Obsah (8)

§ 230§ 144§ 175§ 445§ 174§ 218§ 143§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-08-21914 Tsiviilasi Vjatšeslav

§ 230lg-st 1 on kostjal tõendamiskoormis.

Kostja on küll esitanud arve, kuid pole seejuures esitanud pangadokumente; 2) moodustavad kostja faktilised õigusabikulud maakohtus 2800 krooni ehk 180 eurot ning Ringkonnakohtus 5600 krooni ehk 360 eurot + 237,5 eurot. Kokku kuulub hageja poolt tasumisele kostja menetluskulusid summas 590,43 eurot ( 777,5 x 75,94%); 3) on kostja asetatud paremasse positsiooni kui hageja, kuna kostjale mõistetud menetluskulud on praktiliselt sama suured kui hageja kasuks mõistetud summa 1655,31 eurot ning sellega on loodud ebaõiglane olukord; 4) on kohtumäärus ebaõiglane, sest hageja on kandnud tegelikkuses menetluses kulutusi, mis ületavad kostja menetluskulud kahekordselt; 5) on kohus jätnud ebaõigesti arvamata menetluskulude hulka hageja poolt tehtud lisakulutused õigusabile, mis hageja tegi lisaks riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi teenustele; 6) on põhjendamatult jäetud välja mõistmata tõlkimisele tehtud kulutused. Hagejale õigusabi osutanud vandeadvokaat ei olnud võimeline eesti keeles dokumente lugema ning hageja oli pidevalt sunnitud pöörduma tõlkija poole. Hageja kutsutud tõlgi osalemine kohtuistungitel oli samuti vajalik, kuna vandeadvokaat E.Bulattšik ei olnud võimeline hagejat kohtuistungil esindama ning ta kõrvaldati ringkonnakohtus asja arutamise edasisest osalemisest. 7) kuulub kohaldamisele enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

§ 144

p1 ja

§ 175

lg 1, mille kohaselt hüvitati kohtuvälise kuluna ka menetlusosaliste nõustajate kulud, kuna kahju 3 hüvitamise nõude aluseks olnud sündmused leidsid aset

1. aastal, kui see seadus kehtis. Kõik hageja poolt esitatud menetlusdokumendid, sh hagiavaldus olid ettevalmistatud hageja esindaja Veera Gorbunova ja nõustaja poolt. Asjaolu, et need isikud ei ole FIE-d ega juriidilised isikud, ei oma tähtsust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Sergey Mikhalchenko vaidleb määruskaebusele, millega hageja vaidlustas Viru Maakohtu 14.03.2013 kohtumäärused, vastu ning taotleb nende rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Viru Maakohtu 14.03.2013 määrused seaduslikud ja põhjendatud. Kohus on õigesti võtnud arvesse menetluskulude põhjendust ning vajalikku ulatust. 2) võetakse menetluskulude põhjendamisel arvesse nende põhjendust ning vajalikku ulatust. Kulude kindlaksmääramise avalduse esitajal ei ole kohustust esitada teadmiseks sissetuleku orderid. Oluline on see, et avaldaja kinnitab, et on kandnud kõik kulud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr. 2-08-
3. Kohus omalt poolt kontrollib kulude põhjendust, õigsust ning vajalikku ulatust ning teeb põhjendatud otsuse. 3) ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega seoses osutatud õigusteenuste kulu

§ 175lg 1 kohaselt õigusabikulude hulka ning tuleb jätta menetluskuluna arvestamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14.03.
2. a määrused põhjenduste osas muutmata. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja esitas määruskaebuse ja selle täiendused. Ka ringkonnakohus käsitleb hageja kahte menetlusdokumenti ühtse määruskaebusena ning otstarbekusest lähtudes lahendab kahe maakohtu määruse peale esitatud kaebuse ühe, s.o käesoleva määrusega. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu kahte määrust, teeb asjas ühe määruse, millega muudab maakohtu määruste resolutsioone ning täitmise kuuluvaks on käesoleva määruse resolutsioon, kus ringkonnakohus teeb tasaarvestuse

§ 445lg 1 teise lause alusel.

Maakohus on õigesti määranud kindlaks kostja menetluskulude suuruse summas 1232,26 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kostja peab olema tõendanud enda poolt esitatud arve nr 252 tasumist. Tulenevalt

§ 174

lg-st 5 ei pea pooled kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Samuti pole asjakohane hageja viide

§-st 230 tulenevale tõendamiskoormisele, kuna

§ 230käsitleb poolte tõendamiskoormist hagimenetluses.

Käesoleval juhul on kostja esitanud lepingulise esindaja arve nr 252. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et määravaks on asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-0821914, mida kostja ka tegi (II kd, lk 57). Sealjuures on määruses õigesti lähtutud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmiseks piirmäärad“ ning jõutud järeldusele, et hagi esitamise seisuga kehtinud piirmäärade kohaselt ei saa kostja menetluskulud 75,94 % ulatuses olla rohkem kui 1533,10 eurot. Kohus on pidanud põhjendatuks kostja kulutusi 1232, 26 euro ulatuses, mis jääb allapoole määrusega 4 kehtestatud piirmäära. Kohus on ammendavalt analüüsinud kostja kulude põhjendatust ning vajalikkust. Maakohus on õigesti määranud kindlaks ka hageja menetluskulude suuruse summas 1541, 64 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kohus on ebaõigesti jätnud arvamata hageja poolt tehtud lisakulutused õigusabile. Hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtus vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kellel on riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud tasu maakohtus 9912 krooni (25.11.2008 maakohtu määrusega 7681,80 krooni ning 23.12.2008 maakohtu määrusega 2230,20 krooni), ning ringkonnakohtus 230.08 eurot 04.01.2012 kohtumäärusega. Hageja on 29.12.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega vabastatud riigi õigusabikulude kandmisest. Viru Maakohtu määruses on õigesti leitud, et hageja nõuded teistele õigusabikuludele (mh 822 eurot pretensiooni dokumentatsiooni valmistamise ja koostamise eest ning 1012, 49 eurot lepingulise esindaja ja juriidilise konsultandi tasu dokumentide ettevalmistamiseks) on põhjendamatud.

§ 175

lg 1 alusel on lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud menetlustoiminguid ja osalenud menetluses. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks maakohtu menetluses olnud lisaks riigi poolt määratud esindajale veel mõni esindaja, kes vastab

§ 218

nõuetele.

§ 175lg 2 lause 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleks kohaldada enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

-i, mis nägi ette ka nõustajatele tehtavate kulutuste hüvitamise.

§-i 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Juhul kui kohaldamisele kuuluks enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

§ 175

redaktsioon, mis võimaldas nõustaja vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist, siis ei oleks hageja poolt nõustaja osalemise kulud põhjendatud, kuna hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Asjaolu, et vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu ei vaidlustanud hageja menetluskulude jaotust vastavalt ringkonnakohtu otsusele, ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses arutamisele. Seoses tõlkekuludega märgib ringkonnakohus, et tegemist on asja läbivaatamise kuludega

§ 143

p 1 järgi.

§ 174

lg-st 3 nähtuvalt peavad hüvitatavad menetluskulud olema kantud seoses kohtumenetlusega. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et valdav enamus dokumentidest, mille tõlkimise eest hageja kulude hüvitamist nõuab, ei seostu käesoleva kohtuasjaga ning nendele tõlgetele tehtud kulutused pole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib et kulutuste tegemine dokumentide tõlkimiseks vene keelde pole ka põhjendatud, kuna vandeadvokaadi staatus eeldab vajalikul tasemel eesti keele oskust ning hagejat esindas vandeadvokaat. Juhul, kui vandeadvokaadi ebapiisav keeleoskus põhjustas hagejale lisakulutusi, võib tulla kõne alla hageja nõue vandeadvokaadi vastu AdvS § 47 alusel. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja peab hüvitama kostjale 935,78 € ja kostja peab hüvitama 370, 92 € hagejale. Ringkonnakohus teeb kooskõlas

§ 445lg-ga 1 tasaarvestuse ja mõistab hagejalt välja 564,86 € kostja kasuks.

5 10.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, mistõttu tuleb määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja