX XX X kinnistule paarismaja. Kiili Vallavalitsuse 04.03.2008 korraldusega nr 77 väljastati projekteerimistingimused kahe korteriga üksikelamu (paariselamu) püstitamiseks. Projekteerimistingimused XXXXXXXXX XX X kinnistu osas kehtisid kuni 01.04.2010. Kaebajad ei ole esitanud Kiili Vallavalitsusele taotlust ehitusloa väljastamiseks, mistõttu puudub XXXXXXXXX XX X kinnistu suhtes ehitusõigus. Kinnistule oleks õiguspäraselt võimalik saada vaid üksikelamu ehitamise õigus. Kaebajate eesmärgiks on suurendada detailplanee- 3
(13)3-11-2707 ringuga ettenähtud ehitusõigust ärilistel eesmärkidel, mitte privaatsuse suurendamine XXXXXXXXX XX X kinnistul. Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega vastu võetud Kiili valla üldplaneering käsitleb planeeritavat maakasutust järgnevalt: üldplaneeringuga planeeritava maakasutuse sihtotstarvete ja nende vastavuse tõlgendamisel katastriüksuste sihtotstarvetega tuleb lähtuda juhendmaterjalist „Planeeringute leppemärgid
(2002)“. Määratud põhisihtotstarbega ala kasutusviis ja kogu tegevus sellel alal on põhimõtteliselt allutatud põhisihtotstarbest (valdavast sihtotstarbest) tulenevale eesmärgile. Näiteks elamuala tähendab ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, liiklus, haljastus jne. Tootmisala peamiseks maakasutuse viisiks on tootmismaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, transport jt. Planeeringuga nähakse ette maakasutuse sihtotstarbe võimalikud liigid iga põhiotstarbe juurde. Vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40 % kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve elamumaa olema 60% või enam. Seega detailplaneering on kooskõlas vastuvõetud Kiili valla üldplaneeringu põhimõtetega.
- Riigimetsa Majandamise Keskus palus jätta kaebused rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused. 1) Kaebajate kodu puutumatust ei rikuta isegi juhul, kui pidada kaebajate faktiväiteid hoonega kaasnevate mõjutuste kohta õigeteks. Kodu puutumatuse põhimõtte rikkumiseks ei loeta olukorda, kus elamumaa kinnistule on vaade naaberkinnistul paikneva ehitise akendest. Vaade kaebajate kinnistule ei ole kaebajate privaatsuse rikkumine. Kaebajatel puudub seadusest, servituudist või lepingust tulenev õigus keelata planeeritaval kinnistul paikneva hoone akendest vaadet kaebaja kinnistule. 2) Kaebajate väited rohkearvulise kasutajaskonnaga ööpäevaringselt toimiva büroomajutushoone kohta on eksitavad. Planeeritaval kinnistul paiknev majutushoone „Metsameeste Kodu“ jääb tegutsema. Planeering võimaldab olemasolevale hoonele juurde ehitada hooneosa, kus hakkab paiknema RMK peakontor. Juurdeehitavasse hooneossa on alalisi töökohti kavandatud üksnes 53, koos reserviga
- Büroohoone ei saa häirida kaebaja kodu kasutamist, kuna töövälisel ajal on büroohoone suletud, tööajal on aga kaebaja ise ja tema pereliikmed eeldatavasti tööl või koolis. Tegemist on tiheasustusalaga, millega kaebajad pidid arvestama juba oma kinnistu omandamisel. 3) Kaebus on perspektiivitu ka seetõttu, et vaidlustatakse vastustaja kaalutlusi: hoone asukoha valikut, hoone kõrgust jms. Detailplaneeringu õiguspärasuse kohtulik kontroll on piiratud, sest kohus pole pädev asendama vastustaja kaalutlusi enda omadega. 4) Asjaolu, et RMK üheks eesmärgiks on tulu saamine, ei muuda RMK majutushoonetpeakontorit kasumi saamise eesmärgiga ehitiseks. RMK büroohoone maa on ühiskondlike ehitiste maa. 5) Vaidlustatud haldusaktis on viidatud ka Kiili Vallavalitsuse 02.09.2010 seisukohale ettepanekute ja vastuväidete kohta ning Harju maavanema 23.05.2011 kirjale nr 2.1-13k/
- Nimetatud dokumentidest selguvad kaebajate vastuväidetega arvestamata jätmise põhjendused. 6) Kaebuses puuduvad põhjendused selle kohta, millised on need avalikud huvid, mille kaitseks kaebus esitatakse ja milles seisneb nende avalike huvide kahjustamine vaidlustatud haldusaktiga.
- Tallinna Halduskohtu
- mai
- a kohtuistungil (IV kd, tl 243) täpsustasid kaebajad, et populaarkaebuse motiivideks on menetlusnõuete rikkumine. Huvitatud isikule ei tohi üle anda planeeringu koostamist ja selle koostamise korraldamist olukorras, kus puudub üldpla4
(13)3-11-2707 neering. Üldplaneeringu puudumine oli teada algusest peale. Üldplaneering peab määrama maakasutuse juhtfunktsiooni ning üldsus saab üldplaneeringu menetluses avaldada maakasutuse osas oma seisukoha.
- a sõlmitud kolmepoolne leping ei muuda detailplaneeringut õiguspäraseks, kuna huvitatud isikule oli ikkagi jäetud teistest rohkem õigusi planeeringulahendust mõjutada. Samuti väitsid kaebajad, et sisuliselt jäeti kaalumata hoone paigutamine alternatiivsesse asukohta ning on täpsustamata, millal valmib avalik infrastruktuur (kergliiklusteed).
- Tallinna Halduskohus jättis
- juuni
- a otsusega L. H, M. H, E. T ja G. A kaebused rahuldamata ning kaebajate menetluskulud nende endi kanda. 1) Antud juhul ei esine kodu puutumatuse õiguse rikkumist PS § 33 tähenduses. Siiski ei saa kaebeõigust välistada üksnes põhjusel, et ei ole tõendatud, kes kaebajatest tulevikus kasutab õigust kinnistule kodu rajamiseks. Väidetavalt ei ole see teada ka kaebajatele endile (IV kd, tlk 244). Võimalik kinnistu väärtuse vähenemine naaberkinnistule ehitatava kontorihoone tõttu ja mõju kaebajate kinnistu kasutamisele (sh ehitusõiguse teostamisel) mõjutab nende omandiõigust. Kaebajate avalikes huvides esitatud kaebuse väideteks on menetlusnõuete rikkumine (õigusvastase halduslepingu sõlmimine ning lõpetamine liiga hilises menetlusstaadiumis), avalike huvide kaitsmata jätmine (seoses hoonestuse asukohaga, maakasutuse otstarbega ja planeeringu kehtestamisega enne üldplaneeringu vastuvõtmist) ja haldusakti põhjendamatus (infrastruktuuri väljaehitamise tagamata jätmine). 2) Kuna antud juhul puudub planeeritava maa-ala kohta kehtestatud üldplaneering, siis ei võinud kohalik omavalitsus anda planeeringu koostamist ja koostamise tellimist üle RMK-le juba planeeringu algatamisel. PlanS § 10 lg 61 p 1 hakkas sellises sõnastuses kehtima 01.07.2009, seega enne 08.12.2009 lepingu (IV kd, tl 59) sõlmimist. Vastustaja kõrvaldas õigusvastase olukorra 06.01.2011 lepingu sõlmimisega, millega anti detailplaneeringu koostamine üle OÜ-le Maaplaneeringud. Detailplaneeringu koostamise finantseerimine keelatud ei ole, seega ei oma tähtsust, et finantseerimiskohustus huvitatud isikul säilis ka 06.01.2011 lepinguga. Kuigi antud juhul lõpetati leping huvitatud isikuga alles peale detailplaneeringu vastuvõtmist, oli haldusorganil võimalik teha otsus, mille puhul oli erinevaid huve tasakaalustatult arvesse võetud. Planeeringust huvitatud isik ei olnud kinnisvaraarendaja, kes oma tegevuses oleks juhindunud võimalikult suurest kasumlikkusest ehk juba planeeringu algatamisel ei saanud rääkida ühe eraõigusliku isiku kasumisaamisele rajatud huvi domineerimisest. Vastustaja sai kaaluda, kas kavandatav maaüksus sobib keskkonda ja vastab üldsuse huvidele. 3) Õige pole väide, et kuigi 08.12.2009 leping lõpetati, jätkus planeerimine sama lepingu alusel. Lepingus, mis sõlmiti 06.01.2011, lepiti kokku huvitatud isiku õigused ja kohustused. Huvitatud isikule ei tulene antud lepingust rohkem õigusi, kui annab talle PlanS. Põhjendatuks ei saa pidada väidet, et kohalik omavalitsus oleks pidanud lepingu lõpetamisel planeeringu koostajaks valima teise töövõtja. Asjaolust, et OÜ Maaplaneeringud koostas planeeringu esmalt RMK korraldusel, ei tulene, et 06.01.2011 lepingut kohaliku omavalitsusega ei täidetud. Puudub põhjendatud kahtlus arvamaks, et juhul, kui PlanS § 10 lg 61 punktiga 1 vastuolus olevat halduslepingut ei oleks sõlmitud, oleks vastustaja tõenäoliselt kehtestanud teistsuguse planeeringu. 4) Menetlemisel olev üldplaneering ei välista detailplaneeringute menetlemist samaaegselt. Kaebajate argument, et avalikkus ei saanud maakasutuse osas kaasa rääkida, on alusetu, kuna detailplaneeringu menetlus on avalik. Menetluses olevast üldplaneeringust ei teki kaebajatele õiguspärast ootust selles toodud juhtfunktsiooni järgimiseks konkreetse detailplaneeringu kehtestamisel. XXXXXXXX XX X kinnistu (kuhu kavandatakse uus hooneosa) on hetkel elamumaa sihtotstarbega ning XX kinnistu (kuhu kavandatakse parkla) on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega. RMK kui riigitulundusasutuse kontorihoone aluse maa kasutusotstarbeks 5
(13)3-11-2707 võib olla ühiskondlikult kasutatav maa, kuna tegemist ei ole kasumi saamise ehk ärilisel eesmärgil kasutatava maa või ehitisega. 5) Kaebajate populaarkaebuse väide, et detailplaneeringus ei ole täpsustatud, millises detailplaneeringu realiseerimise etapis teed välja ehitatakse, ei too kaasa haldusakti tühistamist. Tegemist on küsimusega, mida võib lahendada planeeringu kehtestamise otsuses või halduslepingus ning mille lahendamise vajaduse üle saab otsustada haldusorgan otstarbekuse kaalutlustest lähtuvalt. Puudub mõistlik kahtlus, et teed võiksid jääda väljaehitamata. 6) Kaebajad ei ole tõendanud planeeringuga väidetavalt kaasnevate mõjutuste (müra, heitgaasid, insolatsiooni vähenemine) tekkimist ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive. Kaebajatele ei kuulu ühtegi servituudist tulenevat õigust keelamaks naaberkinnistul planeeringuga kavandatava kõrgusega objekti ehitamist või naaberkinnistult oma kinnistule vaatamist või oma kinnistult avaneva vaate muutmist. Kaebajad ei ole viidanud õigusnormile, millest tuleneks nende subjektiivne õigus olemasoleva miljöö säilimisele. 7) 50-60 alalise töötajaga büroohoonet ei ole põhjust pidada „eriti intensiivse“ kasutusega büroohooneks. Detailplaneeringuga ei pea lahendama küsimust tehnoseadmete paigutamise asukohast. Pole usutav, et projekteerimisel ei oleks võimalik leida kaebajate huve arvestavaid lahendusi. RMK töötajad ei tegele kaebajate kinnistu vaatlemisega ja RMK-s ei toimu enamuse töötajate pidev hilistel õhtutundidel töötamine. Sõidukite liiklemine ei toimu vahetult kaebajate kinnistu läheduses ning sõidukite parkimine on elamukruntide omanike huve arvestavalt lahendatud valdavalt üle Kärneri tee asuval parkimisalal. Kinnistule langeva valguse hulka ei mõjuta büroohoone rohkem kui mõjutaks sama kõrge kaebaja kinnistuga külgnev elamu, samuti on päikesevalgus piiratud juba kinnistul kasvava metsa tõttu. Suurema privaatsuse tagamiseks on kaebajatel võimalik oma kinnistule ette näha täiendavat haljastust lisaks olemasoleva säilitamisele. 8) Kaebajad ei pidanud kinnistu soetamisel ette nägema naaberkinnistul asuva hosteli laiendamist büroohooneks, kuid said projekteerimistingimustega määratud ehitusõigust (ehitusalune pind 570,3 m2) arvestades pidada võimalikuks olemasoleva hosteli laiendamist, mis kohtu hinnangul privaatsuse või valgusreostuse seisukohast ei ole oluliselt erinev planeeringuga kavandatavaga võrreldes. 9) Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.1 nähtub, et RMK kontorihoone asukoha valikul on kaalutud kolme variandi vahel ja otsustatud I variandi kasuks. Detailplaneeringu seletuskirja lisati erinevate asukoha variantide käsitlus peale 12.11.2010 arutelu maavanema juures, kus kohaliku omavalitsuse ja RMK esindajad tunnistasid, et erinevaid alternatiivseid variante ja nendest tulenevaid positiivseid ja negatiivseid mõjutusi nemad kaalunud ei ole (tlk 71 pöördel). Eelnevast ei tulene, et esmane lahendus ei võiks olla kõige otstarbekam. Samuti ei järeldu, et planeeringu koostanud spetsialist ei oleks kaalunud hoone erinevaid paigutamise võimalusi ja juurdeehituse erinevaid arhitektuurseid lahendusi. Asjaolust, et lõpuks jäädi esmase asukohavaliku juurde, ei järeldu ka see, et kaalumist poleks sisuliselt teostatud. Planeeringu seletuskirjas toodud põhjendusi esimese variandi kasuks ei saa pidada ebaõigeteks või ebaratsionaalseteks. 10) Kaebajad on avaliku huviga seonduvalt esitanud argumendi, et haldusorgan ei ole haldusaktis määranud meetmeid, mida rakendatakse, kui RMK ei ehita välja detailplaneeringuga ettenähtud avalikku infrastruktuuri. Kohus leidis eelnevalt, et ei ole mõistlikku põhjust arvata, et infrastruktuur jäetakse rajamata. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist nõuet vastavate meetmete haldusaktis kajastamiseks. 11) Kaebajate ettepanekutele ja vastuväidetele on vastatud detailplaneeringu menetluses vastustaja poolt nii kirjalikult kui avalikel aruteludel, samuti maavanema järelevalve käigus toimunud aruteludel, mistõttu ei too samade argumentide käsitlemata jätmine haldusaktis kaasa 6
(13)3-11-2707 haldusakti tühistamist. Asjaoluga, et kaebajad ei ole nõus detailplaneeringu menetluses ja järelevalvemenetluses haldusorgani poolt esitatud põhjendustega nende huvide kaalumise osas, ei saa põhjendada haldusakti tühistamise nõuet. Kaebajad ei ole väitnud, ning see ei nähtu ka esitatud kaebusest, et detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid oleks jäänud neile arusaamatuks. 12) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolmandaks isikuks antud kohtumenetluses oli Eesti Vabariik, keda esindas riigitulundusasutus RMK. Kuna RMK-l on õigusosakond ning planeerimismenetlustes osalemine ei ole nende jaoks erakordne (põhiülesannetega mitteseotud) tegevus, tegemist ei olnud väga mahuka või keskmisest oluliselt keerukama kohtuvaidlusega, siis oleks RMK saanud osaleda kohtumenetluses oma töötajate kaudu. Seega jääb kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise nõue rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. L. H, M. H, E. T ja G. A taotlevad esitatud apellatsioonkaebustes kohtuotsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. 1) Halduskohus leidis, et kuna kaebajad ei ole elamut endale kuuluvale maaüksusele rajanud, siis ei kohaldu „kodu“ mõiste ning kodu puutumatusega seonduv ei ole asjakohane. EIK on korduvalt leidnud, et „kodu“ mõiste ei ole piiratud üksnes elukoha ruumiga, vaid see hõlmab endas ka elukohaga mõistlikus ulatuses piirneva ala segamatut kasutamist (EIK 09.11.2010 Dees vs Ungari) ning seda, kas isikul on vastava maa-alaga piisav ja pikaajaline side (EIK 02.12.2010 Kryvitska ja Kryvitskyy vs Ukraina; EIK 12.02.2009 Nolan ja K vs Venemaa) ning elukohaks on ka maa-ala, kuhu isikud on kavandanud oma püsiva elukoha (EIK 29.09.1996 Buckley vs Ühendkuningriigid). 2) Kodu puutumatuse rikkumiseks on nii müra, ebameeldiv hais, heitgaasid kui ka muud segamise ilmingud (EIK 16.02.2005 Moreno Gomez vs Hispaania). Rikkumiseks on ka olukord, kus isikul on tehtud võimatuks nautida kodu mugavusi (EIK 08.07.2003 Hatton jt vs Suurbritannia). Kodus eeldatakse isikute privaatsuse olemasolu (EIK 24.07.2004 von Hannover vs Saksamaa; EIK 09.11.2010 Dees vs Ungari). Planeerimismenetluses on seega oluline käsitleda kodu puutumatust laiemalt, sh ka privaatsusriivet ning privaatsuse tagamise meetmeid. 3) Halduskohtu otsuses on leitud, et kuna kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit müra vms mõjutuste ületamise kohta, siis selliseid mõjutusi ei ole. Kaebajad märgivad, et planeerimismenetluses peab piirnormide ületamine või mitteületamine olema toodud planeeringumaterjalides. Mitte kaebajad, vaid vastustaja peab tõendama, et ta on teostanud sellised uuringud, mis tõendavad piirnormides püsimist. Planeerimismenetluses peab avalik võim tagama olemasoleva olukorra muutmisele eelneva olukorra analüüsi ja võimalike kahjulike mõjude hindamise (EIK 21.07.2011 Grimkovskaya vs Ukraina). 4) Kohus on leidnud, et kaebajad saavad oma maale rajada täiendavat haljastust, vähendamaks privaatsusriivet. Kohus jättis tähelepanuta sellise täiendava kõrghaljastuse rajamiseks vajaliku maa-ala suuruse, ca 7 meetrit, mis vähendab elamu hoonestusala arvestades siseõue suuruse 8-le meetrile. Halduskohus on jätnud ka täielikult tähelepanuta sellise kõrghaljastuse rajamise kulud, mis on suuruses 5000-6000 eurot. Kuna ehitusprojektis näidatud haljastust ei eksisteeri sellisel kujul ning seda ei ole võimalik istutada ka tuleohutuskuja tõttu, siis on kohus lähtunud vaadete olemasolu või puudumise osas tegelikkusele mittevastavast asjaolust. 5) Halduskohus on kaevatavas otsuses leidnud, et detailplaneeringus variandina II märgitud RMK peahoone paiknemine 10-15 meetri kaugusel kaebajate elamumaast poleks muutnud kaebajate jaoks olukorda paremaks. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele 7
(13)3-11-2707 jõudis. Kui detailplaneeringus oleks kajastatud RMK peahoone asukoht 10-15 m kaugusel kaebajatele kuuluvast elamumaast, oleks võimalik privaatsusriivet oluliselt vähendada, kuna oleks võimalik täiendava mitmerindelise kõrghaljastuse istutamine RMK peahoone kinnistule. 6) Avaliku võimu hindamisruum planeerimisel on kitsam, kui küsimuse all on isikute intiimsed õigused (EIK 24.04.2012 Yordanova jt vs Bulgaaria). Kaebajate õigus viibida oma kodus hulga kõrvaliste isikute eest varjatult on asjaolu, millele oleks pidanud planeerimismenetluses erilist tähelepanu pöörama. Detailplaneeringus ei ole käsitletud privaatsusriivet vähendavaid/elimineerivaid meetmeid ja nende maksumust. Kohus ei ole käsitlenud RMK peahoone asukoha valikukriteeriumide asjakohasust, so kaalutluse teostamise aluse vastavust tegelikkusele ja adekvaatsust. Kohtu poolt märgitud asjaolud peahoone sobivusest keskkonda ei oma tähendust privaatsusriive või muude negatiivsete mõjutuste kontekstis. 7) Kaebajad ei nõustu kohtu arvamusega, et hostel ja büroohoone tekitavad samasuguseid mõjutusi. Hosteli kasutamine päevasel ajal on vähene ning õhtuti-öösiti kasutatakse hostelit samaselt elamuga. Nimetatut kinnitab ka hea planeerimistava määratleda hosteli asukoha maaüksust elamumaana. RMK peahoone on büroohoone, mida kasutatakse aktiivselt tööajal ja tööajaga lähedastel aegadel, sh ka õhtuti. Eeldatavalt näiteks koristajad töötavad ajal, kui RMK töötajate tavapärane tööaeg on läbi, mistõttu valgusreostus, müra jms on oluliselt suurem kui elamu või hosteli puhul. Kaebajad pole vaidlustanud hosteli olemasolu ja laiendamist, kuna hosteli laiendamise võimalus oli koduks mõeldud väikeelamumaa ostmisel teada. See, et naaberkinnistule tuleb vaatega nende koduõue ja ilma ühegi privaatsusriivet vähendava meetmeta RMK peahoone, ei olnud ette nähtav. 8) Kohus on leidnud, et 50-60 töötajaga büroohoonet ei saa pidada „eriti intensiivse“ kasutusega büroohooneks. Tulenevalt asjaolust, et RMK on riigile kuuluv asutus, siis peab ka RMK hoone puhul olema arvestatud riigi poolsete juhistega büroohoone kasutamisele. Kohus on jätnud tähelepanuta nii kaebajate poolt väidetud inimeste arvu kui ka detailplaneeringus määratletud parkimiskohad ning lähtunud detailplaneeringu mõjude hindamisel kolmanda isiku poolt kohtule esitatud ehitusprojektis näidatud numbritest. Kohus on kaevatavas otsuses ise viidanud asjaolule, et see, mitu inimest on RMK-s tööl, sõltub riigi poolt antavate ülesannete hulgast ja seega võib inimeste arv ajas muutuda. 9) RMK on tulu teeniv asutus. Analoogia korras saab tuua lasteaia näite, mille puhul on tegemist ühiskondlike ehitiste maaga, kui lasteaeda opereerib omavalitsus. Kui lasteaeda opereerib eraisik, siis on tegemist ärimaaga, ka sellisel juhul, kui opereerijaks on kasumit mittetaotlev MTÜ. Vastustaja on käsitlenud ühiskondlike ehitiste maad sisuliselt elamumaa alaliigina, kuna on üldplaneeringus määratletud elamumaa asemele kavandanud ühiskondlike ehitiste maa. Kuigi üldplaneeringu eelnõu ei ole õiguslikult siduv, peab heast planeerimistavast tulenevalt detailplaneeringus kavandatud maa otstarve olema samane üldplaneeringu eelnõus kavandatavaga ning juhtotstarbele mittevastavat maa sihtotstarvet ei ole võimalik määratleda tervele kvartalile. 10) Halduskohus on kaevatavas otsuses ekslikult leidnud, et detailplaneeringu koostamise üleandmine ei toonud kaasa kaalutlemata otsust. Lähtudes detailplaneeringus fikseeritud kriteeriumidest erinevate alternatiivide hindamisel, on detailplaneeringu koostamisel eelistatud RMK huve teiste isikute huvidele. RMK huve on samastatud avalike huvidega, mis ei ole õige. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et RMK on olnud planeerijaga ühes ja samas lepingulises suhtes, so planeerijaga sõlmitud leping jätkus ka pärast detailplaneeringu koostamise lepingu üleandmise lõppemist ja seega sai RMK mõjutada planeerijat samaselt eelneva olukorraga. 11) Halduskohus jättis käsitlemata kergliiklusteede väljaehitamise aja põhjusel, et RMK suudab oma kohustusi täita. See, millal on RMK-l kavandatud eelarvesse raha vastava infrastruk8
(13)3-11-2707 tuuri ehitamiseks, on asjakohane küsimus, kuna ei ole teada, millal selline raha ehitamiseks kavandatakse. Näiteks on üldteada, et Maanteeamet ei saa ehitada projektidele vastavaid kergliiklusteid, kuna puuduvad eelarvelised vahendid. 12) Kohus ei ole haldusakti motiveerimise osas käsitlenud kaebajatele tekkivate negatiivsete mõjude motiveerimise kohustust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses on esitamata põhjendused asjaolude kohta, milles omavalitsus on otsustanud mõne küsimuse teisiti. Antud juhul on selliseks varasemaks otsuseks olnud detailplaneeringuga RMK peahooneks kavandatud maa-ala elamumaana käsitlemine ning hosteli võimalik laiendus.
- Kiili Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebustele vastu. Vastustaja pole rikkunud detailplaneeringu menetlemisel PlanS sätestatud menetlusreegleid. Kuna kohtul puudub õigus sisulise planeerimisdiskretsiooni teostamiseks, saab olla kaebuse rahuldamise eelduseks ainult ilmselge menetlusnormi rikkumine. Kaebajad pole toonud välja ühtegi olulist menetlusnormi rikkumist. Endiselt on täiesti sisustamata kaebajate viited privaatsusriivele. Puudub õigusakt, mis näeks ette erisuse põhiseaduses sätestatud omandiõiguse instituudi rakendamiseks selliselt, et lubaks kaebajatel eeldada, et nende omandiõigus või selle riive on oluliselt kaalukam kui naaberkinnisasja omaniku omandiõigus või selle riive. Õigeks ei saa lugeda väidet selle kohta, et rikutud on PlanS § 10 lg 61 p 1 sätestatud nõuet. Vastustaja on käesoleval juhul detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud, kuna leiab, et Kiili valla arengule tuleb kasuks töökohtade loomine Kiili valda. Sellega seoses ei saa õigeks lugeda kaebajate põhistamata väidet, et leping, millega Kiili vald delegeeris planeeringu algatamise kolmandale isikule, on sisuliselt formaalne või et planeeringu läbiviimisel RMK mõjutas vastustajat. Kiili vald on korraldanud detailplaneeringu menetlust selle igas staadiumis. Niisamuti on kõigi planeerimismenetluse käigus teostatud toimingute osas andnud heakskiidu maavanem.
- Riigimetsa Majandamise Keskus palub apellatsioonkaebused rahuldamata jätta. 1) Kiili valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt ei ole XXXXXXXX XX X juhtotstarve elamumaa. Üldplaneeringu eelnõu kaardil on märgitud „A“, mis tähendab nii sama kaardi nurgas oleva leppemärgi kui ka üldplaneeringu eelnõu seletuskirja kohaselt üldkasutatavate hoonete maad. Seega ei ole vaidlustatud detailplaneering vastuolus üldplaneeringu eelnõuga. 2) Apellatsioonkaebuses heidetakse halduskohtule ette väikeelamumaa krundi koduna käsitlemata jätmist. Halduskohus käsitles otsuse punktis 6.1 kaebeõigust ja märkis, et kuigi kaebajad moodustavad kaks eraldi leibkonda ja kinnistule lubatakse tõenäoliselt ehitada ühepereelamu, ei välista see kaebeõigust. Halduskohus märkis samas õigesti, et antud juhul puudub vaidlus, et kaebajate kodu asuks Kangru alevikus XXXXXXXXX XX X kinnistul, seega ei saa toimuda kodu puutumatuse riivet. Vaidlustatud planeering ei välista kodu rajamist kaebajatele kuuluvale kinnistule ega selle hilisemat koduna kasutamist. 3) Isegi kui käsitleda XXXXXXXXX XX X kinnistut kaebajate koduna, siis ei riku vaidlustatud planeering põhiseaduse §-st 33 tulenevat kodu puutumatuse põhimõtet. Põhiseaduse §-st 33 tuleneva kodu puutumatuse põhimõtte rikkumiseks ei loeta olukorda, kus elamumaa kinnistule on vaade naaberkinnistul paikneva ehitise akendest. Kaebajate käsitluse õigsuse korral rikutakse põhiseaduse §-st 33 tulenevat kodu puutumatuse põhimõtet peaaegu kõigi tiheasutusaladel paiknevate kodude suhtes. Vaade kaebajate kinnistule ei ole kaebajate privaatsuse rikkumine. 4) Asjakohatu on väide, et kodu puutumatuse rikkumiseks on nii müra, ebameeldiv hais, heitgaasid kui ka muud segamise ilmingud. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et kolmanda isiku kinnistule planeeritav hoone tekitaks nimetatud mõjutusi. 9
(13)3-11-2707 5) Kaebajad eksitavad kohut viitega välisõhu kaitse seaduse §-le
- Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega. Vaidlustatud detailplaneeringuga ei kaasne oluline mürahäiring, mistõttu ei pidanud selle koostamisel nimetatud määrusest juhinduma. Kaebajate viide välisõhu kaitse seadusele on uus väide, millele kaebajad ei tuginenud halduskohtus. Kui kaebajad väitsid kahjulike mõjude tekkimist, siis oleks pidanud esitama ka vastavad tõendid. 6) Apellatsioonkaebuse punktis 12 heidetakse halduskohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta kõrghaljastuse rajamise kulud, mis olevat suurusjärgus 5000-6000 eurot. See on põhjendamatu etteheide, kuna kaebajad ei tuginenud sellele väitele halduskohtus. 7) Detailplaneeringu kohtulik kontroll on piiratud, halduskohus ei saa teha valikut erinevate RMK peahoone asukoha variantide vahel. Halduskohus saab üksnes kontrollida seda, kas vastustaja tegevuses ei ole kaalutlusvigu. Kaebajad olid vastu RMK peahoone planeerimisele üldse, planeeringu menetlemise käigus ei nõustunud kaebajad mitte ühegi RMK peahoone asukohaga. 8) Halduskohus ei saanud juhinduda kaebajate paljasõnalistest tegelikkusele mittevastavatest väidetest RMK peahoone sadade kasutajate kohta. Parkimiskohtade planeerimine kõigile töötajatele on mõistlik ja ei tähenda sugugi, et tegelikult asub RMK peahoones tööle 193 inimest (siinkohal on kolmandale isikule jätkuvalt arusaamatu, millise arvutuse tulemusena saavad kaebajad niisuguse arvu). 9) Apellatsioonkaebuses on kaebajad seisukohal, et halduskohus on vääralt hinnanud RMK peahoonet kui ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega vastavat ehitist. Kolmanda isiku arvates on õige halduskohtu otsuses toodud järeldus, et RMK kui riigi tulundusasutuse kontorihoone aluse maa kasutusotstarbeks võib olla ühiskondlikult kasutatav maa, kuna tegemist ei ole kasumi saamise ehk ärilisel eesmärgil kasutatava maa või ehitisega. Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise korra § 6 p 13 alapunkt 1 liigitab ühiskondlike ehitiste maa alla ka riigi ametisasutuste büroo- ja administratiivhoonete maa. RMK majutushoonepeakontor on kasumi saamise eesmärgita ehitis. Asjaolu, et RMK üheks eesmärgiks on tulu saamine, ei muuda RMK majutushoonet-peakontorit kasumi saamise eesmärgiga ehitiseks. Kaebajad ei suuda teha vahet omanikul, kelleks võib olla riik tulu teeniva asutuse – antud juhul RMK kaudu, ja ehitisel, mida ei kasutata kasu saamise eesmärgil, ehkki selle omanik võib olla asutatud kasu saamise eesmärgiga. Maa sihtotstarbe määramise seisukohalt on oluline ehitise eesmärk, mitte selle ehitise omaniku eesmärk. 10) Planeeringus pole ette nähtud tehnovõrkude väljaehitamise aega, kuid see ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kolmas isik ei jää hätta infrastruktuuri väljaehitamisega. Vaidlustatud detailplaneeringuga ettenähtud infrastruktuuri väljaehitamine või väljaehitamata jätmine ei takista vähimalgi määral kaebajate kinnistu kasutamist, mistõttu ei puudata see nende õigusi. 11) Detailplaneeringu menetlemise käigus vastati kõigile kaebajate poolt esitatud vastuväidetele. Vaidlustatud 20.10.2011 otsuses nr 72 on viidatud muuhulgas Kiili Vallavalitsuse 02.09.2010 seisukohale ettepanekute ja vastuväidete kohta ning Harju maavanema 23.05.2011 kirjale nr 2.1- 13k/
- Nimetatud dokumentidest selguvad kaebajate vastuväidetega arvestamata jätmise põhjendused. Vastustaja ei ole varasemalt teinud ühtegi otsust, mille suhtes võiks kaebajatel olla usaldus või põhjendatud ootus, et varasem akt jääb kehtima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (
§ 201lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10
(13)3-11-2707
- Kaebajad leiavad, et büroohoone ehitamine neile kuuluva kinnistu kõrvalkrundile rikub põhiseaduse §-s 33 käsitletud kodu puutumatuse põhimõtet. Kaebajad käsitlevad rikkumisena eelkõige privaatsusriivet ning asjaolu, et kohalik omavalitsus ei ole planeerimismenetluses teinud uuringuid, millest nähtuks müra vms mõjutuste piirnormide järgimine. Kaebajad heidavad halduskohtule ette, et halduskohus ei käsitlenud nende poolt soetatud elamukrunti koduna põhiseaduse § 33 mõttes ning rõhutavad apellatsioonimenetluses, et L ja M. H, kes elavad kaks kinnistut põhja pool vaidlusalust kinnistut, kasutavad neile kaasomandiõiguse alusel kuuluvat krunti laste mänguplatsina. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kodu puutumatuse põhimõte pole käesoleval juhtumil kohaldatav, sest krundi kaasomanikel on loodud kodud kas teise paikkonda (E. T-l ja G. A-l Tallinnas) või planeeringuga kaetud kinnistust kaugemal. Ka kaebajate poolt viidatud EIK lahenditest nähtub, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 laieneb hoonestamata krundile eelkõige juhul, kui isikul puudub kodu mõistele vastav elukoht mujal või kavatsus luua antud krundile püsiv elukoht on kinnitust leidnud ka muude asjaoludega (vt nt Buckley v Ühendkuningriigid, p 54). Käesoleval juhul ei ole kaebajad kodu loomise kavatsust realiseerima asunud, väljastatud projekteerimistingimused on kaotanud kehtivuse ning väikeelamu püstitamiseks pole samuti ehitusluba taotletud. Eeltoodu ei tähenda, et kaebajate planeerimismenetluses esitatud argumendid oleks võinud tähelepanuta jätta, sest kaebajate omandiõigust tuleb samuti kaitsta. Kõrvalkrundile ehituse planeerimine võib vähendada kaebajate krundi väärtust või omada lubamatuid kõrvalmõjusid.
- Kaebajad leiavad, et planeeritava hoone asukoha valikul on vastustaja põhjendamatult lähtunud majanduslikest kaalutlustest ja on jätnud kaebajate viited privaatsuse riivele tähelepanuta. Vastustaja rõhutab, et hoone ehituse kallinemine selle planeerimisel kaebajate kinnistust kaugemale kaalub üles kaebajate huvi privaatsuse säilitamisele, sest tiheasustusalal polegi võimalik saavutada seda, et naaber sinu hoovi ei näeks. Planeeringu kaustas on hoone asukohavalikut põhjendatud sellega, et hoone ehitamisel olemasoleva autovarjualuse asemele ja olemasoleva hoone juurdeehitusena kasutatakse ära olemasoleva hoone pinnad ja osa välisvõrkudest, hoone lahendus vastab menetletavale üldplaneeringule (lisanduva asustusega ala), hoone paikneb 5 m kaugusel krundi põhjapiirist ning juurdeehituse telg on pööratud nii, et hoone idapoolne (kaebajate krundi vastas asuv) ots eemaldub krundi piirist 8 m kaugusele, hoone õu on avatud lõuna poole, säilitatakse kõrghaljastus, juurdesõidutee ja tuletõrje veemahuti, naabrite privaatsuse häirimine on ebatõenäoline ka seetõttu, et kontori tööajal viibivad naabrid eeldatavasti tööl, samuti on büroohoone puhke- ja nõupidamisruumid planeeritud hoone lõunakülge. Hoone kavandamist Kärneri tee 1 krundi keskossa ei peetud õigeks seetõttu, et olemasoleva hoone lammutamine ja uue arhitektuurse lahenduse leidmine tähendab lisakulu, väheneb krundi aktiivne kasutus (hoone tagune osa kasutusest väljas), ümber tuleb tõsta välisvõrgud ja tuletõrje veemahuti, hävitada tuleb osa kõrghaljastusest, kasvama jäetavad kuused varjutavad päikesevalgust hoone lõunaküljel, hoone vaadeldavus halveneb. Hoone kavandamist teisele poole Kärneri teed ei peetud võimalikuks, sest see oleks vastuolus menetletava üldplaneeringuga (seal asub roheala), olemasolev hoone jääb kasutuseta, projekt muutub kallimaks selle ja välisvõrkude üle toomise tõttu, hoone paigutus on tee suhtes ebasobiv, sest tööruumide aknad jääksid lõuna poole, parkla tuleks rajada Kärneri tee 1 krundile, mis tähendaks autovarjualuse ja kõrghaljastuse likvideerimist, parkla rajamine elamute naabrusesse tooks kaasa täiendava saaste- ja müraallika. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on kaalunud erinevaid asukohti, arvestades naaberkinnistute omanike väiteid ja planeeritava ala arendaja huve, ning leidnud, et optimaalne asukoht hoone jaoks on olemasoleva hoone juurdeehitusena. Planeeringu kaustas toodud kaalutlused on asjakohased ja kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Hoone ehitamine teisele poole Kärneri teed poleks kooskõlas menetletava üldplaneeringuga ja põhjustaks elamuomanikele enam negatiivseid mõjutusi kui praegune lahendus, hoone nihutamisel 10-15 meetrit teeks planeeringu elluviimise tunduvalt kallimaks kui naabrite privaatsuse suurendamiseks õigustatud. Majanduslikud kaalutlused hoone asukoha valikul ei ole 11
(13)3-11-2707 lubamatud ka sel juhul, kui hoone ehitamiseks kulutatakse avalikke vahendeid. Kaebajad ei näita, miks peaks käesoleval juhul planeerima nende privaatsust tagava kõrghaljastuse täienisti planeeringuga hõlmatud krundile ja avalike vahendite arvelt. See oleks kolmanda isiku huvide ülemäärane riive. Arvestada saab ka seda, et RMK krundil säilib olemasolev kõrghaljastus ning on ruumi selle lisamiseks, kaebajate krunt on veel hoonestamata, mistõttu võimalused privaatsust suurendavaks lahenduseks on olemas. Vastustaja märgib õigesti, et tiheasustusalal pole võimalik nõuda, et vaade naaberkrundile puuduks. Olukord ei ole teistsugune ka seetõttu, et planeeritakse büroohoone ehitust, milles hakkab tööle 50-60 inimest. Hoone mõju naaberkrundile ei sõltu sellest, palju inimesi seal töötab, vaid hoone kasutusotstarbest. Büroohoonest ei lähtu reeglina rohkem kõrvalmõjusid kui hostelist, mille laiendamisega kaebajad väidetavalt nõus olid. Kuna töö- ja vabaaeg üldjuhul büroo töötajatel ja elanikel kattub, vähendab ka see võimalikku privaatsusriivet. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajate seisukohaga, et RMK huve on detailplaneeringu kehtestamisel ülekaalukalt esikohale seatud. 13. Õige on kaebajate seisukoht, et planeerimismenetluses peab avalik võim hindama võimalikke kahjulikke mõjusid ning vajadusel viima läbi täiendavad uuringud. Samas on ilmne, et kohalik omavalitsus saab hinnata üksnes neid kahjulikke mõjutusi, mille tekkimine planeeritava tegevuse tagajärjel on talle äratuntav. Seega ei saa nõustuda kaebajate seisukohaga, et kaebajad ei pea kohtumenetluses tõendama kahjulike mõjutuste esinemist ja vastupidise tõendamiskoormus on vastustajal, kes peab juba planeerimismenetluses vastavad uuringud läbi viima ja kahjulikud mõjud välistama. Käesoleval juhul on kaebajad leidnud, et vastustaja pole hinnanud büroohoonega seotud müra suurenemist. Planeeringu algatamisel 01.12.2009 on vastustaja kaalunud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust seoses detailplaneeringuga ning tõdenud, et planeeritava tegevusega eeldatavalt kahjulikke tagajärgi, sealhulgas müra, ei kaasne (vt planeeringu kaust). Vastustajale ei saa ette heita, et ta büroohoonest lähtuvat müra eraldi uurima ei asunud. Planeerimismenetlus nagu iga teine haldusmenetlus tuleb läbi viia efektiivselt ja säästlikult ning teostada tuleb üksnes vajalikke uuringuid. Vastustaja on planeeringus käsitlenud üksnes Tallinn-Tartu-Rapla maanteelt lähtuvat müra büroohoonele ja leidnud, et büroohoone ehitamisel tuleb kasutada helikindlust suurendavaid materjale. Büroo töötajate autodega tööle saabumisest ja töölt lahkumisest tekkivat müra pole planeeringu materjalides käsitletud. Vastustajale ei saa seda ette heita, sest planeeringumenetluses ei viidanud miski võimalusele, et Kärneri teelt kostev liiklusmüra võiks ületada normtaseme. Planeeritava hoone helikindlust on tõstetud, seega ei saa hoone ise mürareostust põhjustada, Kärneri tee parklast tuleva müra varjab naabrite eest planeeritav hoone ja maanteele sõiduks on ette nähtud kiirendusrajad, mis välistab selle, et autod enne maanteele pööramist Kärneri tänaval ootama peaksid. Tuleb märkida, et kaebajad pole planeeringumenetluses nõudnud müra uuringute läbiviimist. Planeeringumenetluses esitasid vastuväiteid üksnes L ja M. H, teised kaebajad planeeringumenetluses ei osalenud. L ja M. H viitasid üksnes sellele, et büroohoone planeerimine suurendab müra piirkonnas, pidades ilmselt silmas büroohoonest lähtuvat müra. Seega ei pidanud vastustaja käesoleval juhul ette nägema mürauuringute vajalikkust ning nende tegemata jätmine ei mõjuta planeeringu õiguspärasust. Kohus on õigesti leidnud, et kaebajate väited mürataseme ületamisest on jäänud paljasõnaliseks, sest kohaldamisele kuulub
§ 59
lg 1 sätestatud üldine tõendamiskoormus - iga menetlusosaline peab tõendama nende asjaolude esinemise, millel tuginevad tema väited. 14. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et maa sihtotstarbe muutmine on vastuolus menetletavas üldplaneeringus näidatud piirkonna juhtfunktsiooniga. Elamumaa juhtfunktsioon ei välista antud krundile büroohoone ehitamist, sest üldplaneeringu kohaselt ei või kõrvalsihtotstarve ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Planeeritav ala seda kindlasti ei ületa. 12
(13)3-11-2707
- Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei võinud detailplaneeringu koostamist PlanS § 10 lg 61 p-st 1 tulenevalt üle anda RMK-le. Detailplaneeringu koostamine anti RMK-le üle 08.12.2009 lepinguga, kuid 06.01.2011 lepinguga tehtud viga parandati ning detailplaneeringu finantseerimine anti üle RMK-le ja koostamine OÜ-le Maaplaneeringud, kes tegelikult oli RMK tellimusel detailplaneeringu koostamisel ka varem osalenud. Ringkonnakohus ei näe võimalust kaebuse rahuldamiseks seetõttu, et vastustaja tellis detailplaneeringu RMK varasemalt tehingupartnerilt OÜ-lt Maaplaneeringud. PlanS § 10 lg 61 p 1 piirang on seatud selleks, et välistada planeeringust huvitatud isiku ülemäärane mõju planeeringulahendusele. Nagu eelpool põhjendatud, ei saa planeerimismenetluse kohtuliku kontrolli tulemusena asuda seisukohale, et planeeringu kehtestamisel on vastustaja jätnud kaalutlusõiguse kasutamata või olnud liigselt RMK poole kallutatud.
- Detailplaneeringu kehtestamise otsus pole õigusvastane seetõttu, et selles pole märgitud tähtaega avaliku infrastruktuuri, sh kergliiklustee väljaehitamiseks. Detailplaneeringuga nähakse PlanS § 9 kohaselt muuhulgas ette krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorraldus. Viidatud normist ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamise otsusega saaks panna isikule kohustuse ehitada detailplaneeringuga kavandatu valmis teatud tähtajaks.
- Kaebajad on leidnud, et vastustaja pidanuks detailplaneeringu kehtestamise otsuses eraldi põhjendama seda, miks varem kehtinud hosteli laiendamist ette näinud detailplaneeringu asemel praegune lahendus tuleb kehtestada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajatel õigus nõuda, et neile mittekuuluval kinnistul kehtinud detailplaneeringut ei muudetaks, seepärast ei saa sellekohaste põhjenduste esitamata jätmine kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Põhjendused, miks kaebajate poolt planeerimismenetluses esitatud vastuväiteid ei arvestatud, on planeeringukaustast nähtuvad ning lisatud kirjavahetuse kohaselt tehtud teatavaks ka kaebajatele.
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
§ 108lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebajad taotlesid halduskohtus õigusabikuludena 216,04 euro väljamõistmist igale kaebajale. Kulude kandmine on tõendatud. Kolmas isik taotles õigusabikuludena 2310 euro väljamõistmist. Halduskohus jättis kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonimenetluses taotlesid kaebajad õigusabikulude väljamõistmist seoses kohtuistungil osalemisega summas 156,75 eurot iga kaebaja kasuks. Kulude kandmine on tõendatud, kuid
§ 108lg 1 alusel jäävad need kaebajate endi kanda.
Ülejäänud menetlusosalised pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning nende võimalikud menetluskulud jäävad
§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 13
(13)