Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 10649 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 02.juulil 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: J Zautina juuresolekul prokuröri: Natalja Vester kaitsja: Andrus Repnau osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- juunil 2013 Oleg Umbleja ik. 37701220276, vene keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töök. AS T , eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1.03.06.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi 1 a. 6 k. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga Viibis eelvangistuses alates 07.07.2012 kuni 08.07.2012 süüdistusasja KarS § 113 järgi. Kriminaaltoimiku kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Oleg Umbleja on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema pani toime teise inimese tapmise, mis seisnes selles, et tema 07.07.2012 öösel kella 01-02 vahel, Maardus, aadressil XXX asuvas korteris, lõi kannatanut JS seitse korda noaga, neist vähemalt neli noahoopi rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtlikud torke-lõikehaavad, mille tagajärjel JS suri sündmuskohal. Seega pani Oleg Umbleja toime teise inimese tapmise, mis on KarS § 113 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Süüdistatav Oleg Umbleja tunnistab end süüdi täielikult ja nõustub kriminaaltoimiku materjalide arutamist lühimenetluses. Kahetseb puhtsüdamlikult. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaaltoimiku menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et kvalifikatsiooni peaks ümber vaatama ning Oleg Umbleja tegevust hindama KarS § 115 järgi provotseeritud tapmisena. Tsiviilhagi tuleb rahuldada. Süüdistatav Oleg Umbleja enda ülekuulamist ei taotle, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 06.07.2012.a. kella 22.40 ajal tuli suvilast tagasi koju aadressile XXX, oli kaine. Kodus oli ainult J , kellega tekkis väike vestlus. J õrritas sellega, et läheb tema juurest ära. Umbes 1-1,5 kuu jooksul on J vaheldumisi küll andestanud, küll lubas uuesti lahkuda. Tüli tekitajaks oli tema liigne alkoholi tarbimine. 25.06.2012.a. ta tegi alkoholivastase kodeerimise. Nad olid koos elanud 17 aastat, on ühine 13-aastane tütar. Pärast vestlust ta käis duši all. Seejärel tuli koju tütar K , kellega koos läks rõdule suitsetama. Õhtu jooksul ta tegi katseid abikaasaga suhteid parandada – püüdis kannatanut kallistada ning pakkus, et ei ole vaja lahku minna. J vaatas arvutis filmi, teine arvuti oli viidud tema ema juurde ning ta kahtlustas, et J arvuti vahendusel suhtleb teise mehega. Kella 24 paiku J ja K läksid magama. Ühetoalises korteris J magas köögis diivanil, tütar oma toanurgas ja ta läks oma toa tagaossa. Kuna tal ei tulnud und, läks kööki vett jooma. J magas ning padja alt paistis mobiiltelefon. Ta võttis telefoni ja läks enda toaossa, telefonis vaatas telefonikõnesid ja läbi interneti sisenes „odnoklassniki“ kodulehele, kus nägi J kirjavahetust mingi mehega, milles J teatab, et „mees sõitis minema, sõida kohale“. Pärast kirjavahetuse lugemist ta läks higiseks, nägu lõkendas, käed hakkasid värisema ning kuum hoog käis temast üle. Seepeale läks rõdule suitsetama, kus muudkui suitsetas ja luges telefonist kirjavahetust. Seejärel läks tagasi ja viskas telefoni naise voodile. Suundus kööki, et end noaga tappa. Võttis lauasahtlist suure ja raske musta-ja hõbedavärvilise käepidemega, soovis et nuga kohe tema enda rindu tungiks. Läks naise juurde, soovis teda äratada, et näidata, kuidas ta ennast tapma hakkab. Nuga hoidis paremas käes noateraga allpool, justkui pöördhoides, et oleks mugavam ennast pussitada. Teise käega üritas J äratamiseks tema rinnalt tekki eemale lükata. Hüüdis J nimepidi ja samal ajal komistas diivani ees seisva jalamassaažiseadme otsa ning hakkas ettepoole kalduma. Edasi toimus kõik silmapilkselt ja seda on raske selgitada. Komistamise ajal J avas silmad. Ta millegipärast ehmus ja käsi noaga liikus alla ning nähtavasti kukkudes ja tasakaalu kaotades lõi esimese hoobi, arvatavasti abikaasa kaela või rinna piirkonda. J hakkas karjuma „K , K !“ seejärel J kas istus, tõusis või kargas püsti, misjärel ta ehmatusest lõi abikaasale veel ühe hoobi. Tegelikult ta ei kavatsenud J midagi teha ja ei oska seletada, miks tekkis teine löök. J hakkas karjuma „K !“ tõusis püsti ning nähtavasti kukkus tema peale, kukkus noa otsa. Ta hoidis nuga noateraga ette poole, noalöök tabas J t kõhupiirkonda. Mäletab, et heitis J enda pealt maha, teda eemale tõugates. Mida tegi noaga ei mäleta. Samal hetkel hakkas K karjuma, ta seisis koridoris, siis jooksis enda toaossa ja karjus, et kardab isa. Ta pani jalga musta värvi püksid, tahtis J rahakotist võtta raha suitsu ostmiseks, kuid siis viskas selle põrandale, pani jope selga ja väljus korterist. Istus oma autosse ja sõitis ema koduni. Ema kodus pesi käsi, jõi vett, viskas autovõtmed ja –dokumendid kuhugi, ütles „Kõik!“ ja lahkus. Läks Avara tänava suunas, helistas numbril 112, ütles, et lõi naist noaga. Samuti helistas numbrile 110, ootas politseid. Ta tunnistab, et tülitses naisega umbes üks kord poole aasta jooksul. Samuti tunnistab, et teab, et lõi joomahoos ka oma last, kuid ise seda ei mäleta. Kannatanu K U poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt Oleg Umbleja ja JS on tema vanemad. Tema vanemad elasid koos 17 aastat. Isa jõi väga kõvasti. Viimasel kuul elas koos emaga vanaema juures. Viimase nädala ta elas isa juures Maardus XXX (korter oli JS nimel), kuna tal oli koolis töölaager ja kool asub Maardus. 04.07.2012.a. ema tuli tema juurde, kuna isa läks kalale ja pidi tagasi pöörduma reede õhtul või laupäeval. Isa tuli kainena reede õhtul so 06.07.2012.a. kella 23 paiku koju. Mingi aja pärast ta läks magama oma toanurka, ka tema vanemad kavatsesid magama heita: ema kööki, isa oma toanurka. Kella ühe paiku öösel kannatanu ärkas ema karje peale. Tormas kööki ja nägi, et isal on käes nuga, mille ta kohe maha viskas ja ema seisab küünarnukil diivanile toetudes, seejärel hakkas kukkuma. Ta oli üleni verine, seljas öösärk. Isa ei olnud verine, isa pani jope selga ning korterist välja joostes ütles: „ ta pettis mind“. Ta helistas vanaemale. Õhtul ei kuulnud vanemate tülitsemist. Samuti täpsustab, et teadis, et emal tekkis sõber, kuid ei teadnud, millised suhted neil on. Ema ei tahtnud isaga koos elada tema liigjoomise pärast. Kannatanu TS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt tema tütar JS hakkas elama Oleg Umblejaga kui oli 17 aastane. 1999.a. aastal neil sündis tütar. Peaaegu kogu kooselu ajal Oleg Umbleja´l olid probleemid alkoholiga. Igal reedel ta jõi ennast purju, muutus agressiivseks, järgmisel päeval ei mäletanud midagi. J kurtis, et ei suuda rohkem. Kui nende tütar oli väike, siis iga reede J sõitis tema juurde ööbima. Oleg Umbleja lubas aastate jooksul mitu korda joomise lõpetada, kuid tulutult. Viimased kaks kuud Oleg ei joo, kuid J ei uskunud teda ja üks kuu tagasi kolis koos tütrega tema juurde, kuid kõiki asju veel ära ei toonud. Teab, et üks kord Oleg lõi J , rohkem vägivallast ei tea. J tütar K käis kooli töölaagris ning sellel ajal elas isa juures Maardus. 