) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemal on
ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos oma isaga ja on oma isa ülalpidamisel. Kostja hagejatega koos ei ela. Hagejate seaduslik esindaja on 19.03.2013 toimunud istungil nõus, et kostja maksab kahele hagejale kokku 125 eurot alates hagi esitamisest. Kohus selgitas toimunud kohtuistungil hageja seaduslikule esindajale
Hagejad on nõus elatise summaga alla minimaalmäära tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast. Seega tuleb tulenevalt hagejate seadusliku esindaja nõusolekust ja kostja võimalustest välja mõista elatis ühele hagejale 62,50 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so alates 16.08.2012. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.