) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd Kaitseväe Logistikakeskuse ülem tunnistas 21.06.2013 käskkirjaga nr 640 kehtetuks kogu vaidlusaluse hankemenetluse.
lg 1 p 4 alusel ning esitab menetluskulude hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega. 8. Kolmas isik pole menetluskulude hüvitamise taotlust ega seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule määratud ajaks esitanud. Kohus leiab 9.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus nõustub nii kaebaja kui vastustaja seisukohtadega selles, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada
Sealjuures on vastustaja õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale 04.08.2011 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-39-11. Seega, kuivõrd: • Kaitseväe Logistikakeskuse ülem tunnistas 21.06.2013 käskkirjaga nr 640 kehtetuks asjas vaidlustatud hankemenetluse; • kaebaja ei ole väljendanud soovi ega toonud välja põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks; • kaebaja on nõustunud menetluse lõpetamisega; tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 10.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega ainsaks põhjuseks, miks kohus saaks põhimõtteliselt keelduda kaebaja menetluskulude väljamõistmisest vastustajalt, sätestab
lg 6 asjaolu, et kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud mingitest muudest faktoritest kui 2 kaebuse esitamine kohtule. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole selliseid muid faktoreid välja toonud ega tõendanud. Kohtule jäävad arusaamatuks, millised vastustaja vajadused on menetluse jooksul muutunud, millised olulised asjaolud on hanke alusdokumentidest puudu ning miks on hanke eseme kirjeldus puudulik. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, kuidas sai vastustaja avastada hanke selliseid sisulised ning olulised puudused vahetult pärast ringkonnakohtu 12.06.2013 määrust, mitte hankemenetluse kestel, kui nt olid pakkumused juba esitatud. Kuna vastustaja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit ega toonud välja konkreetset asjaolu oma väidete põhistamiseks, peab kohus vastustaja väiteid otsituteks. Kohus nõustub kaebajaga ning peab usutavaks, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oli tingitud ringkonnakohtu 12.06.2013 määruses toodust. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et vastustajalt tuleb kaebaja menetluskulud põhjendatud osas välja mõista. 11.
lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
05.08.2013 esitas kaebaja kohtule
Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 4939,41 eurot (õigusabikulud 4255,30 eurot ja tasutud riigilõiv summas 684,11 eurot). Kaebaja on kohtule esitanud seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Sorainen AS 28.06.2013 arve nr 1674/13EE summas 4970,16 (millest on käesolevas asjas kantud menetluskulud summas 3444,30 eurot), 31.07.2013 arve nr 1973/13EE summas 829,20 eurot ja 28.06.2013 arve nr 1849/13EE summas 180 eurot koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole kaebaja menetluskulud põhjendatud ega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus leiab, et menetluskulu hüvitamise taotluses toodud ajakulu ei saa pidada täielikult põhjendatuks. Samasuguse mahu ja raskusastmega haldusasjade puhul (mis ei ole jõudnud kohtus veel menetlusse võtmise ega asja sisulise läbivaatamisenigi) on kohtud pidanud mõistlikuks ja põhjendatud õigusabikuluks märksa väiksemat summat. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2700 eurot. Kuivõrd kolmas isik pole kohtule
lg-le 1 vastavat menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei tõusetu tema menetluskulude väljamõistmise küsimust. 12.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 654,11 eurot (riigilõivu laekumine kinnitatud 20.05.2013). Et kohus lõpetab asja menetluse
lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebajale tagastada asjas tasutud riigilõiv summas 654,11 eurot. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Selle põhimõtte rakendamisel tuleks haldusasja menetluse lõpetamisel tagastada kaebuselt tasutud lõiv, mitte esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud lõiv, kui see taotlus on sisuliselt läbi vaadatud (vt ka Riigikohutu 21.03.2011 lahendit 3-3-1-9-11 p 10). Kuna käesoleval juhul on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus sisuliselt lahendatud, hõlmab vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetav menetluskulu summas 2700 eurot ka esialgse õiguskaitse taotluselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.