Obsah (6)

§ 107§ 109§ 103§ 154§ 106§ 541

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-60130 Ts

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Nii koosolekul kui ka hilisemas menetluses on haldur korduvalt rõhutanud, et ta vaidlustab leppetrahvidest tuleneva nõude. Konsortsiumi tulude/kulude jaotusest tulenevat nõuet koosolekul ei vaidlustatud ja seda ei saadudki teha, sest vastavalt koostöölepingu p-le 4.6 selgub konsortsiumi tulude jaotus pärast tulude laekumist. Haldur ei saanud korraga tasaarvestust mitte tunnustada ja ikkagi arvesse võtta tasaarvestusest tekkivat konsortsiumi tulu. Samast põhimõttest lähtuvalt esitas vastustaja kohtule nõude tunnustamise hagi vaid selles summas, mida haldur leppetrahvidena vaidlustada sai (74 822, 51 eurot). Samuti oli leppetrahvide nõue halduri poolt vaidlustatud suuremas summas, kui see tegelikult pankrotimenetluses esitati; 2) arvestades seda, et tegemist on leppetrahvi nõudega maksejõuetu võlgniku vastu, on tasaarvestamata leppetrahvi tegelik laekumine täies summas ebatõenäoline ning selle arvestamine konsortsiumi tuluna ei ole ülalnimetatud kassapõhise arvestuse põhimõtte tõttu võimalik; 6 3) väidab haldur ekslikult, et kuna tasaarvestus ei ole võlgniku poolt tehtud tehing siis seda tagasi võita ei saagi.

§ 109

lg 1 sätestab erandina võimaluse ka tasaarvestuse tagasivõitmiseks; 4) ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et hagejal on olnud (tänaseks tasaarvestatud osas) või on endiselt (pankrotimenetluses esitatud osas) kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 106 225,18 eurot, mistõttu tuleb hageja pankrotimenetluses esitatud nõue jätta 53 113,60 euro ulatuses tunnustamata. Pankrotimenetluses saab vaidlustada vaid nõuet, mis on pankrotimenetluses esitatud. Antud juhul oli AS Terrat poolt esitatud leppetrahvide nõue summas 74 822,51 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on märgitud vaidlustatud nõude summaks 106 225,18 eurot. Kuna haldur oma vastuses hagile, kinnitab ka ise, et ta vaidlustab vaid leppetrahvide nõuet, on tema vaidlustus sisult vastuoluline; 5) ei ole asjakohased apellandi viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-120-09 ja nr 3-2-1-2110, kuna need puudutavad hagihinna määramist olukorras, kus puuduvad andmed nõuete rahuldamise tõenäolise määra osas. Neid ei saa kasutada kohtulahendi sisulisel põhjendamisel; 6) vaidleb vastustaja vastu halduri taotlusele võtta täiendavate tõenditena nõuete kaitsmise protokollid asja juurde. Koosolekute protokollide kontrollimise ja allkirjastamise korda

ei reguleeri ning kuna neid võlausaldajatele varasemas menetluses esitatud ei ole, ei olnud vastustajal olnud võimalust nende dokumentide sisuliseks kontrollimiseks ja vaidlustamiseks. Seega on tegemist kohtumenetluse ühe poole poolt koostatud dokumendiga, mille tõenduslik väärtus on küsitav. Apellatsioonkaebuses ei sisaldu konkreetseid viiteid nendele protokollidele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei olnud põhjendatud kostja (pankrotihalduri) vastuväited hageja AS Terrat poolt esitatud leppetrahvinõudele. Seega puudub käesolevas menetlusstaadiumis vaidlus, et AS-l Terrat oli OÜ-ga Trassid sõlmitud lepingutest taganemisel (04.03.2011.a taganemisavaldusega) õigus nõuda OÜ-lt Trassid leppetrahvi summas 106 225,32 (pärast nõude tasaarvestamist 74 822,51) eurot. Seega ei kontrolli ringkonnakohus leppetrahvi kohaldamise eeldusi ega selle arvestuse seaduslikkust ega põhjendatust.
2. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selles, kas AS Terrat õigus nõuda OÜ-lt Trassid (pankrotis) leppetrahvi summas 106 225,32 eurot mõjutas AS Terrat nõudeõigust OÜ Trassid (pankrotis) vastu pooltevahelise koostöölepingu mittetäitmisest tuleneva hüvitise saamiseks summas 258 045,64 eurot. Kostja OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur ei ole iseenesest vastu vaielnud nõudesumma 258 045,64 eurot kujunemise ja arvestamise alustele, millised on toodud AS Terrat poolt võlausaldajana OÜ Trassid pankrotimenetluses esitatud 04.08.2011.a nõudeavalduses (t lk 4144). Kostja ei ole vaidlustanud, et OÜ-l Trassid (pankrotis) tuli hüvitada AS-le Terrat 50 % kahjust, mis tekkis seoses pooltevahelise 25.05.2009.a koostöölepingu mittetäitmise 7 tulemusena. Vaidlustamata asjaolude kohaselt tekkis seltsingul kahju summas 8 075 073,79 krooni, millest OÜ Trassid (pankrotis) peab AS-le Terrat hüvitama 50 %, s.o 4 037 536,79 krooni ehk 258 045,64 €. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja ei ole vaidlustanud eelnimetatud nõude kujunemise ja arvestamise muid aluseid peale selle, kas kõnealuse nõude suurust ja sissenõutavust mõjutas ka hageja õigus saada OÜ-lt Trassid (pankrotis) leppetrahvi.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks analüüsida küsimust, missugust tähendust omab pankrotimenetluses nõuetele vastuväidete esitamisel nõude vaidlustamise summaline ulatus. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.08.2011.a nõudeavalduses (t lk 41-44) oma nõuded 5 erinevatest õiguslikest alustest (lepingutest) tuleneva nõudena. Neist koostöölepingust tuleneva nõude suuruseks märkis hageja 258 045,64 € ja alltöövõtulepingute mittetäitmisest tuleneva leppetrahvinõude suuruseks 74 822,51 € (ülejäänud 3 nõude osas vastuväiteid esitatud ei ole). Pankrotihaldur esitas AS Terrat nõudele vastuväite summas 106 225,18 eurot (OÜ Trassid (pankrotis) 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll t lk 5), mis vastab AS Terrat leppetrahvinõude suurusele, ehkki võlausaldaja oli selle nõude juba nõude esitamisel 04.03.2011.a avaldusega 31 402,81 euro ulatuses tasaarvestanud, mille tulemusena jäi hageja leppetrahvinõude suuruseks 74 822,51 eurot. Vaidlustatud ei ole iseenesest AS-i Terrat nõudeõigust summas 31 402,81 eurot, millega hageja tasaarvestuse teostas (vrd 04.03.2011.a lepingutest taganemise ja tasaarvestuse avaldus nr 4-1/6 t lk 24-25). Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu arvates, et haldur pidas silmas AS Terrat esitatud leppetrahvinõude vaidlustamist tervikuna, sh ka AS Terrat poolt teostatud tasaarvestusega kaetud ulatuses, kuna tema arvates puudus AS-l Terrat õiguslik alus nõuda leppetrahvi tasumist.
4. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Trassid (pankrotis) sai hageja 04.03.2011.a lepingutest taganemise ja tasaarvestuse avalduse nr 4-1/6 kätte. VÕS § 198 kohaselt toimub nõuete tasaarvestamine avalduse tegemisega teisele poolele. Avaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestamise tagajärjeks on VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 2 kohaselt võlasuhte lõppemine vastavas ulatuses. Tasaarvestuse teostamise eelduseks ei ole teise poole nõusolek. Kui võlasuhte teine pool (OÜ Trassid) leidis, et tasaarvestaval poolel (AS-l Terrat) ei olnud tema vastu tasaarvestatavat leppetrahvinõuet, siis tulnuks tal tasaarvestuse teostamine vaidlustada eelkõige hagi esitamise teel oma väidetavalt tasaarvestuse tõttu lõppenud nõude sissenõudmiseks (vrd Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00). Käesoleval juhul ei ole OÜ Trassid (pankrotis) vaidlustanud AS Terrat poolt teostatud tasaarvestust viisil, mis võimaldaks lugeda tasaarvestuse mittetoimunuks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja (hageja) seisukohaga, et kui haldur soovis pankrotimenetluses vaidlustada hageja leppetrahvinõude täies (sh tasaarvestusega kaetud) ulatuses, siis tulnuks seda vastavas ulatuses teha tagasivõitmise korras.

§ 109

ja § 113 annavad võimaluse kohaldada tagasivõitmist ka võlausaldaja avalduse alusel toimunud tasaarvestuse puhul, kuivõrd tasaarvestuse kehtivuse korral loetakse võlausaldaja nõue vastavas ulatuses täidetuks ning samas ulatuses lõpevad võlgniku nõuded võlausaldaja vastu. Seega on tasaarvestust võimalik käsitada sarnaselt rahalise kohustuse täitmisega. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus hageja (vastustaja) seisukohaga, et pankrotihaldur ei saanud nõuete kaitsmise raames vaidlustada seda osa hageja/võlausaldaja leppetrahvi nõudest, mille võlausaldaja oli oma 04.03.2011.a avaldusega tasaarvestanud. Samale seisukohale jõudis oma otsuse põhjendavas osas ka maakohus. 10. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu pankrotihalduri poolt hageja nõudele esitatud vastuväidete õiguslikke põhjendusi. Pankrotiseadus ei nõua sõnaselgelt esitatavate 8 vastuväidete õiguslikku põhjendamist ega vastuväidetena esiletoodavate asjaolude tõendamist.

