Kriminaalasi nr.1-13-2982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 12. juunil 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Natalia Miilvee

§ 274lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus: Tuvastas Mihail Ištšuk´i süüdistatakse selles, et tema, kui 04.11.2012 kl 05:15 paiku Tallinnas Harju tn 10 asuva ööklubi Vabank turvatöötaja PP, kelle ülesannetesse kuulus valveobjektil avaliku korra ja turvalisuse tagamine, nõudis Mihail Ištšukilt ööklubist lahkumist seoses klubi sulgemisega, juhatas lahkumisest keeldunud M. Ištšuki klubist välja ja välisukse ees takistas teda sõimanud Mihail Itšukil klubisse naasmist, lõi Mihail Ištšuk jalaga vastu PP jalga, põhjustades PP füüsilist valu ja tervisekahjustusi: marrastusi vasaku jala säärel. Oma tegevusega pani Mihail Ištšuk toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivald avalikku korda kaitsva isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Mihail Ištšuk vastas kohtu küsimusele, et ei saa süüdistusest aru ning ei tunnista end antud episoodis süüdi. Kaitsja asus seisukohale, et Mihail Ištšuk´ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud Mihail Ištšuk selgitas, et PP oli klubi turvamees. Neil tekkis intsident. 04.11.2012.a. viibis ta klubis Bibabo ja Vabank, kus neil oli jalgpalli meeskonna hooaja lõpetamine. Ta suhtles turvamehe JV, kes ütles, et klubi pannakse kinni ja palus tal lahkuda, kuna tema on viimane inimene. Ta ütles, et ta ei ole viimane inimene ja ta joob oma joogi lõpuni ja siis lahkub. See toimus klubi Vabanki osas. Teised jalgpalli huvilised võisid olla klubis Bibabos, kuna ta teadis, et nad ära läinud ei olnud, kuna kõik koos pidid lahkuma. Turvamees lubas joogi lõpuni juua ja ütles, et siis peab lahkuma. Ta istus diivanile ja hakkas jooma. Siit tuli turvamees uuesti tema juurde ja ütles, et ta jooks joogi lõpuni ja lahkuks. Ta ütles turvamehele, et joob siinsamas joogi lõpuni ja siis läheb välja, mis turvamehele ei meeldinud. Peale seda tuli teine turvamees ja sõnagi lausumata väänati tal käed selja taha ja teda suunati välja. Turvamees JV sai ta suhtlemise teel hakkama aga just teine turvamees alustas väänamist. Üks turvamees võttis kinni ühelt poolt ja teine teiselt poolt. Turvamehed jõuga väänasid tal käe selja taha. Jook võeti talt käest ära. Tal oli seljas triiksärk, jalas teksad ja kingad. Õues olid miinuskraadid. Teda väänati ja lükati õue. Kui teda väljalükati, soovis ta tagasi minna, kuna ta oli jope garderoobis. Ta üritas mitu korda garderoobi minna aga teda ei lubatud. Turvamehed seisid ees ja kui ta neile lähenes, siis lükati teda eemale. Jope said ta kätte enne käte raudu panemist. Neil oli sõnavahetus. Turvameeste eest jooksis ta ära kuna kartis, et turvamehed tulevad järgi ja hakkavad talle haiget tegema. Tagaajamine lõppes sellega, et talt löödi jalad alt, ta kukkus ja kui püsti hakkas tõusma sai löögi näkku. Peale löömist toimetati teda siseruumidesse, seal sai ta jope kätte ja ta käed pandi raudu. Garderoobis oli ta pikali maas, kuna turvamehed surusid teda maha. Maas olles nägi ta oma tuttavaid, ta seletas neile, mis juhtus ja tuttavad läksid turvameeste juurde rääkima. Lõpuks kutsuti politsei ja teda viidi minema. Sõber püüdis rääkida, et teda vabaks lastakse, et nad lähvad kohe koju. Ta ei olnud agressiivne. Tema jaoks oli pigem see naljakas, kuidas turvamehed kliendiga käituvad. Tema ei ole ühtegi turvameest löönud, ega kedagi elus jalaga löönud. Kannatanu PP andis kohtuistungil ütlusi, et töötab klubis Vabank turvatöötajana. Ta kohtus süüdistatavaga 04.11.2012.a. klubis Vabank, kus ta täitis oma tööülesandeid aadressil Harju tn

1. Peasissekäigust pääseb kahte erinevasse klubisse, üks on Vabank ja teine on Bibabo. Neil kahel klubil on ühine garderoob. Tema töötas 04.11.2012.a. MS jaoks klubis Vabank. Teda oli koos kaastöötaja JV määratud patrulli ehk nemad käisid saali peal ringi, et tagada üldist klubi korda. Süüdistatavaga puutus kokku hommikul kell 05:00 paiku. Klubis oli muusika kinni ja tuled põlema pandud. Tema tegi viimase tiiru tantsuplatsil ja liikus ühe laua ja voodi juurde, kus oli tema kaastöötaja JV ja süüdistatav. Kaastöötaja JVpüüdis rääkida süüdistatavaga ja palus tal lahkuda. Süüdistatav ütles, et tema ei lähe klubist ära, tal on jook ostetud, mille soovis lõpuni juua. Nad selgitasid süüdistatavale, et tal oli piisavalt aega lõpetada ja palusid viisakalt lahkuda klubist. JVütles resoluutselt süüdistatavale, et ta peab püsti tõusma ja lahkuma. Seda süüdistatav ei teinud ning JVpüüdis süüdistatavalt klaasi käest ära võtta, millest süüdistatav lahti ei lasknud. Süüdistatav muutus agressiivseks ja hakkas käte ja jalgadega vehkima. Nemad JV võtsid süüdistataval kätest kinni ja püüdsid süüdistatavat hakata viima välja klubist, kuna süüdistatav vabal tahtel seda ei teinud. Süüdistatav oli suhteliselt suures joobes ning algusest peale agressiivne. Süüdistatav karjus roppusid. Nad viisid süüdistatava õue Vabaduse väljaku poolse ukse ette, kus nad vabastasid süüdistatava. Süüdistataval õnnestus kõik see aeg klaasi käes hoida, mille ta viskas maha kildudeks. Ta sai süüdistatava käest garderoobinumbri ja võttis garderoobist süüdistatava jope ja andis jope süüdistatavale üle. Kui ta oli süüdistatavale jope andnud, siis tuli äkitselt süüdistatava jalalöök vastu tema jalga. Ootamatu löök oli sellepärast, et ta arvas, et süüdistatav sai jope kätte ja läheb minema. Tal tekkis jalga verevalum, oli haavand. Löök oli tugev, samuti tekkisid sinised plekid. Tegemist oli kindlasti tahtliku löögiga. Peale löömist hakkas süüdistatav ära jooksma. Nemad otsustasid ta kinni pidada, kuna oli toimunud rünne turvatöötaja vastu. JVjõudis esimesena süüdistatavale järgi ja tõukas teda ning süüdistatav kukkus lillepostamendi peale. Siis väänasid nad süüdistatava käed selja peale ja panid käed raudu ja viisid süüdistatava kahe vahel klubi garderoobi ning asetasid ta maha nurka istuma ning kaastöötaja TKkutsus politsei. Jalg valutas 2 – 3 päeva ja nädala pärast hakkas paranema, raske oli kõndida. Tema töötas turvafirmas OÜ M , kellega tal on sõlmitud tööleping. Turvatöötajaid saab eristada töövormi järgi, särgi rinnale, kui ka selja peale on kirjutatud firma nimi, mustad viigipüksid ja mustad kingad ning kõrvas on raadiosaatja, töötõend ripub neil vöö küljes. Klubis on olemas kaamerad. Seda ta ei oska öelda, miks seda intsidenti salvestisel näha ei ole. Temal oli 04.11.2012.a. teenindavaks objektiks ainult klubi Vabank. Tunnistaja Jegor B andis kohtuistungil ütlusi, et töötab Kesklinna politseijaoskonnas ning 04.11.2012.a. oli ta graafiku järgselt patrullis koos välijuhiga ning tööpiirkonnaks oli Kesklinn. Said klubisse Vabank väljakutse, kus oli tekkinud konflikt turvamehe ja kliendi vahel. Kohapeal 2 oli süüdistatav, turvamehed ja süüdistatava tuttavad. Kohale jõudes oli olukord pingeline, isikud olid alkoholi joobes ja nendega oli raske suhelda ning emotsioonid olid laes. Süüdistatav oli emotsionaalne, ei tahtnud nendega kaasa tulla ja oli alkoholijoobes. Nemad kasutasid käeraudu ja arvab, et ka ennem olid süüdistataval käerauad peal. Tunnistaja JV andis kohtuistungil ütlusi, et teab süüdistatavat, kuna on teda korduvalt klubis näinud ning tavaliselt on süüdistatav viisakas, välja arvatud see üks kord. Kannatanu on tema kaastöötaja. 04.11.2012.a. oli ta klubis Vabank tööl turvatöötajana. Majas on kaks klubi Vabank ja Bibabo, mis on omavahel tunneliga ühendatud. Tema oli see päev saali patrulltöötaja ja vaatas, et saalis kõik korras oleks ja joobes inimesed ei segaks teisi inimesi. Kui klubi suletakse pannakse tuled põlema ja muusika kinni, et inimesed lahkusid. Süüdistatav oli jäänud oma jooki lõpetama ja keeldus lahkumast klubiruumidest. Ta ütles süüdistatavale, et ta jooks oma joogi ja lahkuks saalist, mida süüdistatav keeldus seda tegemast. Ta ütles süüdistatavale, et ta võib oma jooki juua ka garderoobi minnes ja ainukeseks tingimuseks oli, et klaas jääb klubisse. Ta võttis süüdistatava vasaku käe alt kinni ja tõstis ta diivani pealt püsti, mille järgi hakkas süüdistatav vastupanu osutama. Seda nägi tema kolleeg P.P , kes võttis süüdistatavalt teise õla alt kinni ja nad suundusid klubist välja ning viisid süüdistatava klubi uksest umbes 2, 3 meetrit eemale. Kui nad süüdistava välja viisid, siis lasid nad ta lahti ja siis viskas süüdistatav klaasi kildudeks. Kuna süüdistatav soovis oma üleriideid, siis P.P tõi talle jope. Süüdistatav pani jope selga ja enne ära minemist lõi P.P jalaga. Tegemist oli madala löögiga allapoole põlve. Peale löömist üritas süüdistatav ära joosta. Süüdistatava pidasid kinni poole Vabaduse väljakul, kuna süüdistatav lõi turvatöötajat P.P . Kui nad süüdistatava kätte said viisid ta tagasi klubisse kassa juurde, kus on sissepääs. Seal ootasid politseid. Nad panid süüdistatava istuma, kuna ta vehkis jalgadega. Kui politseid ootasid, siis liikusid seal süüdistatava tuttavaid, kes ilmselt tulid klubist Bibabo. Süüdistatava tuttavad nõudsid käeraudadest vabastamist. Tunnistaja Rasmus T andis kohtuistungil ütlusi, et teab süüdistatavat, kes on tema hea tuttav. 04.11.2012.a. kella 04:00 – 04:30 ajal öösel läks tema ühest ööklubist teise ja ta nägi sõpra maas, marraskil ja paistes, süüdistataval oli käed raudus. Sel hetkel sõber agressiivne ei olnud. Ta küsis sõbralt, et mis ta tegi ja sõber ütles, et ei teinud midagi. Süüdistatava sõbrad tulid ka klubist ja siis tekkis vaidlus, mis põhjusel selline asi oli juhtunud. Ta oli seal, kui politsei kohale tuli. Politsei pöördus ka sõprade poole asjaolude selgitamiseks. Süüdistatava sõpru oli kuskil 2 või 3 inimest. Sel momendil keegi ei väänanud, ega löönud kedagi. Tunnistaja Karel V andis kohtuistungil ütlusi, et tunneb süüdistatavat, nad on head sõbrad, P.P teab nägupidi. 2012.a. aastal oli jalgpalli üritus, mis toimus klubis Bibabos ja Vabank. Kõigil oli õigus liikuda klubide vahel. Kui ta viimati Mihaili nägi oli ta tavalises olekus, lõbusas tujus. Kõik nad olid alkoholi tarvitanud. Mihhail ei ole agressiivne inimene. Kui ta klubist hakkas lahkuma nägi Mihail maas ja tal oli põsk marraskil. Ta sai aru, et midagi on juhtunud ja pöördus turvamehe poole, kes ütles, et Mihail oli agressiivselt käitunud. Mihailil olid käed raudu pandud ja oodati politseid. Turvamehed ütlesid, et Mihail oli ühte turvameest lööma hakanud, et teda peeti kinni ja pandi käed raudu. Mihail ütles talle, et tal paluti ööklubist lahkuda aga tema tahtis oma ostetud alkoholi lõpuni juua ja turvamehed hakkasid teda jõuga klubist välja ajama, mille peale tekkis sõnavahetus ning turvamehed kasutasid tema suhtes vägivalda. Tunnistaja Meivi K andis ütlusi, et töötab ööklubis Vabank ning ta on süüdistatavaga kohtunud, neil on ühised tuttavad ja kannatanu PP on tema töökaaslane. 