Kohus leidis, et lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtjapoolne täitmine olema ka nõuetekohane.
lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka töövõtulepingu korral peab
lg 1 esimese lause järgi tehtud töö vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohtu hinnangul on 05.11.2008 nõupidamiste protokolli, kontrollmõõtmiste tulemuste ning tunnistajate H. K., J. S., T. L. ja A. J. ütlustega (tl 75-76, 84-84 pöördel) tõendatud, et 05.11.2008 seisuga tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele oma kvaliteedi poolest. Kuivõrd töövõtja puhul on tegemist kõrgendatud vastutusstandardiga, mille korral vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest põhimõtteliselt alati, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades protokollis märgitut, leidis kohus, et kostja esitas seejuures hagejale lepingu täitmise nõude
lg 1 mõttes, nõudes puuduste kõrvaldamist läbijooksu ning platsi kasutuskõlblikuks muutmise osas ning kevadeks lepingutingimustele vastava töö tegemist kogu parkimisplatsi osas. Tunnistajana üle kuulatud ehitusnõunik T. L. on kinnitanud, et puudused tuli kõrvaldada 15.11.2008. Hageja ei ole nimetatule vastuväidet esitanud. Kohus leidis, et tunnistajate T. L. ja H. K. ütlustest tuleneb, et 05.11.2008 fikseeritud puudused – vee läbijooks katlamaja ruumidesse ja parkla kasutuskõlblikuks muutmine – olid 15.11.2008 kõrvaldamata, mistõttu sõlmis kostja OÜ-ga Vat Krug 18.11.2008 alltöövõtulepingu nr 2008-1118 (tl 32-34) 17.11.2008 hinnapakkumises (tl 38) märgitud ehitustööde tegemiseks. Tunnistajate ütlustest tulenes kohtu arvates ka see, et sisuliselt taganes kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingust
Nimetatud sätete kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning antud juhul oli hagejapoolne kohustuse rikkumine (lepingutingimustele mittevastava töö tegemine ja tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine) andnud kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi.
Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja saanud kostjalt lepingu lõppemisest teada vahetult pärast uue töövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga Vat Krug. Hagejal paluti esitada akt tehtud tööde teostamise kohta ja arve, mida hageja tegi 20.11.2008 (tl 9, 10).
lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega lepingust taganemisel ei pea lepingut enam täitma ning poolte lepinguline suhe muutub seadusest tulenevaks täidetu tagastamise võlasuhteks (
lg 1).
lg 2 p 1 kohaselt peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kuivõrd 3 tegemist on töövõtulepinguga, saab hageja nõue antud juhul seisneda eelkõige üleantu väärtuse hüvitamise nõudes
lg 2 p 1 järgi, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Lepingu p 9 teise lause kohaselt on pooled leppinud kokku, et töövõtjal ei ole õigust tasule, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtja poolse lepingu rikkumise tõttu. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud abivallavanem H. K. ja ehitusnõunik T. L. on kinnitanud, et hagejat teavitati 20.11.2008 sellest, et hagejale ollakse nõus maksma vaid materjali eest. Ehitusnõuniku ütlustest nähtub veel, et hageja helistas hilisemalt valda, küsides arve tasumise kohta ja siis sai hagejale selgitatud, et temale tehtud ettemaksuga on loetud kõik hageja kulud kaetuks. Kostja sellekohane seisukoht nähtub ka 03.11.2011 vastusest (tl 14-15) hageja lepingulisele esindajale, milles korratakse 09.01.2009 vastuses väljendatud seisukohta, et 29.09.2008 hagejale tasutud 119 995,14 krooni katab ehitusmaterjalide maksumuse. Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud kohtule neli Ramirent AS arvet (tl 49, 51-52, 57), kaks Andaluz OÜ arvet (tl 50, 53), ühe Derek Trade OÜ arve (tl 54), ühe Supilinna Autoteenindus OÜ arve (tl 55), ühe Ikodor AS arve (tl 56) ja ühe OÜ TN Isolatsioonitööd arve (tl 58). Kostja on küll seadnud kahtluse alla materjali koguse, kuid ei ole omapoolseid arvutusi materjali tegeliku kulu kohta kohtule esitanud, vaieldes sisuliselt vastu vaid arvetele, kust nähtub Külitse lasteaia asemel objektina Vahi tööstuspark. Eeltoodut arvestades on hageja materjali maksumuseks 171 889,27 krooni (9500 + 200 + 57 300 + 17 050 + 80 932,20 + 1265 + 5642,07), millele lisandub käibemaks 18%, kokku 202 829,34 krooni (171 889,27 + 30 940,07). Hageja on kostjalt saanud 119 995,11 krooni, seega on hageja nõue põhjendatud 82 834,23 krooni (202 829,34 – 119 995,11) ehk 5 294,07 euro ulatuses. Kohus leidis, et kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Samas on kohus tuvastanud, et hagejale võlgnetavaks summaks on 5 294,07 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 28.11.2008 kuni 10.10.2012 eest 1 622,46 eurot: - 28.11.2008 kuni 30.06.2009 eest 297,63 eurot (5294,07 × 9,5 : 100 : 365 × 216); - 01.07.2009 kuni 30.06.2011 eest 775,11 eurot (5294,07 × 8 : 100 : 365 × 668); - 01.07.2011 kuni 31.12.2011 eest 220,18 eurot (5294,07 × 8,25 : 100 : 365 × 184); - 01.01.2012 kuni 10.10.2012 eest 329,54 eurot (5294,07 × 8 : 100 : 365 × 284). Kohus oli seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokkulepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivise kokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on antud juhul sõltunud kostjast enesest (oma kohustuse mittekohasest täitmisest). Kohus mõistis hageja kasuks välja 6 916,53 eurot, millest 5 294,07 eurot on põhinõue ja 1 622,46 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 10.10.2012 seisuga. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 5 294,07 eurolt alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu jättis kohus TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 5294,07 : 9339,59 × 100 = 57% ulatuses kostja ning 43% ulatuses hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4 4. Ülenurme vald esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 22. novembri 2012 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti hageja nõude kvalifitseerinud
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 leidnud, et tellija võib
lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (
Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele
ja § 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuna töövõtja peab
teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka seda, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kuivõrd kohtuotsuses on tuvastatud tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus, on hageja õiguspäraselt keeldunud esitatud töö vastuvõtmisest; 2) on kohus õigesti tuvastanud, et hageja taganes pooltevahelisest töövõtulepingust vahetult pärast uue töövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga Vat Krug. Kohus on tuvastanud, et
lg 1 ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet ning oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poolte tahe leping lõpetada. Kuivõrd tellija on keeldunud õiguspäraselt töö lepingutingimustele mittevastavuse tõttu esitatud töö vastuvõtmisest, ei ole töövõtulepingu alusel kokkulepitud töid üle antud ja apellandil oli õigus keelduda arve nr 017 maksmisest
alusel, mistõttu vastustaja nõue ei kuulu rahuldamisele; 3) ei ole kohus põhjendanud, mille alusel on tuvastatud üleantu väärtus ning mil viisil on üleantu väärtuse kindlakstegemisel arvestatud tehtud töö lepingule mittevastavusega. Kuivõrd tegemist on töövõtulepinguga, saab hageja nõue antud juhul seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes
lg 2 p 1 järgi, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Hageja esitatud arvete alusel avalduv kogusumma ei saa käesoleval juhul tõendada hageja poolt Külitse lasteaias tehtud tööde ulatust ega materjalide kulu. Tehtud tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktis, mis on apellandi poolt allkirjastamata, puuduvad andmed teostatud tööde mahtude osas; 4) on kohus mõistnud kostjalt välja materjali maksumuse 171 889,27 krooni ulatuses hageja poolt kulude tõendamiseks esitatud arvete nr 180, nr 28060818, nr 185, nr 081030, nr 3516, nr 124009 alusel. Apellant on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid on ebausaldusväärsed ning ei tõenda reaalselt Külitse lasteaias tehtud tööde ulatust ja materjalide kulu. Kohus on mõistnud välja kulude maksumuse, võttes arvesse muuhulgas ka AS Ramirent arve nr 28060818, mis hõlmab rendilepingu alusel maatihendaja renditasu, AS Derek arve nr 081030, mis hõlmab lepingu alusel kompaktlaaduri renti ning OÜ TN Isolatsioonitööd arve nr 124009 kulusid seoses plaatvibraatori rendiga. Apellandi hinnangul ei ole renditasu võrdsustatav materjalikuluga ning see, mil viisil töövõtja muretseb endale töö teostamiseks vajalikud vahendid, on töövõtja enda vastutus ja kulu. Apellant on seisukohal, et 12.11.2008 Supilinna Autoteeninduse arves nr 156 (hall kiviparkett) kajastuvaid materjale Külitse lasteaia ehitustööde tegemisel ei kasutatud. Kohus on tuvastanud, et tunnistajana üle kuulatud ehitusnõunik T. L. on kinnitanud, et puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 15.11.
kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; 3) on ebaõiged väited ehitusel kasutatud materjali (kiviparketi jm) koguse kohta. Vastustaja kattis kogu lepingu objekti kiviparketiga, samuti paigaldati äärekivid. Kiviparketi alus oli täidetud aluspinna materjaliga ja kiviparkett oli tihendatud. Mitte miski ei takistanud apellandil pärast üleandmise-vastuvõtuakti saamist teostada tööde ja kasutatud materjalide koguse ülemõõtmist ja vastava akti koostamist. Kuna apellant seda ei teinud, siis on apellant nõustunud üleandmis-vastuvõtuaktis märgituga. Vastustaja poolt esitatud tasunõue ei ületa lepingu hinda ja materjalide kulu arved vastavad tegelikult kasutatud materjalide kogusele ja maksumusele; 6 4) ei oma antud asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et apellant oli sõlminud OÜ-ga Vat Krug uue töövõtulepingu, sest apellandi ja vastustaja vahel ei olnud töövõtuleping lõpetatud ega üles öeldud. 6. OÜ Leaal esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. novembri 2012 otsuse tühistamist osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata OÜ Leaal hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 4 045 eurot ja seadusest tulenev viivis 10.11.2011 seisuga 285,25 eurot koos viivistega 5 000 eurot ning jätta menetluskulud Ülenurme valla kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtuleping, mida Ülenurme vald ei ole üles öelnud ega lepingust taganenud.
lg 1 taganemisavalduse vorminõuet ette ei näe, kuid see ei tähenda, et lepingutest tulenevad vorminõuded tuleks jätta tähelepanuta. TsÜS § 78 lg 3 kohaselt kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad tahteavaldused edastada viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Sellist dokumenti kostja poolt ei ole esitatud, seega on leping kostja poolt üles ütlemata. Ka suuliselt ei ole Ülenurme vald töövõtulepingut üles öelnud; 2) ei ole maakohus arvestanud, et tellija ei võtnud vastu tööd ega keeldunud mõistliku tähtaja jooksul (töövõtja loeb mõistlikuks tähtajaks 10 kalendripäeva) töö vastuvõtmisest.
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; 3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et tellija ei teatanud töövõtjale mõistliku tähtaja jooksul peale töö valmimist (s.o pärast 20.11.2011) töö mittevastavusest lepingutingimustele. Hageja esitas kostjale 20.11.2008 tööde üleandmise- ja vastuvõtuakti koos tasumisele kuuluvate arvetega. Tellija ei ole teatanud mõistliku tähtaja jooksul arvete mittetasumise keeldumisest ega ka esitanud töövõtjale mõistliku tähtaja jooksul vastuväiteid ehitises esinevate puuduste kohta. Kostja esitas oma vastuväited alles 03.11.2011, kui hageja lepinguline esindaja esitas võlanõudeavalduse Ülenurme vallale. Kohus on jätnud alusetult tähelepanuta
lg 3, mille kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oleks kohus pidanud jätma tähelepanuta vastuväite, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna kostja ei esitanud vastuväiteid mõistliku tähtaja jooksul pärast töö valmimist. Vastuapellandil on seega õigus töövõtulepingust tulenevale tasule. 7. Ülenurme vald palub jätta OÜ Leaal vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti tuvastanud, et
lg 1 ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet ning oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poolte tahe leping lõpetada. Hageja on saanud kostjalt lepingu lõppemisest teada vahetult pärast uue töövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga Vat Krug. Hagejal paluti esitada akt tehtud tööde teostamise kohta ja arve, mida hageja ka tegi 20.11.2008; 2) on 05.11.2008 nõupidamiste protokolliga tõendatud, et seisuga 05.11.2008 tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele oma kvaliteedi poolest. Ühtlasi lepiti poolte vahel kokku puuduste kõrvaldamise tähtajas 15.11.2008. 13.06.2012 toimunud kohtuistungil on Ülenurme Vallavalitsuse ehitusnõunik T. L. andnud ütlusi, et tema kontrollis 15.11.2008 objektil kokkulepitud puuduste likvideerimist, kuid võrreldes 05.11.2008 seisuga ei olnud olukord 7 muutunud – vesi jooksis endiselt katlamajja ning tööd objektil olid lõpetamata. Ülenurme Vallavalitsusel kujunes arvamus, et OÜ Leaal ei ole võimeline kokkulepitud töid lõpetama. 18.11.2008 sõlmis kostja OÜ-ga Vat Krug alltöövõtulepingu nr 2008-11-18, mille kohaselt alltöövõtja alustas töid ehitusplatsil 19.11.2008; 3) ei ole põhjendatud vastuapellandi väited, et tellija ei ole teatanud mõistliku tähtaja jooksul arvete mittetasumise keeldumisest ega esitanud töövõtjale mõistliku tähtaja jooksul vastuväiteid ehitises esinevate puuduste kohta. Tellijal ei ole parandamise või uue töö tegemise ebaõnnestumise korral kohustust veelkord teavitada töövõtjat lepingutingimustele mittevastavusest.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Seega võis vastustaja õiguspäraselt olulise lepingurikkumise korral keelduda töö vastuvõtmisest ning pooltevahelise töövõtulepingu üles öelda. Kuivõrd kohtuotsuses on tuvastatud tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus ning kostja on õiguspäraselt keeldunud esitatud töö vastuvõtmisest, on käesoleval juhul lepingukohase töö tõendamiskoormis vastuapellandil. Kuivõrd ehitustöid ei ole vastu võetud, tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt on allkirjastamata, ei ole vastuapellandil õigus nõuda lepingutingimustele mittevastava töö eest 15.09.2008 töölepingust tulenevalt tasu 20.11.2008 esitatud arve alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kostja väite kohaselt on ta lepingust taganenud suuliselt 18.11.2008, mil hagejal paluti esitada akt tehtud tööde teostamise kohta ja arve (kostja kirjalik vastus ringkonnakohtule 10.06.2013). Hageja vastuväite järgi ei teatanud kostja talle ei suuliselt ega kirjalikust oma soovist lepingust taganeda (hageja kirjalik vastus ringkonnakohtule 10.06.2013).
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Õige on maakohtu seisukoht, et seadus ei sätesta taganemisavaldusele vorminõuet, samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et ta tahab lepingut ühepoolselt lõpetada, ning tahteavaldus peab olema selge. 8 Asja materjalidest nähtuvalt pidi hagejale olema selge, et kostja soovib lepingust taganeda (üles öelda) vahetult pärast seda, kui kostja sõlmis alltöövõtulepingu OÜ-ga Vat Krug. Nimetatud asjaolu on tuvastanud ka maakohus (vaidlustatud otsuse punktis 5) ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.
Kostja väitel oli ta õigustatud taganema lepingust seetõttu, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ning kuna hageja jättis tähtajaks puudused kõrvaldamata, siis oli kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida kohustust ka edaspidi. Töö vastavust lepingutingimustele reguleerib
. Hinnates asjas olevaid tõendeid kogumis (sh tunnistajate ütlusi) saab asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu lõpetamise ajal 18. novembril 2008 hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Nimetatud asjaolu kinnitavad tunnistajate T. L., H. K. ja A. J. ütlused ja hageja esindaja J. J. vande all antud seletus. Samas aga ei selgu asja materjalidest, millises osas töö ei vastanud lepingutingimustele, sh ei ole selge see, kas pinnasevee läbijooks keldrisse oli tingitud hageja tööst ja ta pidi selle likvideerima ning miks 05.11.2008 nõupidamiste protokollis märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaeg (s.o võtta kevadel üles kõik kivid, teha korralik alus ja seejärel paigaldada kivid uuesti) enam ei kehtinud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale enne lepingust taganemist mingit muud puuduste kõrvaldamise tähtaega, kui on märgitud 05.11.2008 nõupidamiste protokollis. Tellija peamine õiguskaitsevahend töövõtjapoolse lepingu nõuetekohase täitmata jätmise puhul on lepingu täitmise nõue (
). Tellija võib töövõtulepingust taganeda juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist
Antud juhul ei ole 18. novembril 2008 tuvastatav hagejapoolne selline lepingutingimuste rikkumine, mis oleks olnud oluline
14.
lg 1 järgi kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja õigus leping igal ajal üles öelda tuleneb samuti pooltevahelise töövõtulepingu punktist 9 ning ka sel juhul on poolte kokkuleppe kohaselt hagejal õigus saada tasu faktiliselt teostatud töö eest.
lg 1 kohaldamiseks (samuti töövõtulepingu punkti 9 kohaldamisel) peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokku lepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu võtnud. Seetõttu ei ole asjakohased kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses sellega, et 10 kostja on õiguspäraselt keeldunud esitatud töö vastuvõtmisest ja ringkonnakohus ei vasta apellandi nimetatud väitele. Kuna kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud
lg 2 p-i 1 ja leidnud, et hageja nõue seisneb üleantu väärtuse hüvitamises, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Nagu ringkonnakohus on eelnevalt juba märkinud, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada
15.
lg 1 on dispositiivne norm ning lepingupooled võivad omavahelise töövõtulepinguga töövõtulepingu ülesütlemisõiguse eeldusi või tagajärgi täpsustada. Antud juhul on hageja ja kostja töövõtulepingu punktis 9 täpsustanud ülesütlemise tagajärgi ning leppinud kokku, et töövõtjal on õigus saada tasu faktiliselt teostatud töö eest. Nähtuvalt asja materjalidest oli lepingujärgselt hagejale maksmisele kuuluva tasu suuruseks 254 227 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, kokku seega 299 987,80 krooni (19 172,71 eurot). Vastavalt lepingu punktile 4 tasus kostja hagejale ettemaksuna 119 995,11 krooni, s.o 7 669,09 eurot. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude lepingujärgse tasu 146 125,89 krooni, s.o 9 339,15 euro, tasumiseks. Töövõtulepingu sõlmimisele eelnenud hinnapakkumise kohaselt (tl 6) hinnapakkumises toodud hind 254 227 krooni (töövõtulepingu punktis 4 on märgitud töövõtjale maksmisele kuuluv tasu samas suuruses) sisaldab ka ehitustöödeks vajalike materjalide ja abivahendite maksumust. Seega hageja tasunõue faktiliselt teostatud tööde eest sisaldab lisaks kulutustele tööjõule ka kulutusi töö tegemiseks vajalikele materjalidele ja mehhanismidele. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, samuti tunnistajate T. L., H. K. ja A. J. ütlustega on tõendatud, et kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemise ajaks oli objekt puudustega, s.o hageja ei olnud lõpetanud kõiki lepingujärgseid töid. Tasunõude tõendamiseks on hageja esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 9) ja arve nr 017 (tl 10). Kostja on hageja tasunõudele vastu vaielnud muuhulgas seetõttu, et hageja poolt tehtud töö oli puudustega (s.o osaliselt olid tööd teostamata ja osaliselt vajasid teostatud tööd ümbertegemist). Kuna kostja esitas vastuväite, et hagejal ei ole õigust saada tasu tema poolt nõutavas suuruses, s.o tasu faktiliselt teostatud tööde eest ei ole hageja poolt nõutavas suuruses, siis pidi hageja tõendama, et tema poolt esitatud tasunõue hõlmab faktiliselt teostatud töid. Nimetatud asjaolu ei ole võimalik tõendada vaid hageja enda poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (kostja poolt allkirjastamata) ja arvega nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.