§ 103

lg 6 kohaselt protokollitakse nõuete läbivaatamisel üksnes nõudele vastuväite esitamise fakt ja vastuväite esitaja isik, kuid mitte asjaolud ega põhjendused, millega seoses vastuväited esitati. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

§-s 107 sätestatut peab võlausaldaja jaoks sõltuvalt nõude olemusest siiski olema arusaadav, missugusel alusel või missugusele osale nõudest on vastuväited esitatud, kuna vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma nõuete tunnustamiseks vajalikus ulatuses kohtusse pöörduda. Erilist tähtsust omab see juhul, kui võlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu mitmeid erinevatel alustel põhinevaid või ka üksteise suurust mõjutada võivaid (alternatiivseid) nõudeid. Ehkki ühel võlausaldajal võib olla võlgniku vastu mitu erinevatel õiguslikel alustel põhinevat nõuet, käsitatakse pankrotiseaduse mõttes ühele võlausaldajale kuuluvaid samajärgulisi nõudeid ühe terviksummana, kuivõrd võlausaldaja tunnustatud nõude kogusummast lähtudes määratakse pankrotimenetluses kindlaks jaotised (

§ 154lg 1).

See ei tähenda iseenesest, et ühe nõude osa kohta esitatud vastuväited laieneksid ka võlausaldaja nõude ülejäänud osadele ning võlausaldaja peaks taotlema kohtus oma nõude tunnustamist ka vaidlustamata osas. Halduri poolt AS Terrat nõude vaidlustamisest summas 106 225,18 € ei tulene seega automaatselt, et haldur oleks vaidlustanud ka AS Terrat poolt esitatud koostöölepingust tuleneva nõude summas 258 045,64 €. 11. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui haldur vaidles vastu hageja leppetrahvinõudele kogu ulatuses, siis ei tulenenud sellest halduri alternatiivset seisukohta, et kui leppetrahvinõuet siiski tunnustatakse, tuleks kontrollida hageja nõude põhjendatust hüvitise saamiseks koostöölepingu alusel. Samuti ei tulnud halduri vastuväiteid hageja nõudele 74 822,51 eurot ületavas osas, s.o summas 31 402,81 eurot, lugeda automaatselt vastuväideteks hageja nõude ülejäänud osale, kuivõrd tasaarvestuse vaidlustamata jätmise tõttu ei mõjutanud need vastuväited enam vastavas ulatuses hageja leppetrahvinõuet. Kolleegium asub seisukohale, et võlausaldaja nõudele vastuväidete esitamisel ei oma määravat tähendust vastuväidete summaline ulatus vaid vastuväidete sisu. Vastuväidete põhjal peab võlausaldaja jaoks olema arusaadav, missugune osa tema nõudest on jäänud nõuete kaitsmise käigus tunnustamata ja millises ulatuses ja alusel tuleb tal esitada

§ 107alusel kohtusse hagi nõude tunnustamiseks.

1. Maakohus asus asja lahendamisel seisukohale, et kohtul ei tulnud analüüsida hageja poolt pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud koostöölepingust tulenevat nõuet, kuna hageja on esitanud nõude tunnustamaks OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses leppetrahvide nõuet summas 74 822,51 € ning seetõttu ei lugenud kohus põhjendatuks kostja taotlust jätta hageja nõue 53 113,60 € ulatuses tunnustamata koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude arvel. Apellant (kostja) leiab, et kostja poolt hagejale võlgnetavaid leppetrahve tuleb käsitada pooltevahelise koostöölepinguga seotud tuludena, mistõttu tulnuks lugeda, et projekti tulude kogusumma on hageja poolt esiletooduga võrreldes 106 225,18 € võrra suurem. Seega on kostja (apellant) maakohtu menetluses selles osas sisuliselt vaidlustanud ka hageja poolt koostöölepingu alusel esitatud nõude arvestuse, ehkki 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ei nähtu, et haldur oleks koostöölepingust tulenevale nõudele vastuväiteid esitanud.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui lugeda, et pankrotihaldur esitas nõuete kaitsmise käigus vastuväited nii AS Terrat leppetrahvinõudele kui ka alternatiivselt koostöölepingust tulenevale hüvitisnõudele, puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõuded on leidnud tunnustamist ebaõiges ulatuses. 9 Pooltevahelise koostöölepingu p 4.5 kohaselt olid pooled kokku leppinud selles, et lepinguga seotud tuludeks loetakse peatöövõtulepingu järgi tellijalt saadav tasu, samuti muud saadaolevad maksed, mis on otseselt ette nähtud peatöövõtulepingus ja sellega seonduvalt tellijaga sõlmitud teistes kokkulepetes või täiendavad tulud, mis tekkisid seoses alltöövõtulepingute täitmisega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lepingut rikkunud poole poolt tasumisele kuuluvat leppetrahvi ei ole käesoleval juhul alust lugeda lepinguga seotud tuluks koostöölepingu p 4.5 mõttes.
3. Leppetrahvi näol on VÕS § 158 jj kohaselt tegemist õiguskaitsevahendiga lepingu rikkumise puhuks. Selle üheks peamiseks funktsiooniks on kompenseerida lepingu rikkumisega tekitatud kahju eelnevalt kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist. Kui kahjustatud lepingupoolel on õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb VÕS § 161 lg 2 kohaselt kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Eeltoodust tuleneb kolleegiumi arvates, et leppetrahvi tasumise kohustust ei ole alust lugeda lepingu täitmise tulemusena tekkivaks nn lisandväärtuseks, mis kuulunuks koostöölepingu p 3.2 kohaselt lepingupoolte vahel võrdsetes osades jaotamisele, vaid selle olemuseks on katta kahjustatud poolel tekkinud kahju. Samuti ei nähtu koostöölepingu p-dest 4.5 ja 4.6, et pooled oleksid pidanud lepinguga seotud tulude ja kulude arvestamisel silmas neid sooritusi, mida neil tuli lepingu täitmisega seoses üksteisele teha. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et osaliselt (s.o summas 31 402,81 €, millises ulatuses on AS Terrat leppetrahvinõude osaliselt tasaarvestanud OÜ-l Trassid tema vastu olnud nõudega) ei ole leppetrahvina saadaolevat summat arvestatud n-ö seltsingu (konsortsiumi) tuluks, vaid see on omistatud vahetult AS-le Terrat (s.o selle arvel on AS Terrat vabanenud oma kohustusest OÜ Trassid ees). Seega on leppetrahvisumma käsutamise üle otsustanud võlausaldaja AS Terrat.
4. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt koostöölepingu p 4.6 kohaselt pidi lõplik kulude ja tulude arvestamine ja kasumi jaotamine toimuma pärast tulude tegelikku laekumist ja põhjendatud ei ole lugeda lepinguga seotud tuluks leppetrahvinõuet maksejõuetu võlgniku vastu, mille laekumine on ebatõenäoline. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses esitatud paralleel Riigikohtu lahenditega tsiviilasjades nr 3-2-1-120-09 ja 3-2-1-21-10, kus Riigikohus on tsiviilasja hinna määramise kontekstis leidnud, et nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks tuleks täpsemate andmete puudumise korral hinnata üldjuhul eelduslikult 50 %. Käesoleval juhul on tegemist nõuete sisulise põhjendatuse hindamisega. Vaidluses nõuete tunnustamise üle

§ 107

alusel tuleb võlausaldaja nõude olemasolu välja selgitada samasuguse selgusega nagu oleks vajalik nõude rahuldamiseks ja võlgnevuse kostjalt väljamõistmiseks väljaspool pankrotimenetlust esitatud hagi alusel.

1. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel ei kuulu rahuldamisele apellandi taotlus võtta asja materjalide juurde täiendavad materjalid – 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ja 05.12.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll. Apellant ei ole põhistanud, nagu ei oleks tema poolt esitatud protokolle saanud menetluses terviklikul kujul varem esitada või oli nende esitamata jätmiseks maakohtus muu mõjuv põhjus. Kolleegiumi arvates ei ole juurdelisatud protokollid ka asja õigemaks lahendamiseks ilmselgelt vajalikud, kuna neist ei selgu võrreldes asja materjalide hulgas juba olemasolevate dokumentidega midagi uut. Apellant möönab ka ise, et tegemist ei ole uute tõenditega, mida maakohtus ei 10 oleks esitatud, kuid hageja ei ole esitanud protokolle terviklikul kujul. Toimikus lk 5 asub tabel 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku tulemuste kohta, millest nähtuvalt haldur vaidlustas hageja nõude 106 225,18 € ulatuses.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus märgib, et ehkki

§ 106

lg 1 kohaselt on nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses kostjaks haldur, tuleb kulude kandjaks

§ 541lg 1 alusel lugeda pankrotivõlgnik, s.o OÜ Trassid (pankrotis).

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 11