TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-19 Otsuse kuupäev 15. juuli 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi RLO Vahendus OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 9. okto

) § 14 lg 2 paneb maksuhalduri selgitamiskohustuse maksumenetluses, sidudes seda vajadusega mingit küsimust selgitada. Käesolevas asjas ei ilmne vaidlustatud korraldusest, kas maksuhaldur on kaalunud vajadust osaühingule tema õiguste selgitamiseks. 5.

§ 13

lg 1 kohaselt maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Tegemist on hea halduse ühe keskse põhimõttega

1. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui vastustaja oleks andnud talle võimaluse oma arvamuse esitamiseks, ei oleks käesolevaks ajaks vaidlustatud haldusakti antud. Kaebaja on seisukohal, et põhiõigusi rikkuv haldusakt tuleb kehtetuks tunnistada igal juhul. Seda põhjusel, et põhiseadus ei tee vahet põhiõiguste rikkumisel lähtuvalt riive intensiivsusest, vajalikkusest või mõõdukusest. Vaiet lahendaval haldusorganil puudub diskretsioon otsustamaks selle üle, kas õigusi piirav haldusakt on demokraatlikus ühiskonnas vajalik või moonutab piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vastustaja vastuväited
2. Kaebusest nähtuvalt puudub käesoleval juhul vaidlus 09.10.2012 korralduses toodud maksukohustustes, mis põhinevad kaebaja poolt esitatud maksudeklaratsioonil. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kaebaja on deklaratsioonist tuleneva maksukohustuse täitmata jätnud. Käesoleval juhul kaebaja ise esitas maksuhaldurile maksudeklaratsiooniga andmed oma maksukohustuse kohta, kuid vaidlustatud korraldusest ilmneb, et kaebaja ei täitnud

§-s 105 sätestatud kohustust tasuda seaduses sätestatud tähtajaks maksusumma selleks määratud kontole. Korralduse andmine oli tingitud kaebaja poolt maksuhaldurile

1. a juunikuu kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonist (vorm TSD), mille alusel oli maksusumma tasumise tähtaeg 10.07.
2. Kaebaja poolt esitatud TSD andmete pinnalt tekkis kaebajal maksukohustus, kuid kaebaja ei täitnud seda kohustust, millest tingituna andis maksuhaldur kaebajale vaidlustatud korralduse. Seega ei ole korralduses nimetatud maksuvõlg tekkinud maksuhalduri poolsest tegevusest, vaid kaebaja enda tegevuse – esitati maksudeklaratsioon – tagajärjel. Korralduses sisaldus ka sundtäitmise hoiatus, mille kohaselt kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise

1. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 2
2. Maksukohustus tekib maksuseaduse alusel ja seda sõltumata maksuhalduri tegevusest. Maksuhaldur on vastavalt legaliteedi põhimõttele kohustatud tagama maksuseadustest kinnipidamise ning maksuõiguses kehtib kokkulepete sõlmimise keeld. Maksuhalduril on kohustus maksuvõla tasumise korralduse andmiseks, kui maksuhaldur on maksuvõla olemasolu tuvastanud. Seega ei ole maksuvõla tasumise korralduse andmise üle otsustamine maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus. Alusetu on kaebaja väide, et arvamuse avaldamise korral ei oleks vaidlustatud haldusakti antud.
3. Kaebusest võib mõista, et alternatiivse meetmena peab kaebaja võimalikuks maksuvõla tasumise ajatamist. Äriregistri andmetel on Teet Raatsin juhatuse liige arvukates äriühingutes. Seega saab eeldada, et ta on ka kursis äriühingu juhatuse liikmeks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Kaebusest ilmneb, et kaebaja on maksuvõla tasumise ajatamise võimalusest iseenesest teadlik. Siiski ei ole OÜ vastavat taotlust maksuhaldurile esitanud. 10.

§ 13

lg 1 järgi on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.

§ 13lg 2 sätestab eeltoodud üldprintsiibist erandid.

Maksukohustuslasele ei tule ärakuulamisõigust tagada muuhulgas juhul, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (§ 13 lg 2 p 2). Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub eelviidatud sätte alusel erand üldprintsiibist kohaldamisele. Seega puuduvad ärakuulamisõiguse rikkumisele tuginemise alused. Kaebaja on eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Vastustaja on ka seisukohal, et kaebaja väited põhiõiguste rikkumise kohta on asjakohatud. Kaebaja etteheited vaideotsuses märgitu kohta ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohast asjassepuutuvad, kuivõrd kaebaja on kohtusse esitanud kaebuse vaidlustamaks korraldust, mitte aga vaideotsust. Seetõttu ei pea vastustaja vajalikuks vaideotsuse osas esitatud kaebaja väidetele endapoolseid vastuväiteid esitada.

1. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane, põhjendatud ega riku kaebaja õigusi. Kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt
4. aasta juunikuu kohta esitatud kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonist tulenevalt, milles sisalduvad andmed kajastuvad vaidlustatud korralduse lisas (tlk 8), oli kaebajal deklareeritud maksusumma tasumise tähtajaks 10.07.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja seadusest tulenevaks tähtajaks maksusummat ei tasunud.
6. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja arved olid vastustaja poolt arestitud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas viimati nimetatud asjaolust tulenes vastustajale TsÜS § 108 lõikes 1 sätestatud printsiibist kohustus alternatiivsete meetmete kaalumiseks vaidlusaluse korralduse andmise menetluses, nagu väidab kaebaja.
7. TsÜS-i IV osa reguleerib tehinguid. TsÜS-i IV osa
8. peatükk, millesse kuulub § 108 lõige 1 reguleerib tingimuslike tehingutega seonduvat. TsÜS § 108 lõike 1 kohaselt, võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu tegemise ajal teada, et see ei saabu. 3 See säte defineerib võimatu tingimuse kasutamise mõju tehingu kehtivusele ja tingimuslikkusele. Võimatu on tingimus, mille mittesaabumine on teada juba tehingu tegemise ajal. Tehingu tingimus ja tehingu sisu on omavahel lahutamatult seotud ja ühe võimatus toob kaasa ka teise võimatuse.1 Vastustaja on seega sisuliselt õigesti märkinud, et käesoleva vaidluse poolte vahel ei ole tehingut toimunud, vaid kaebaja kohustus maksusumma tasumiseks tuleneb seadusest. Vastustaja on vaideotsuses kaebaja vaides esitatud seisukohad seega kummutanud.
9. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et TsÜS § 108 lõikest 1 ei tulene vastustajale õigust ja kohustust kaaluda alternatiivseid meetmeid seonduvalt kaebajale maksuseadustest tulenevate maksude tasumise kohustusega.

§ 105

lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud kontole. Sama säte välistab vastustajale õiguse kaaluda kaebaja poolt paljasõnaliselt kaebuses deklareeritud alternatiivide kaalumise vajadust. Kaebaja seisukoha ekslikkus on selge muuhulgas ka sellest, et ka kaebaja ise ei ole suutnud selgesõnaliselt välja pakkuda ühtegi hüpoteetilist alternatiivi, mida siis vastustaja oleks pidanud tema arvates kaaluma. Seetõttu märgib halduskohus vastuseks kaebajale, et hoopis kaebajal kui vaidlustatud õigussuhte kohustatud poolele on kehtivas õiguses ette nähtud alternatiivne käitumise võimalus maksuvõla ajatamise taotluse esitamise näol, mida kaebaja ei ole aga kasutanud. 17. Asjas kaebaja poolt vastustajale ja kohtule esitatud pöördumiste alusel on kohus veendunud, et kaebaja seaduslik esindaja on enne vaide ja kaebuse esitamist olnud teadlik maksuvõla ajatamise taotluse esitamise võimalusest. Kaebuse esimeses lõigus kinnitab kaebaja seaduslik esindaja (tlk 2), et osaühingul on vastustajaga pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mida kaebaja peab perspektiivikaks, mis viitab osaühingu juhtide orienteerumisele maksuõiguses hädavajalikul määral, et

-st tulenevaid taotlusi vastustajale esitada. Selle taotluse esitamise võimaluse kasutamata jätmine on olnud kaebaja valik ja seetõttu ei saa vaidlustatud haldusakt tühistamisele kuuluda väidetava selgitamiskohustuse vastustaja poolt eiramise tõttu, nagu osundab kaebaja. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vastustaja on kohustatud omaalgatuslikult tegema maksukohustuslasele ettepanekut ajatamise taotlemiseks.

1. Kohus ei nõustu ka kaebajaga, et vastustaja oleks eiranud hea halduse tava, sest kaebaja on realiseerinud oma õiguse vastuväidete esitamisele kohtueelses vaidemenetluses, millises aga kohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt selliseid vastuväiteid vaidlustatud haldusaktile esitatud, mis annaksid aluse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Samale seisukohale on asutud vaideotsuses. Korralduse tühistamine ja teistsuguse sisuga haldusakti andmine on välistatud aga vastustaja poolt osundatud seaduslikkuse maksiimist tulenevalt. Nimelt korrespondeerib kaebaja kohustusele maksusumma tasumiseks vastustaja kohustus teha seadusest tulenevad haldusõiguslikud toimingud maksusumma riigieelarvesse laekumiseks.
2. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega PS §-dest 11 ja 14 tulenevate põhiõiguste rikkumisest vaidlustaud korraldusega, kuna käesoleval juhul on tegemist HMS §-ga 54 kooskõlas oleva õiguspärase haldusaktiga, mistõttu ei saa ka see väide viia vaidlustatud haldusakti tühistamisele. Maksu- ja vaideotsust ei saa pidada formaalselt õigusaktidele viitavateks, kohus on seisukohal, et haldusaktide andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud on vajalikul määral omavahel seotud, mis tagab aktide kontrollitavuse ja seaduslikkuse. 1 P. Varul, I. Kull jt., Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura Tallinn 2010, lk
3. 4
4. Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja menetluskulud peaks seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kandma kaebaja. Kuna vastustaja ei ole aga vastavat taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 5