või 1996.a maa maksustamishind sõltuvalt sellest kumb on madalam (antud juhul 1 059 000 krooni). XXX kinnistu osas tulnuks määrata erastamishinnaks 2001a maa makstusamishind (561 000 krooni). Seetõttu nõuab hageja rohkem kui seaduse alusel temale kuuluks ning ebaõige on hageja nõude arvestus. XXXmaatüki eest võib hageja nõue olla maksimaalselt 14 925,90 eurot. Kostja pole vastu vaielnud hüpoteegile, kuid pandiga tagatud nõuetele. Kostja märgib ka seda, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine ning seda ei pea täitma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused AS F nõuete kaitsmise koosolek toimus 01.10.2012 ning hageja nõudele summas 176 408,66 eurot vaidlesid vastu kostjad. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. /…/ Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 31.10.2012, s.o tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb kahest maa müügilepingust. Eesti Vabariigi ja pankrotivõlgniku vahel 26.06.2006 sõlmitud maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute järgi ostis pankrotivõlgnik Kohtla-Järvel XXX asuva 2 kinnistu hinnaga 1 001 604 krooni, millest 100 160 krooni tasus ostja müüjale enne lepingu sõlmimist ja ülejäänud osa 901 444 krooni kuulus pankrotivõlgniku poolt tasumisele vastavalt Võla tasumise kohustusega maa erastamisel nr 1424, 21.06.2006.a, kinnitatud maksegraafikule. Nimetatud võla tasumise kohustus koos maksegraafikuga oli lisatud lepingule. Pankrotivõlgnik kohustus tasuma aastas tasumisele kuuluvalt summalt inressi 10% aastas. Viivise suuruseks leppisid pooled kokku 0,05% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Ostuvõla tasumise tagamiseks seati kinnistusraamatusse hüpoteek summas 904 444 krooni hageja kasuks. Eesti Vabariigi ja pankrotivõlgniku vahel 26.06.2006 sõlmitud maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute järgi ostis pankrotivõlgnik Kohtla-Järvel Tuule tn 25 asuva kinnistu hinnaga 2 486 154 krooni, millest 248 615 krooni tasus ostja müüjale enne lepingu sõlmimist ja ülejäänud osa 2 237 539 krooni kuulus pankrotivõlgniku poolt tasumisele vastavalt Võla tasumise kohustusega maa erastamisel nr 1423, 21.06.2006.a, kinnitatud maksegraafikule. Nimetatud võla tasumise kohustus koos maksegraafikuga oli lisatud lepingule. Pankrotivõlgnik kohustus tasuma aastas tasumisele kuuluvalt summalt inressi 10% aastas. Viivise suuruseks leppisid pooled kokku 0,05% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Ostuvõla tasumise tagamiseks seati kinnistusraamatusse hüpoteek summas 2 237 539 krooni hageja kasuks. Nende lepingute sõlmimises vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Vaidlus puudub selles, et pankrotivõlgnik oli lepinguobjektide suhtes maa erastamise õigustatud subjekt. Tuginedes
lg 1 väidab hageja nõuet vaidlustav kostja, et lepingutes määrati maa hinnad ebaõigesti ning lepingud on tühised.
Maa ostueesõigusega erastamisel enne
lg 1, mis sätestab erastamisele kuuluva maa hinna määramise, ei sätesta, et antud regulatsiooni täitmata jätmise korral oleks tehing tühine (näiteks sätestab sama seadus teatud teiste tingimuste täitmata jätmise korral tehingu tühisuse selgesõnaliselt tagajärjena ette, vt näiteks § 233 lg 6‘ ja 234 lg 8). Kuivõrd seadus ei sätesta § 223 lg 1 nõuete rikkumisel ette tehingu tühisust, ei saa kohus tulla järeldusele, et tehing oleks tühine TsÜS § 87 järgi. Kohus peab mõlemaid viidatud lepinguid kehtivaks. Kuigi nimetatud säte annab maa erastamise õigustatud subjektile õiguse nõuda maa erastamist seadusest tuleneva hinnaga, ei keela seadus iseenesest poolte kokkulepet teistsuguse hinna määramiseks. Lepingu sõlmimisel saanuks pankrotivõlgnik nõuda, et lepingu hind oleks kehtestatud vastavalt
Kuivõrd pankrotivõlgnik on 3 nõustunud teistsuguste tingimustega ning asunud neid ka täitma, on ka see lubatav. Kui pooled soovivad pärast lepingu sõlmimist seda muuta saavad pooled kokku leppida lepingu muutmises. Antud juhul on hageja seda teisele lepingu poolele ka pakkunud. Pankrotitoimkond ei ole sellega nõustunud. Selles situatsioonis tuleb kohaldada võlaõiguse üldiseid sätteid ning tuvastada, et võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb võetud kohustusi täita. Kehtivad sõlmitud lepingud nendes märgitud tingimustel. Seetõttu tuleb pidada hageja nõude arvestust antud menetluses õigeks ning kohus tuvastab, et kinnistu XXX osas on pankrotivõlgnevus hageja ees 50 468,43 eurot ja XXXosas 125 940,23 eurot, kokku 176 408,66 eurot. Puudub vaidlus, et esimese kinnistu osas on lepingust tulenevate nõuete tagamiseks seatud kinnistusraamatusse hüpoteek hageja kasuks summas 901 444 krooni ehk 57 612,77 eurot ja teise kinnistu osas summas 2 237 539 krooni ehk 143 004,81 eurot. Seega on hageja nõuded pandiga täielikult tagatud. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 176 408,66 eurot. Kohus selle nõude rahuldab ning tunnustab hageja nõuet Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Kohus rahuldab hagi tervikuna. AS SEB Pank võttis hagi kohe õigeks ja palus menetluskulud välja mõista hagejalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et see säte ei ole antud juhul kohaldatav ning menetluskulusid hagejalt välja mõista ei saa. Kostja AS SEB Pank vaidles nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu, mistõttu oli hageja sunnitud nõude tunnustamiseks kohtusse pöörduma. Seetõttu on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Küll peab kohus võimalikuks nimetatud kostjalt hageja vm meneltuskulusid mitte välja mõista TsMS § 165 lg 1 ja 2 alusel arvestades kostjate menetluses osalemise ulatust ning seda, et menetluse kestuse sh istungite pidamise tingis eelkõige kaaskostja menetluslikud avaldused. Seetõttu jätab kohus AS SEB Pank menetluskulud tema enda kanda. Kohus jätab ülejäänud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja P OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest TsMS § 145 alusel. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb tasumata riigilõiv välja mõista kostja P OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks. Hagihind TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 9 alusel on 3 500 eurot ning riigilõivu suurus riigilõivu seaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 (ja TsMS § 162 lg 5) järgi on 250 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ja TsMS § 179 lg 9 järgi nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.