← Eesti

2-12-35398/11

Obsah (7)§ 174§ 176§ 177§ 138§ 139§ 178§ 466

2-12-35398 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Elle Lumiste Määruse tegemise aeg ja koht 9.05.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-35398 Tsiviilasi, hageja nõue Swedbank

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esindaja esitas 5.03.2013.a. avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-35398. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avaldusest nähtuvalt on hageja menetluskuludena märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõiv 950 eurot. Hageja palub kindlaks määrata tsiviilasjas nr 2-12-35398 menetluskulude rahaline suurus ning mõista AM´lt Swedbank AS-i kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Avaldusele on lisatud volikirjad. 3.

§ 176

lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. 1.04.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-35398 Harju Maakohus edastas AM 5.03.2013 esitatud hageja avalduse koos lisadega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-35398. Menetluskulude avaldusele saab esitada põhjendatud vastuväiteid 10 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata, siis teeb kohus määruse avaldaja menetluskulude kohta. Vastavalt

§ 176

lg-le 2, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Harju Maakohtu 1.04.2013.a kohtumäärusega andis kohus kostjale määruse kättesaamisest 10päevase tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Harju Maakohtu 1.04.2013.a kohtumäärus koos lisadega on kostjale edasiandmiseks kätte toimetatud 25.04.2013.a. Vastuväite esitamise tähtajaks oli 6.05.2013.a. Vastuväidet või vastust ei esitatud. 2 2-12-35398 Kuivõrd kostja ei ole käesoleva ajani oma menetluskulude nimekirja ega avaldust menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitanud, teeb kohtunikuabi käesolevas tsiviilasjas määruse üksnes hageja Swedbank AS menetluskulude kohta. 4. Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata

§ 176

lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. 5. Hageja käesolevas tsiviilasjas on tasunud riigilõivu summas 950 eurot. Vastavalt tsiviilasjas 14.01.2013.a tehtud ja 12.03.2013.a jõustunud kohtuotsusele kohus jättis Swedbank AS-i menetluskulud 47,39% ulatuses AM kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (

§ 138lg 2).

Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (

§ 139lg 1).

Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuva maksedokumendiga (t lk 40). Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450,21 eurot (950 eurost 47,39% on 450,21 eurot). Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 450,21eurot (s.o riigilõiv). 6. Hageja palub mõista kostjalt Swedbank AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (

§ 177

lg 2).

§ 177

lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,75% (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated). 7.

§ 178

lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 466

lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või 3 2-12-35398 teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt) Elle Lumiste Kohtunikuabi 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.