04.11.2012.a. oli tal ööklubis Vabank erinevad tööülesanded. Ei mäletaks sellel kuupäeval mingit intsidenti. Kui ta töölt lahkus, siis ta nägi süüdistatavat ukse juures koridoris istumas. Süüdistatav istus üksinda, nende turvatöötajad valvasid süüdistatavat ja ootasid politseid. Kohus kontrollis vahetult kohtuistungil ka kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 3 • • • • • • • • • • • • • • Töölepingut nr XXX, mis on sõlmitud OÜ MS, keda esindab juhatuse liige ES ja PP töötaja vahel. PP oli võetud tööle turvatöötaja ametikohale. Töö eritingimuseks on töötamine õhtusel ja ööajal ja töötamine vahetustes vastavalt vahetusgraafikule. Tööleping on sõlmitud ja allkirjastatud 04.06.2012.a. (tl. 21 – 24); OÜ MS turvatöötaja ametijuhendit, millest nähtub, et turvatöötaja põhifunktsiooniks ja vastutuseks on turvalisuse tagamine valveobjektil, läbipääsurežiimi tagamine ja tööalane suhtlemine. Turvatöötajal on õigus: tõkestada pääs valvatavale objektile isikutel, kes püüavad sinna siseneda vastava loata või seadusliku aluseta; kinni pidada isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valvatavale objektile või viibivad seal vastava loata või seadusliku aluseta; kinni pidada isikuid, kes oma käitumisega ohustavad valveobjekti turvalisust või segavad turvatöötajat tema ülesannete täitmisel; kinnipeetava poolt toimepandud teo iseloomust tulenevalt võib ta ära saata, tuvastada isik, anda üle politseile; teostada turvakontrolli, eelnevalt selgitades põhjust (tl. 25); Turvatöötaja isikukaarti, mis on vormistatud 27.07.2011.a. PP nimele (tl. 26); Kutsetunnistust, mille kohaselt PP vastab turvatöötaja I kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Tunnistus on välja antud 09.12.2011.a. (tl. 27); Meeskond kaaskirja, mille kohaselt PP täitis turvaülesannet 04.11.2012.a. ööklubis Vabank, asukohaga Harju tn 13, Tallinn. MS OÜ-l olid 04.11.2012.a. kuupäevadel kehtivad tegevusload, TU-958 ja TU-959 turvateenuse osutamiseks. Tegevusload kehtivad kuni 14.08.2015.a. (tl. 28); Turvateenuste osutamise lepingut TU – 035, mis on sõlmitud 27.12.2011.a. VaBank OÜ ja OÜ MS vahel. Valveobjekti all mõistavad pooled Club Vabank asukohaga Harju 13, Tallinn. Lepingu objektiks on tellija tellimusel täitja poolt osutatavad turvateenused. Turvateenuste all peavad pooled ühiselt silmas korra tagamist klubi üritustel ja valveobjektil. (tl. 29– 32); Isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelit, vaadeldavaks isikuks PP, kellel seljas hall triiksärk, jalas rohelised püksid. PP´l vasakul jalal põlvest allpool jala esiosa marraskil (tl. 36 – 37); Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt on Mihail Ištšuk´il tuvastatud 04.11.2012.a. 0,82 mg/l alkoholijoove (tl. 38); Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, mille kohaselt 04.11.2012.a. kell 05:41 kinni peetud Mihail Ištšuk Harju tn 10, Tallinn. Kinnipeetul oli seljas must jope, tumesinised teksad, pruunid kingad ning parem põsk oli marraskil. Mihail Ištšuk vabastati 04.11.2012.a. kell 16:15 (tl. 39); Asitõendi vaatlusprotokolli + CD plaat, millel on kõnesalvestis, mis tehti 04.11.2012.a. kell 05:21 telefonilt 55998508 PPA juhtimiskeskusele. Kõnes palutakse politseid Harju 10, Tallinn, kuna turvamehele tuldi kallale. Isik oli kinni peetud (tl. 40 – 41); Kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on koostatud 24.01.2011.a. Antud lõpetamise määrusega kohustati Mihail Ištšuk´il kohustuma tasuda 383,40 eurot KI sularahas 14.01.2011.a. lepitaja juuresolekul (tl. 42); Tõendit isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtub, et Mihail Ištšuk ei ole 2011.aastal tuludeklaratsiooni esitanud (tl. 43); Taotluseid riigi õigusabi tasu hüvitamise kohta, mille kohaselt Natalia Lausmaa on tutvunud toimikuga ja osalenud kokkuleppe sõlmimise läbirääkimisel kokku kaitsjatasu summas 76,80 eurot (tl. 44 – 45); Iseloomustust Paide Linnameeskonna poolt, mille kohaselt on Mihail Ištšuk suurepärane inimene nii jalgpalliväljakul kui ka tavaelus. Teab, mida elus saavutada tahab, on korrektne ja täpne. Mihail Ištšuk on viisakas, sõbralik ja hea huumorisoonega. Ta on väga abivalmis. On alati valmis aitama inimest, keda ta isegi ei tunne. Ta ei ole vägivaldne (tl. 46); 4 Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Mihail Ištšuki süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kohtuistungil täieliku tõendamist leidnud ülaltoodud lubatavate tõenditega. Kannatanu PP ja tunnistaja JV ütlustega on tõendatud, et 04.11.2012 töötasid nad Tallinnas Harju tn 10 asuvas ööklubis Vabank turvatöötajatena, kelle tööülesanneteks oli valveobjektil avaliku korra ja turvalisuse tagamine. Süüdistatava Mihail Ištšukiga puutusid nad kokku hommikul kell 05:00 paiku, kui klubis oli muusika kinni ja tuled põlema pandud. Palusid süüdistataval klubist lahkuda. Süüdistatav keeldus klubist lahkumast kuna tal on jook ostetud ja ta soovis selle lõpuni juua. Nad selgitasid süüdistatavale, et tal oli piisavalt aega lõpetada ja palusid viisakalt lahkuda klubist. Süüdistatav keeldus, mille tõttu olid kannatanu ja tunnistaja J.V sunnitud süüdistatava ööklubist välja viima Vabaduse väljaku poolse ukse ette, kus nad vabastasid süüdistatava. Süüdistatav viskas õues klaasi kildudeks. Kannatanu tõi süüdistatava jope garderoobist ja andis jope süüdistatavale üle. Kui kannatanu oli süüdistatavale jope andnud, siis kannatanu ja tunnistaja J.V ütluste kohaselt süüdistatav lõi jalaga vastu kannatanu jalga, peale löömist hakkas süüdistatav ära jooksma, pidasid süüdistatava kinni ja toimetasid süüdistatava klubi Vabank garderoobi, kus kutsuti politsei. Kannatanu ja tunnistaja JV ütlusi kinnitab ka tunnistaja JB, kelle ütluste kohaselt 04.11.2012.a. oli ta politseipatrullis koos välijuhiga ning tööpiirkonnaks oli Kesklinn. Said klubisse Vabank väljakutse, kus oli tekkinud konflikt turvamehe ja kliendi vahel. Kuriteo teatest - asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 04.11.2012.a. kell 05:21 tehti kõne PPA juhtimiskeskusele, milles palutakse saata politseipatrull Harju 10, Tallinn klubisse Vabank kuna rünnati turvatöötajat. Isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist nähtuvalt esinesid kannatanu PP´l vasakul jalal põlvest allpool jala esiosal marrastused. Tunnistajad Rasmus T, Karel V ja Meivi K ise sündmusi vahetult pealt ei näinud, ega saa ka seetõttu intsidendi kohta ütlusi anda, kuid kinnitavad, et nägid Mihail Ištšuki klubi garderoobis, kus tal olid peal käerauad. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu PP ja tunnistaja JV ütluste õigsuses, et kuivõrd kannatanut ja tunnistajat on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, samuti ei ole kohtuistungil leidnud tuvastamist, et süüdistatava M.Ištšuki, kannatanu PP ja tunnistaja J.V vahel oleks mingit vihavaenu. Küll aga suhtub kohus kriitiliselt süüdistatava Mihail Ištšuki ütlustesse, M.Ištšuk ei ole eitanud, et turvamehed palusid tal lahkuda, mida ta koheselt ei teinud, kuivõrd soovis oma jooki lõpuni juua, mistõttu turvamehed toimetasid ta ööklubist välja. Ta kartis, et turvamehed kasutavad tema suhtes vägivalda, seetõttu üritas põgeneda. Kohtu arvates on süüdistatava ütlused paljasõnalised, ei riimu kriminaalasjas teiste kogutud tõenditega ja on antud soovist vabaneda vastutusest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli VaBank OÜ ja OÜ MS vahel sõlmitud turvateenuste osutamise leping 27.12.2011.a. korra tagamiseks klubi üritustel ja valveobjektil. OÜ MS esindaja ja töötaja PP oli sõlmitud töölepingut, mille kohaselt PP oli võetud tööle turvatöötaja ametikohale ja kellele oli kehtestatud ametijuhend, millest nähtub, et turvatöötaja põhifunktsiooniks ja vastutuseks on turvalisuse tagamine valveobjektil, läbipääsurežiimi tagamine ja tööalane suhtlemine. Turvatöötajal on õigus: tõkestada pääs valvatavale objektile isikutel, kes püüavad sinna siseneda vastava loata või seadusliku aluseta; kinni pidada isikuid, kes ebaseaduslikult tungivad või on tunginud valvatavale objektile või viibivad seal vastava loata või seadusliku aluseta; kinni pidada isikuid, kes oma käitumisega ohustavad valveobjekti turvalisust või segavad turvatöötajat tema ülesannete täitmisel; kinnipeetava poolt toimepandud teo iseloomust tulenevalt võib ta ära saata, tuvastada isik, anda üle politseile; teostada turvakontrolli, eelnevalt selgitades põhjust. PPle oli väljastatud turvatöötaja isikukaart ja 5 kutsetunnistus. Meeskond kaaskirja kohaselt PP täitis turvaülesannet 04.11.2012.a. ööklubis Vabank, asukohaga Harju tn 13, Tallinn. MS OÜ-l olid 04.11.2012.a. kuupäevadel kehtivad tegevusload turvateenuse osutamiseks. Antud kuriteo puhul on objektiivseteks tunnusteks võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avalikku korda kaitsev muu isik on avaliku võimukandja, kes olemata võimuesindaja täidab talle tema ametikohustustest tulenevat kohustust avaliku korra kaitsmisel. Seega antud kuriteo puhul on täidetud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kannatanu PP puhul on tegemist avaliku korda kaitsva muu isikuga. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-69-09 asunud seisukohale, et Karistusseadustiku § 274 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuse täitmisega. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku
2. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)
3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja nendega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Riigikohtu praktika kohaselt on avalikuks kohaks loetud sellist kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Seega kahtlemata
5. 2012, s.o ajal, mil süüdistatav temale etteheidetavad teod toime pani, töötas PP klubis VaBank, lähtuvalt avaliku koha mõistest on ööklubi käsitatav kohana, kus kehtib avalik kord. Turvaseaduse § 4 lg 1 p 4 kohaselt hõlmab turvateenus muuhulgas korra tagamist üritusel või valveobjektil. Sama seaduse § 9 lg 1 järgi on üritus piiritletud või piiritlemata territooriumil ja kindlaksmääratud ajal avalikus kohas korraldatav ettevõtmine, milles osalejate kaitseks tagatakse avalik kord. Käesoleva kriminaalasja materjalist nähtuvalt on VaBank OÜ ja OÜ MS vahel sõlmitud turvateenuste osutamise leping korra tagamiseks klubi üritustel ja valveobjektil. OÜ MS esindaja ja töötaja PP vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt PP oli võetud tööle turvatöötaja ametikohale ja kellele oli kehtestatud ametijuhend, mille kohaselt kuulus P.P töökohustuste hulka töötamine õhtusel ja ööajal ja töötamine vahetustes vastavalt vahetusgraafikule. Kooskõlas viidatud turvaseaduse § 9 lõikega 1 järeldub eeltoodust seega, et turvatöötaja ametivolitused hõlmasid käesoleval juhul ka avaliku korra tagamist ööklubis. Sellist järeldust kinnitab ka turvaseaduses sätestatud turvaettevõtja ja -töötaja õiguste analüüs. Näiteks on turvaseaduse § 14 p 2 kohaselt turvaettevõtja põhiülesanneteks kohustus hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või seda tõkestada. Samas näeb turvaseaduse § 32 lg 1 p 3 ette turvatöötaja õiguse pidada kinni isik, kes ohustab objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Turvaseaduse § 40 lg 4 aga volitab turvatöötajat kasutama isiku kinnipidamisel käeraudu, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Osutatud sätetest järeldub, et turvatöötaja pädevusse ei kuulu mitte ainult valveobjekti puutumatuse tagamine, vaid teatud juhtudel ka avaliku korra kaitse, kusjuures viimasel juhul on turvatöötaja tegevuse aluseks seadusest tulenev pädevus, riigivõimu poolt antud avaliku võimu teostamise volitus. /Riigikohtu lahend 3-1-1-69-09/. Seega asub kohus seisukohale, et eeluurimisel on M.Ištšuki käitumine õigesti kvalifitseeritud

§274lg 1 järgi.

M.Ištšuki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 6 süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole varem kriminaalega väärteo korras karistatud.

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest sõltub võimaliku karistuse liik ja määr. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Mihail Ištšuk´i ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Mihail Ištšuk´i poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Isiku karistamiseks annab aluse tema süü, s.o teo etteheidetavus. Kohus peab siinkohal karistuse liigi ja määra kindlakstegemisel kaaluma, kuivõrd isiku tegu hälbib normist ja kui raskeetteheide tuleb isikule teha. Isikule mõistetav karistus peab mõjutama selliselt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Samuti peab olema karistus selline, mis mõjutaks ka teisi isikuid hoiduma samasuguste süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Mihail Ištšuk´ile tuleb karistuseks mõista rahaline karistus. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad Mihail Ištšuk´il KrMS § 175, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 480 eurot. Kokkuleppelise kaitsja kaitsjatasud summas 2500 eurot jäävad Mihail Ištšuk´i kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Mihail Ištšuk´il välja kaitsjatasu Natalia Lausmaa´le 76,80 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Mihail Ištšuk´il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetava menetluskulu vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama. Asitõendid Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: • Kuriteoteate audiosalvestus CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 311; § 312, § 313, § 315,

§ 68

lg 1 kohus otsustas Süüdi tunnistada Mihail Ištšuk

§ 274

lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 250 miinimumpäevamäära (päevamäär 3,20 eurot) ulatuses, so. 800 eurot.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

04.11.2012.a. (1 päev) lugeda karistuse hulka ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 247 miinimumpäevamäära (päevamäär 3,20 eurot) ulatuses, s.o. 790.40 eurot Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank, nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

1. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja nr 1-13-2982 ja tekst „rahaline karistus". Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Mihail Ištšuk sundraha 480 eurot ja kaitsjatasu 76,80 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 7 10220034796011 SEB EÜP või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kokkuleppel kaitsja tasu summas 2500 eurot jätta Mihail Ištšuk´i kanda. Asitõendid: • Kuriteoteate audiosalvestus CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 28.06.2013.a. Margot Mikler Kohtunik 8