) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Laadu-ekskavaatori näol on tegemist vallasasjaga. Vallasomandi tekkeks peavad täidetud olema kaks tingimust: 1) võõrandaja peab andma asja valduse üle omandajale ja 2) olemas peab olema kokkulepe selle kohta, et omand läheb üle omandajale. Hageja on hagiavalduses märkinud, et vastavalt hageja ja OÜ DT vahel sõlmitud müügilepingu punkti 4.5 kohaselt läks vara omandiõigus hagejale üle müügilepingu jõustumisel. Müügileping jõustus vastavalt punktile 9.1 allkirjastamise hetkest. Kohus hageja käsitlusega omandi üleminekust ei nõustu. Kohus märgib, et omandi üleminekut ei saa siduda pooltevahelise kokkuleppega, vaid vallasomandi ülemineku puhul tuleb lähtuda
§-ist 92.
lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu. See on ette nähtud valduse omandamise lihtsustamiseks. Senine valdaja peab oma tegeliku võimu ka tegelikult ära andma. Hageja ja OÜ DT sõlmisid laadur-ekskavaatori müügilepingu 03.12.2007. Seega oli käesoleval juhul kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel sõlmitud vallasomandi ülemineku kohta. 6 03.12.2007 volitas hageja OÜ-d A müüjalt vastu võtma vara valduse, mida OÜ A ka tegi (tl 9). Seega läks ka laadur-ekskavaatori valdus üle omandajale ehk hagejale. Lisaks eeltoodud vallasomandi tekkimise kahele tingimusele, peab võõrandaja olema õigustatud asja üleandmiseks, vastasel juhul toimub omandamine § 95 alusel.
lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.
lg 3 esimese ja teise lause kohaselt ei toimu omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Seadus annab heausksele omandajale omandi tekkimise garantii, sest kuigi omandaja peab lähtuma eeldusest, et asja valdaja on selle omanik, ei anna see sellist sajaprotsendilist tagatist nagu kinnistusraamat. Omandaja on heauskne, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 139 ja asjaõigusseaduse §-le 35 eeldatakse ka omandaja heausksust ning pahausksust peab tõendama omandamise vaidlustaja. Heauskselt omandajalt ei saa enam asja omandi kaitse nõudega välja nõuda. Selline heauskne omandamine on võimalik siis, kui asi oli esialgse omaniku käest läinud välja tema tahte kohaselt, näiteks kui omanik andis vallasaja hoiule, kasutada, rentis või laenas selle välja; hoidja, kasutaja, rentnik võõrandas aga asja heausksele kolmandale isikule, kellelt hoiuleandja, kasutada andja, rendileandja ei saa enam ka asja välja nõuda, sest omanikuna asja välja andes võtab ta endale ka asja pahauskse võõrandamise riisiko. Kui selline heauskne omandamine on toimunud, on see lõplik. Hageja on leidnud, et kostja ja OÜ DT juhatuse liikme HM poolt 10.05.2007 sõlmitud laadurekskavaatori müügileping on tühine, kuna HM`l ei olnud OÜ DT esindamise õigust. Kohus ei pea vajalikus käesoleva tsiviilasja raames anda õiguslikku hinnangut kostja ja OÜ DT poolt 10.05.2007 sõlmitud müügilepingu kehtivusele, kuna laadur-ekskavaatori otseseks valdajaks jäi peale nimetatud kuupäeval müügilepingu sõlmimist endiselt OÜ DT. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas vaidlusaluse laadur-ekskavaatori omanikuks oli OÜ DT või kostja, oli laadurekskavaatori otsene valdus OÜ-l DT. Sõltumata sellest, kas laadur-ekskavaatori omanikuks oli OÜ DT või kostja, ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud asjaolu, et laadurekskavaator oleks omaniku (kostja või OÜ DT) valdusest tema tahtevastaselt välja ei läinud. Kui omandaja oli pahauskne, st ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei ole õigust omandit üle anda, siis omandamist ei toimu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-90-01 jõudnud seisukohale, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on
lg 1 kohaselt asja omanik asja oma valdusse saamisest ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Asjas on tuvastatud, et hoone omanik oli omandajale teatanud, et võõrandaja pole omanik. Seega on omandaja
lg 2 järgi pahauskne, sest ta pidi teadma, et võõrandajal pole õigust omandit hoonele üle anda. Kostja on leidnud, et hageja ei saanud vara heauskselt omandada, kuivõrd hageja pidi teadma, et OÜ DTei olnud õigustatud vara käsutama. Kostja on seisukohal, et hageja pahausksusele viitavad järgnevad asjaolud: 7 • • • • • hageja on liisinguandja, kelle majandustegevuseks on varade omandamine nende finantseerimise eesmärgil. Hagejal lasub kõrgendatud hoolsuskohustus vara omandamisel; hagejal oli kohustus küsida vara omandiõiguse aluseks olevaid dokumente. Kuna hageja omandiõiguse aluseks olevate dokumentidega ei tutvunud, siis ta ei saa heausksusele tugineda; hageja ei kontrollinud vara andmeid liiklusregistris, kuigi ratastraktoril oli registreerimismärk XXX. Viimane viitab registrikande olemasolule liiklusregistris. Seega on hageja jätnud tähelepanuta asjaolu, millest igaüks oleks mõistlikku hoolsust rakendades pidanud aru saama; müügileping sõlmiti hinnaga 1 379 420 krooni. Sellise hinnaga vara omandamisel peaks hoolas ostja kontrollima omandiõiguse aluseks olevaid dokumente ja liiklusregistri kannet; reeglina lepitakse nii suure väärtusega tehingutes kokku, et müügihinda ei maksta välja enne registrikande muutmist. Sellise kokkuleppe olemasolu oleks taganud registrikannete kontrollimise. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et asjaolu, et hageja on liisinguandja, ei tähenda automaatselt, et hagejal oleks kõrgendatud hoolsuskohustus. Isegi, kui hagejal oleks kõrgendatud hoolsuskohustus, jääb hagejale arusaamatuks, kuidas ta oleks saanud registrist omandiõigust kontrollida, kuna register ei olnud ega ole ka praegu avalik register. Hageja leiab, et tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks varal olnud registreerimismärk. Ka oli ja on turul tavaline praktika, et teeliikluses mittekasutatavat rasketehnikat ei registreerita registris. Hageja leiab, et seaduses ei ole sätestatud omandaja kohustust kontrollida omandatava eseme kuuluvust võõrandajale. Võõrandaja omandiõiguse kontrollimise kohustus võib eksisteerida üksnes juhul, kui omandajale on teada asjaolusid, mis peaksid temas tekitama põhjendatud kahtluse, et võõrandajal puudub vara käsutamise õigus. Oluline ei ole ka vara müügihind. Paljasõnaline ja täielikult tõendamata on kostja väide, et müügihinda ei maksta välja enne registrikande muutmist. Hageja teada ei olnud sellel ajal turul sellist praktikat.
lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja eeldama, et vara valdaja on ka vara omanik. 03.12.2007 kehtinud riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 18 lg 1 ja samal ajal kehtinud liiklusseaduse § 65 lg 1 kohaselt oli füüsilisel ja juriidilisel isikul juurdepääs üksnes nendega seotud registriandmetele. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium lahendites nr 3-3-1-94-09 p-s 13 ja nr 3-2-1-48-09 p-s 14. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium samale järeldusele jõudnud ka tsiviilasja nr 3-2-1-11802 p-s 22 kunagise hooneregistri kohta, mis kohaldub vastavalt TsÜS §-le 4 ning liiklusregistri ja selle kande olemuslikule sarnasusele hooneregistrile ja selle kandele ka käesolevas asjas. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks pidanud teadma, et vara on registris kostja nimele registreeritud, siis eelpool nimetatud põhimääruse § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-94-09 p-s 12, mille kohaselt on kolleegium seisukohal, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks (LS § 65 lg 2). Seega ei oleks hageja isegi juhul, kui hagejal oleks olnud kõrgendatud hoolsuskohustus, saanud teada, et vara omanikuks on registrikande kohaselt kostja. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument 8 või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Lisaks on kostja kohtule esitanud fotod vaidlusaluse laadur-ekskavaatori kohta, millelt nähtub registreerimismärk (tl 78-79). Kohus on seisukohal, et käeoleval juhul tuleb kohtule esitatud fotod tõendina jätta tähelepanuta, kuna nimetatud fotodelt ei selgu, millal fotod on tehtud ja kas on pildistatud just vaidlusalust laadurekskavaatorit. Vara ei kuulunud ka vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 24.08.2004 mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja nr 175 § 4 lg 1 kohaselt registris registreerimisele. Kuna seaduses ei ole sätestatud omandaja kohustust kontrollida omandatava eseme kuuluvust võõrandajale, ei pidanud hageja seda tegema. Omandaja võib eeldada, et kui võõrandaja on asja valdaja ning tagab valduse ülemineku omandajale, siis on võõrandaja asja omanik ning omandaja ei pea võõrandaja omandiõigust täiendavalt kontrollima. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-118-02 p-st 26 leidnud, et ebaõige on ringkonnakohtu väide, et T. O pidanuks selgitama välja korteri eelnevad omanikud ja tegema selgeks vahepealsete tehingute asjaolud. Selline nõue ei tulene heauskse omandamise eeldusena seadusest… Pealegi ei ole vallasasjana korterite müügilepingud avalikud ning nende hankimiseks oleks T. O pidanud tegema pingutusi, mida tavapäraseks tehingu tegemise asjaolude kontrollimiseks tehingupool tegema ei pea. Pahausksuse tõendamiseks oleks pidanud olema mingi asjaolu, mis andnuks alust väita, et T. O teadis, et SIAS ei omanud korteri käsutamise õigust. Antud juhul hagejale selliseid asjaolusid teada ei olnud, seega ei saanud ka eeldada, et hageja oleks pidanud teostama täiendavat kontrolli, mis oleks ka registri mitteavalikkuse tõttu võimatu. Seega ei olnud hagejal mingit põhjust arvata, et vara omanikuks võiks registris olla registreeritud kostja ning hageja ei saanud küsida ka vara omandiõiguse aluseks olevaid dokumente. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et laadur-ekskavaatori omanikuks oli hageja alates müügilepingu sõlmimisest 03.12.2007 kuni laadur-ekskavaatori võõrandamiseni 04.05.2011 kolmandale isikule hageja ja kostja vahelise kokkuleppe alusel, millest tulenevalt tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.