04.07.2012.a. Oleg läks kalale ja J sõitis tütre juurde Maardusse, et tema seal üksi ei oleks. Ööl vastu laupäeva helistas K ja karjus „Vanaema, ta tappis ta ära, pussitas ta surnuks“. K ütles, et ema enam kiirabi ei vaja, kuna tema enam ei hinga. K väga kartis ja ütles, et läheb klassivenna juurde. Helistades päästeametisse, teatati, et selline väljakutse juba olemas. Tema teada J suhtles mingisuguse meestuttavaga endisest töökohast, kuid millised suhted neil olid, ei oska öelda. Tunnistaja RK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tutvus J ´ga umbes aasta tagasi. Ta teadis, et J ´l on pere. J kurtis, et soovib mehega suhteid katkestada, kuna mees joob. J rääkis, et mees solvas teda ja oli agressiivne, kuid löömisest ei rääkinud. J mõttest sai aru, et enne kui mehega ei ole suhted lõpetatud, ei alusta uusi suhteid. Teadis, et J tütrel on töölaager Maardus ja et J läheb Maardusse tütre juurde. Ta pidas J ´ga kirjavahetust saidil „odnoklassniki“ läbi telefoni kirjutasid sõnumeid. J teatas, et küpsetab pirukaid jne. Viimast J sõnumit, selle kohta, et J mees tuli hoiatamata õhtul koju ja tegi seda selleks, et J jääks Maardusse ööbima, ta luges alles hommikul. J mõrva kohta sai teada J tütrelt, kes soovis temaga kohtuda. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud alljärgnev: 1 Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel / T.
- t.l. 4-57 /. Fotodelt tuvastatav, et nuga leiti XXX Maardu korteri köögis surnukeha vasaku külje all oleva teki pealt. Fotodel nähtavad ka JS tuvastatud kehavigastused. / T.
- t.l. 20-31 / 2 Surnu ekspertiisiakt, millest nähtub, et haavad on rinnaõõnes, kõhuõõnes, torke-lõikehaavad paremal pool rindkere eespinnal ülaosas, alaosas, vasaku rinnanäärme piirkonnas vasakul pool rindkere eespinnal alaosas koos roiete ja siseelundite (süda, kopsud, maks, magu) vigastustega ning vasakut õlavart läbistav ja vasakule rinnaõõnde ja kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku õlavarre eespinnal, kaenlaaugus ja rindkere külgpinnal koos VII roide, vahelihase ja põrnavärati vigastusega./ T.1.t.l. 62-101 / 3 Asitõendi – noa kirjeldus ja fotod / T.
- t.l. 102-113/. 4 Mobiiltelefoni Sony Ericsson Experia vaatlusprotokoll, millest nähtub kirjavahetus JS ja RK vahel / T.1.t.l. 114-118/ 5 Asitõendi – CD plaat – salvestus 5 kõnega nr-le 112, millest nähtub, et helistaja Oleg Umbleja teatab, et tappis naisterahva aadressil XXX Maardus ja kõne TS´le häirekeskuselt / T.1.t.l. 121127 / 6 Asitõendi – CD plaat – salvestus 8 kõnega nr-le 110, millest nähtub, et häirekeskus ja politsei vahetavad informatsiooni, Oleg Umbleja kõne, milles ta teatab, kus ta on ja palub talle järgi tulla/ T.1.t.l. 131-146 / 7 Asitõend – JS öösärk / T.1.t.l. 147 -148/ 8 Asitõend – Oleg Umbleja riiete vaatlus ja fotod neist, riietel tuvastatud verekahtlased määrdumised / T.1.t.l. 149 -155/ 9 Isiku (O.Umbleja) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et kummalgi säärel on kuivanud pritsmed, võetud proovid/T.2.t.l. 19-27/. 10 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll - Oleg Umbleja kontrollimisel indikaatorvahendiga oli indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0,00 mg/l, kontrolli tulemus: negatiivne/T.2.t.l.6/. 11 Meditsiinikeskuse Kordamed poolt väljaantud tõend Oleg Umbleja kohta, millest nähtuvalt on temale teostatud alkoholivastane blokeeriv ravi 25.06.2012.a., temal on suitsiidimõtted, määratud ravi ning 18.07.2012.a. märgitud tervise paranemine/T.
- t.l. 37/. 12 AS T poolt esitatud iseloomustus Oleg Umbleja kohta /T.2.t.l. 39/. 13 Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 15/23, mille kohaselt ei esinenud Oleg Umbleja´l temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest arusaamiseks; samuti ei esinenud psüühikahäireid ja temal ei olnud tema psüühilise seisundi poolt ega väliste tingimuste poolt takistusi ega piiranguid ümbruse ja oma käitumise tajumiseks ning oma tegude iseloomu, tähenduse ja võimalike tagajärgede mõistmiseks. Eksperdiarvamuse kirjeldatu kohaselt Oleg Umbleja´l ei esinenud olemasoleva informatsiooni põhjal kuriteo toimepanemise momendil füsioloogilise afekti seisundit./T.2.t.l. 42-59/ Kohtu seisukoht Kohtu hinnangul süüdistatava Oleg Umbleja poolt eeluurimise käigus antud ütlused on leidnud kinnitust teiste poolt antud ütluste kui ka teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oleg Umbleja ütlustest nähtuvalt toime pandud tapmise motiiviks oli armukadedus. Kohus leiab, et kriminaalasjas vaadeldud telefoni sõnumid, millistele Oleg Umbleja viitab, ei oma provotseerivat sisu. Sealhulgas kohus rõhutab, et ka kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eksperdiarvamuse kohaselt Oleg Umbleja´l ei esinenud kuriteo toimepanemise momendil füsioloogilise afekti seisundit. Oleg Umbleja ütlustest nähtub, et koheselt pärast tapmise toime panemist tema istus enda autosse ja sõitis enda ema juurde, kes elab samuti Maardus. /T.
- t.l. 13/ Selline süüdistatava käitumine annab alust kohtul asuda seisukohale, et süüdistatava seisund võimaldas juhtida sõidukit. Seega kohus ei leia, et Oleg Umbleja tegevust on võimalik vaadelda kui provotseeritud tapmist KarS § 115 järgi, kuna koosseis eeldab, et solvamise mõju peab süüdlasele olema vahetu /KarS Komm.§115 p5/. Kriminaalasja materjalidest ei ole tuvastatav süüdistatava solvamine, mistõttu kohtul ei ole alust selle mõju hinnata. Kohtu hinnangul Oleg Umbleja poolt antud ütlused on usaldusväärsed asjaoludel, et ta võttis musta käepidemega suure noa ning tekitas abikaasale selle noaga mitu torke-lõikehaava. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile üks löökidest so vasaku rinnanäärme piirkonda võis olla tekitatud kahest järjestikusest löögist samasse piirkonda ilma torke-lõikevahendit löökide vahel haavast täielikult eemaldamata. /T.2.t.l.72/ Kohus leiab, et Oleg Umbleja ütlused selle kohta, et pärast esimest noalööki olles hirmul tekitas veel kaks järjestikkust lööki, haakuvad eksperdiarvamusega. Kannatanu K Umbleja ütluste kohaselt magades kuulis tema ema karjet ning kohe jooksis kööki, peale mida isa viskas noa põrandale ja väljus korterist. Samuti süüdistatava ütlustest nähtuvalt leidis kinnitust, et JS kutsus tütart nimepidi kaks korda, peale esimest ja kolmandat lööki. Nimetatud ütlusi kinnitab ka surnu ekspertiisiakt, millest nähtuvalt kõik JS´le tekitatud vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku vältel. Süüdistatav Oleg Umbleja ei tunnista JS tapmise tahtlust. Kohus asub seisukohale, et Oleg Umbleja poolt toime pandud tapmine võis olla toime pandud kaudse tahtlusega, ning kuigi JS tapmise eesmärki ja kavatsetust temal ei olnud, pidi Oleg Umbleja juba teise noalöögi tekitamise ajal võimalikuks pidama, et tema tegu võib JS´le surma põhjustada. Süüdistatav tunnistab, et esimene löök oli suunatud kaela või rinna piirkonda. Riigikohus on oma lahendis sedastanud, et löömisel noaga südame või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist ning tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. /RKKK 3-1-1-85-96/ Kogutud materjalide kohaselt kohus tuvastas, et pärast toimunut, JS jäi tuppa ja peale tekitatud vigastusi tekkis kiiresti teadvuskaotus ja saabus surm. Ekspertiisiaktist nähtub, et kõik JS´le tekitatud vigastused on elupuhused. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et tema püüdis osutada abi ise või välja kutsuda kiirabi. Süüdistatava kõnest häirekeskusesse nähtub, et süüdistatav ei ole kindel, millises seisundis JS on, millest kohus teeb järelduse, et süüdistatav ei olnud kindel, et JS on surnud ja seega oli kohustatud temale abi osutama või kutsuma. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanute ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, veel leidnud tõendamist eelpool nimetatud tõenditega. Kohus on seisukohal, et Oleg Umbleja tegevuses puudub provotseeritud tapmise koosseis. Kogutud materjalidega ei ole tuvastatav, et kannatanu JS oleks oma käitumisega põhjustanud vägivalda või solvamist abikaasa suhtes. Oleg Umbleja omavoliliselt võttis abikaasale kuuluva mobiiltelefoni ja tuvastas selles abikaasa ja tunnistaja K omavahelise kirjavahetuse, kuid sellega abikaasa ei põhjustanud vägivalda abikaasa suhtes, et viimane paneks toime provotseeritud tapmise. Kogutud tõenditega on Oleg Umbleja tegevuses tuvastatud kannatanu JS tapmise. Karistuse mõistmisel KarS § 56 alusel kohus arvestab süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoludeks on kahetsus ja süü ülestunnistusele ilmumine. Samuti karistust kergendavaks asjaoluks peab arvestama tema poolt abikaasa mobiilist leitud abikaasa ja K vahelise kirjavahetuse läbilugemist, mis kutsus esile erutuse ning sellise erutuse tagajärjel pani toime abikaasa tapmise. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179; § 175, § 238, § 311-313, § 315, VÕS § 1043,1045 TsMS § 440 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Oleg Umbleja KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) aastat vangistust. 2 Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 5 ( viis ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 07.07.2012 kuni 08.07.2012 s.o. 2 ( kaks ) päeva. 3 Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud ajast ja kohast, mil süüdistatav asus reaalselt karistust kandma. Kohtuotsuse jõustumiseni ja mõistetud karistuse kandmise asumiseni kohaldada tõkend – elukohast lahkumise keeld 4 Välja mõista Oleg Umbleja´lt sundraha 800.00 eurot riigieelarve tuludesse. 5 Välja mõista Oleg Umbleja´lt kaitsjatasu 1413.12 eurot 6 Välja mõista Oleg Umbleja´lt kohtukuludena ekspertiisitasu kokku 819.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga
- 7 Välja mõista Oleg Umbleja´lt tsiviilhagi TSkasuks summas 1047,20 eurot ( a/a XXXXXXXXXX Swedbank ). 8 Asitõend – JS kuuluv mobiiltelefon Sony Ericsson Experia tagastada kannatanule K U . 9 Asitõendid - CD plaadid – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde, ülejäänud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 10 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal, kui ka prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik