Obsah (7)

§ 84§ 223§ 10§ 24§ 291§ 647§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-11-24893 T

§ 84lg-s 2¹ Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teate avaldamise nõue.

Kohtutäitur on täitmiskutse hagejale isiklikult kätte toimetatud. 6. Kohtutäitur A. Kolsar (kostja 1) palus jätta hagi rahuldamata põhjendamatuse tõttu. Vastuse kohaselt ei esine

§ 223lg-s 1 nimetatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseid.

Võlgnik on täitmisteate isiklikult kätte saanud

1. mail
2. Hageja on oma
3. detsembri 2011 vastuses kohtule kinnitanud, et ei vaidle vastu täitemenetlusele ega sellele, kas talle on 2 täitmisteade kätte toimetatud. Täitmisteatega on kohtutäitur kohustanud võlgnikku 10 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed ja menetlusdokumentide edastamise viisi, mille abil on võimalik dokumente kätte toimetada. Kuna võlgnik seda ei teinud, on kohtutäitur need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastanud võlgnikule enda valitud viisil (

§ 10lg 1) ehk lihtkirjaga.

Teade vaidlusaluse enampakkumise toimumisest postitati

1. aprillil 2011 ning loetakse kätte saaduks
2. aprillil
3. Vaidlusaluse enampakkumise kuulutus on avaldatud
4. aprilli 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded,
5. veebruaril 2011 Internetis www.kv.ee, www.varad.ee ja ajalehes Valgamaalane. Seega ei ole enampakkumine tühine põhjusel, et oleks oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi. MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus jättis
7. juuni 2012 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus oli seisukohal, et hageja on
8. mail 2009 täitmisteate isiklikult kätte saanud, samas on Ametlikes Teadaannetes avaldatud
9. aprillil 2009 täitmisteade, mistõttu tuleb

§ 24

lg 5 alusel lugeda avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (täitmisteade on hagejale kätte toimetatud seega

1. aprillil 2009). Kohus märkis, et hageja on ka ise oma
2. detsembri 2011 vastuses kohtule kinnitanud, et ei vaidle vastu täitemenetlusele ega sellele, et talle on täitmisteade kätte toimetatud, seega puudub osapoolte vahel vaidlus täitmisteate kättetoimetamise faktis. Maakohus selgitas hagejale, et hageja poolt tõendina esitatud käsikirjaline väljavõte täitetoimikust ja väljavõte Ametlikest Teadaannetest tuleb TsMS § 238 lg 5 alusel jätta arvestamata. Kohus asus seisukohale, et Ametlikes Teadaannetes
3. aprillil 2011 teate avaldamisega on täidetud nii

§ 84

lg 21 kui ka

§ 84lg-s 3 sätestatud nõudeid.

Lisaks Ametlikes Teadaannetes avaldatule nähtub, et teated 28. aprillil 2011 toimuva enampakkumise kohta olid avaldatud ka kinnisvaraportaalis www.kv.ee ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite varade avalike oksjonite ja enampakkumiste portaalis www.varad.ee. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kohtutäiturile teada andnud oma kontaktandmeid ja menetlusdokumentide edastamise viisi, mille abil oleks kohtutäituril olnud võimalik dokumente talle kätte toimetada. Nimetatud põhjusel on kohtutäitur edastanud dokumendid hagejale

§ 10lg 1 alusel.

Kohtutäitur valis teadete edastamise viisiks toimingu tegemise ajal võlgniku rahvastikuregistri järgse, sissenõudja avalduses ja Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hageja enda poolt notarile avaldatud aadressi XXX. Teated on edastatud lihtkirjaga. Vastavalt

§-le 5 loetakse posti teel edastatud teade kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kinnisasja arestimise akt (lisa teatele täitetoimingust) postitati võlgnikule

1. augustil 2009 ning loetakse kätte saaduks
2. augustil
3. Teade vaidlusaluse enampakkumise toimumisest postitati
4. aprillil 2011 ning loetakse kätte saaduks
5. aprillil
6. Maakohus asus seisukohale, et kuna

-is ei ole täpselt reguleeritud dokumentide saatmise viis ja kättetoimetamise kord, siis on seaduse analoogia alusel TsMS sätete kohaldamine täitemenetluse algatamise järel võlgnikule saadetud dokumentide kätteandmisele õigustatud. Sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud dokumendid kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kohtutäitur võib kirjalikud dokumendid edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Selliseks sidevahendiks võib olla samuti elektronpost. 3 Kui kohtutäitur on eelmainitud viisil võlgnikule edastanud kirjaliku täitekutse enampakkumisele ja avaldanud

§ 84

lg 2 sätestatud viisil enampakkumise kuulutuse, ei takista võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine täitetoimingu läbiviimist. Antud juhul on kohtutäitur edastanud hagejale informatsiooni lihtkirjalikult rahvastikuregistri järgse, sissenõudja avalduses ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hageja enda poolt notarile avaldatud aadressil XXX. Kohus leidis, et kohtutäitur on täitnud

§ 10lg-st 1 tuleneva kohustuse dokumentide edastamiseks.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 2 kinnitanud, et kohtutäitur on võla sissenõudjale nõuetekohaselt teatanud kordusenampakkumise toimumisest

1. aprillil
2. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna
3. aprillil 2011 toimunud vara (XXX) enampakkumine toimus õiguspäraselt ning selle läbiviimisel ei rikutud hageja õigusi. Hagejat on enampakkumise toimumisest nõuetekohaselt teavitatud ning Ametlikes Teadaannetes on
4. aprillil 2011 toimunud enampakkumise kohta avaldatud nõuetekohane teade. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. V. Vladimirova esitas Tartu Maakohtu
6. juuni 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 192/2009/895 kohtutäitur A. Kolsar poolt 28.04.2011 läbi viidud enampakkumine kinnisasjale XXX. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus ebaõigesti arvestamata hageja poolt tõendina esitatud käsikirjalise väljavõtte täitetoimikust ja väljavõtte Ametlikest Teadaannetest. Käsikirjalise väljavõttega on tõendatud, et apellanti ei teavitatud
7. aprillil 2011 toimuvast enampakkumisest. Samuti ei ole kohtutäitur kinnistu enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutanud. Kohtuotsusest ei nähtu konkreetne põhjus, miks hageja poolt esitatud tõendid jäeti arvestamata. Hageja tõendi arvestamata jätmisega võttis kohus hagejalt võimaluse tõendada oma väiteid; 2) on ebaõigesti tuvastatud, et kostja 1 on vara arestimisest ja enampakkumisest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Asudes seisukohale, et kohtutäitur on lihtkirjalikult teatanud hagejale vara arestimisest ja toimuvast enampakkumisest, tugines maakohus kostja 1 paljasõnalisele väitele. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-12 kohaselt peab vaidluse korral maksuhaldur tõendama kirjade postiasutusele üleandmist. Kostja 1 ei ole tõendanud oma väidet, et ta saatis dokumendid lihtkirjaga. Ainuüksi Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega ei ole täidetud

§ 84

lg-s 3 sätestatud kohustus võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust teatamise osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-92-01 kohaselt

§ 291

lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse mittetäitmine on

§ 647

kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega. Kuigi nimetatud Riigikohtu lahend käsitleb kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustikku, on apellant seisukohal, et lahendis toodud põhimõte on käsitletav ka kehtiva täitemenetluse seadustiku suhtes. Vara arestimisest ja enampakkumisest apellandile teatamata jätmine on käsitletav

§ 223

lg-s 1 sätestatud enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena ja seega on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

1. V. Trigubets (kostja 3) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. 4 Vastuväidete kohaselt: 1) on paljasõnaline väide, et apellant ei ole ühtegi teadet kätte saanud. V. Vladimirova on nii täite- kui tsiviilkohtumenetluses hoidunud menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning seeläbi menetlust venitanud. Isikule, kes jätab oma kohustused täitmata ning kuritarvitab oma menetlusõigusi, ei saa sellisest käitumisest tuleneda täiendavaid privileege; 2) on arusaamatu väide enampakkumise toimumisest teavitamata jätmise kohta. Maakohus tuvastas, et kuulutus enampakkumise toimumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kahes kinnisvaraportaalis. Enampakkumine on toimunud täitemenetluse seadustikus sätestatud reeglite kohaselt.
2. AS Eesti Krediidipank (kostja 2) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jättis kohus õigesti apellandi esitatud tõendid arvestamata, kuna need olid ilmselgelt ebausaldusväärsed. Kostja 2 on esitanud väljaande Ametlikud Teadaanded väljatrükid, millelt nähtuvad vastustaja 1 poolt avaldatud enampakkumisteated ja millega on selgelt tõendatud vaidlusaluse korteriomandi suhtes enampakkumisteadete avaldamine kostja 1 poolt; 2) on kostja 1 esitanud tõendi, mille kohaselt on täitmisteade apellandile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Täitmisteate kättesaamisel ega ka hilisemalt ei avaldanud apellant kostjale 1 oma reaalset elukohta, mistõttu oli

§ 10

lg 1 alusel õigustatud kostja 1 poolt menetlusdokumentide edastamine enda valitud viisil. Kostja 1 sai lihtkirja apellandile saata vaid aadressile, mis oli talle teatavaks saanud täitetoimingute läbiviimisel. Esmane täitekutse (hetkel kehtiva seaduse tähenduses täitmisteade) on apellandile kätte toimetatud parimal võimalikul viisil, s.o isiklikult allkirja vastu. Seega oli apellant pärast täitekutse kättesaamist täitemenetlusest teadlik ning tema õigust viibida täitetoimingute juures ei rikutud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (lahend nr 3-2-1-7-03) on kõik hilisemad teated pärast täitekutse korrektset kättetoimetamist lihtsamal viisil (ka ainult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) piisavad, lugemaks edastatud teabe apellandi poolt kättesaaduks. Apellant on viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-92-01, kuid vastupidiselt apellandi arvamusele ei ole kolleegium järeldanud, et vara arestimisakti ja enampakkumisteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole piisavaks kättetoimetamise viisiks võlgniku suhtes. Riigikohus on selgelt öelnud, et täitetoimingust teatatakse täitekutsega, mille rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Käesolevas menetluses puudub aga vaidlus täitekutse kättetoimetamise osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 otsus muutmata. 12. Hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

§ 223

lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvates enampakkumine kehtetu seetõttu, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi ja jätnud talle ning võlausaldajale enampakkumisest teatamata, samuti on jäetud vastav teade avaldamata väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd tl 35). Apellatsioonkaebuses on hageja täiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning asunud 5 seisukohale, et enampakkumine on kehtetu lisaks sellele, et kohtutäitur ei ole hagejale 28.04.2011 toimunud enampakkumisest teatanud, ka seetõttu, et talle ei ole kätte toimetatud kinnisasja arestimise akti. Samas aga kuigi hageja ise ei ole tuginenud maakohtus asjaolule, et talle ei ole kätte toimetatud kinnisasja arestimise akti, on maakohus vaidlustatud otsuses võtnud selles osas seisukoha ja leidnud, et kinnisasja arestimise akt postitati võlgnikule 18.08.2009 ning

§ 5kohaselt loetakse akt kättesaaduks 21.08.2009.

Seega on lubatav hageja poolt apellatsioonkaebuses tuginemine ka asjaolule, et ta ei ole saanud kätte kinnisasja arestimise akti.

1. Apellandi väite kohaselt jättis maakohus ebaõigesti arvestamata hageja poolt tõendina esitatud käsikirjalise väljavõtte täitetoimikust (tl 38) ja väljavõtte Ametlikest Teadaannetest (tl 39). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et nii hageja poolt esitatud käsikirjaline väljavõte täitetoimikust kui ka väljavõtte Ametlikest Teadaannetest on käsitletavad tõendina, kuid samas ei anna viidatud tõendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ebaõige on apellandi väide, et käsikirjalise väljavõttega on tõendatud, et teda ei teavitatud
2. aprillil 2011 toimuvast enampakkumisest, ning samuti ka apellandi väide, et kohtutäitur ei ole kinnistu enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutanud. Apellandi poolt viidatud käsikirjalisest väljavõttest ei nähtu, et kohtutäitur ei oleks teda teavitanud enampakkumise toimumisest. Pigem nähtub käsikirjalisest väljavõttest teate saatmine 07.04.2014 täitetoimingust (punkti 27 all). Apellandi poolt koos hagiavaldusega esitatud väljavõte Ametlikest Teadaannetest ei tõenda seda, et kohtutäitur ei oleks avaldanud Ametlikes Teadaannetes korteriomandi XXX enampakkumise teadet. Maakohus on õigesti hinnanud menetlusosaliste poolt asjas esitatud väljavõtteid Ametlikest Teadaannetest (tl 39, 78-88, 136-139) ning asunud seisukohale, et enampakkumise teade oli avaldatud kokku neljal korral (18.08.2009; 19.04.2010; 21.02.2011; 07.04.2011). Ametlikes Teadaannetes
3. aprillil 2011 teate avaldamisega on täidetud

§ 84

lg-s 21 1 sätestatud nõue.

§ 84lg-s 2 sätestatud nõuded on täidetud ka teadete avaldamisega 28.

aprillil 2011 toimuva enampakkumise kohta kinnisvaraportaalis www.kv.ee (tl 140-141) ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite varade avalike oksjonite ja enampakkumiste portaalis www.varad.ee (tl 142-143). 14. Kohtutäitur on teatanud apellandile nõuetekohaselt enampakkumise kuulutuse sisust ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Vastavalt

§ 10

lg-le 1 peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumendi edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.

§ 84

lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. 6 Lähtudes

§ 10

lg-st 1 saab asuda seisukohale, et

§ 84

lg-s 3 sätestatud võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust teatamine ei ole selline teade, mis tuleks võlgnikule kätte toimetada. Seega lähtudes

§ 10

lg-st 4 oli kohtutäituril endal õigus valida viisi, kuidas vastav teade edastada võlgnikule. Asja materjalide kohaselt on kohtutäitur edastanud hagejale teate enampakkumise toimumise kohta lihtkirjaga 07.04.2011 (nähtub väljatrükist 2011 väljamineva posti registrist) võlgniku rahvastikuregistri järgsel, aga samuti ka sissenõudja avalduses ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel hageja enda poolt notarile avaldatud aadressil XXX. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole hageja kohtutäiturile teada andnud oma muid kontaktandmeid ja menetlusdokumentide edastamise viisi, mille abil oleks kohtutäituril olnud võimalik dokumente talle kätte toimetada. Vastavalt

§ 10

lg-le 5 loetakse posti teel edastatud teade kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Teade vaidlusaluse enampakkumise toimumisest postitati

1. aprillil 2011 ning loetakse kätte saaduks
2. aprillil 2011, s.o võlgnikku oli teavitatud enampakkumise toimumisest

§ 84lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.

15. Õige on maakohtu seisukoht, et asja materjalidest nähtuvalt on kinnisasja arestimise akt hagejale kätte toimetatud ning apellandi vastupidine väide on alusetu.

§ 10

lg 1 järgi peab kohtutäitur täitemenetluse osalistele kätte toimetama muuhulgas vara arestimise akti. Kohtutäitur on

§ 10

lg 1 kohaselt kohustanud hagejat teatama oma kontaktandmed, mille abil oleks võimalik talle dokumente kätte toimetada (I kd tl 127-128). Kuna hageja seda ei teinud, siis oli kohtutäitur

§ 10

lg 1 viimase lause kohaselt õigustatud edastama kinnisasja arestimise akti võlgnikule enda valitud viisil. Kinnisasja arestimise akt (lisa teatele täitetoimingust) postitati võlgnikule 18.08.2009 ning

§ 5kohaselt loetakse akt kättesaaduks 21.08.2009.

1. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja poolt koos vastusega ringkonnakohtu küsimustele esitatud KV.EE arved kohtutäiturile kuulutuste avaldamise eest TsMS § 238 lg 1 alusel.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson