Obsah (7)

§ 120§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 27.06.2013 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-13-5775 (12230118153) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kall

) §

§ 120; § 121 järgi kokkuleppemenetluses.

Alice Simm Süüdistatav Alexandre Chteingart isikukood: 36410200304; kodakondsus: VF kodanik; emakeel – vene keel; kesk-eriharidus; töökoht: AE OÜ; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Määratud kaitsja Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.12.2012, kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.12.2012.a Rein Kiviloo (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1 1. Süüdi mõista Alexandre Chteingart

§ 120järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. Süüdi mõista Alexandre Chteingart

§ 121järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Alexandre Chteingarti poolt eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.12.2012.a. s.o. 2 (kaks) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) 2 kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta Alexandre Chteingartile mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Alexandre Chteingart ei pane 24 (kahekümne nelja) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 kohustada Alexandre Chteingartil järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 6.1.elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 6.2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7. Võttes aluseks

§ 75

lg 2 p 8 kohus määrab, et Alexandre Chteingart on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 8. Võttes aluseks

§ 75

lg 2 p 2 kohus määrab, et Alexandre Chteingart on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 9. Määrata Alexandre Chteingart katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 10.

§ 78

p 1 alusel arvestada Alexandre Chteingartile määratud 24 (kahekümne nelja) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.06.2013.a. 11.Alexandre Chteingarti suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. S R tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Alexandre Chteingartilt S R kasuks 500,00 EUR. Tsiviilhagi tuleb kanda S R arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Danske Pank. Tsiviilhagi tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 12.Välja mõista Alexandre Chteingartilt riigi tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksena mitte vähem kui 48,00 eurot. 13.Välja mõista Alexandre Chteingartilt riigi tuludesse menetluskulu 65,25 eurot, s.o. 64,80 eurot kaitsjatasu ja 0,45 eurot koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda selliselt, et 9 kuud tuleb tasuda 7 eurot ja 10-ndal kuul tasuda 2,25 eurot. 14.Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
2. Asitõendid: - 3 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. 3 Otsus on kättesaadav alates 27.06.
3. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata. Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Esitatud süüdistus: Alexandre Chteingart’i süüdistatakse selles, et tema 24.12.2012 kella 23.00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi tekkinud konflikti käigus oma elukaaslast S R ’t korduvalt rusikatega näkku, tabades vasaku silma piirkonda, vasaku lõualuu piirkonda ja vasaku kõrvapiirkonda. Seejärel võttis kinni S R riietest, raputas ja lükkas põrandale pikali ning lõi kahel korral jalaga selja- ja rindkerepiirkonda. Oma tegevusega põhjustas A. Chteingart kannatanu S. R ’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: vasema sarnaluu piirkonnas hematoom, turse ja hematoom vasemal rindkeres, vasema kõrva valu ja punetus. Samuti tema, 2012 novembris Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi ühel korral rihmaga oma alaealist tütart Anastassia R ’t (12-aastane) vastu seljapiirkonda, põhjustades sellega viimasele füüsilist valu. Seega pani Alexandre Chteingart toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Samuti tema, 2012 oktoobris-novembris õhtusel ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võttis põrast sõnalist tüli S R ’ga köögist noa ning pani selle diivanil istuva S R kaela juurde, öeldes, et „kohe ma pussitan sind“. Nimetatud A. Chteingart’i tegevus tekitas S. R ’s reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast ning tal on alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Alexandre Chteingart toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so

§ 120järgi kvalifitseeritud kuritegu.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:

§ 120

sätestatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud.

§ 121

sätestatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust.

§ 68lg1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o.

24-25.12.12, s.o. 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud 28 päeva vangistust. Prokuröri abi palus kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt

§ 74

lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 24 kuu pikkust katseaega vastavalt

§ 74lõikele 3.

Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi

§ 75lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 4
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Alexandre Chteingart’i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Alexandre Chteingart’i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Alexandre Chteingart määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Alexandre Chteingart’i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Alexandre Chteingart’ilt mõista kokkuleppekohane karistus. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Alexandre Chteingart’i vastu kannatanu S R 500,00 EUR. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb Alexandre Chteingartilt S R kasuks välja mõista 500,00 EUR. Tsiviilhagi tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Alexandre Chteingart pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. 5 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Alexandre Chteingartil oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 64,80 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks Andrei Alexandre Chteingartilt välja mõista kaitsjatasu 64,80 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et Alexandre Chteingart võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: 3 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik: