Obsah (4)

§ 2§ 3§ 8§ 9

2-11-40773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-40773

§ 2

lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

alusel leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on märkinud, et

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-109-11, p 11).

1. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 06.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 13; 09.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13; 10.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-08, 15.10.2013 otsus p 11, 3-2-1-57-13, p 10). Kuna hageja on seisukohal, et hageja töötas kostja juures töövõtulepingu alusel ning kostja on seisukohal, et kui hageja oleks vaidlusalusel perioodil töötanud kostja juures, siis oleks see toimunud töölepingu alusel; annab kohus hinnangu, milline leping kuulub antud asjas kohaldamisele.
2. Vastavalt 01.01.2008-31.12.2008 kehtinud TLS redaktsiooni § 1 järgi tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja vande all antud ütluste (tlk 204-207) kohaselt töötas hageja kostja juures koristaja asendajana perioodil 01.06.2008-31.12.2008, millal pidi koristama pubi regulaarselt igapäevaselt ka siis, kui pubi oli kinni. Hageja kasutas väidetavalt enda töövahendit (tolmuimejat), kuid kostja koristuskeemiat. Samas on kostja seaduslik esindaja vande all ütlustega (tlk 208-211) selgitanud, et hagejale kuuluva tolmuimejaga „Kirby“ ei ole võimalik pubi koristada, kuna see ei vasta nendele standarditele, mida nõuab terviseamet. Kostjal on 2004 aastast sõlmitud leping firmaga C , kelle käest kostja ostab kõik töövahendid, puhastusvahendid ja kõik seadmed, mis koristamiseks vaja on. Neid ei ole võimalik osta kauplustest ja kauplustes müüdavate töövahenditega ei ole võimalik pubi koristada, kuna need ei vasta terviseameti nõutavatele 3 2-11-40773 standarditele. Pubi pind on üle 300 m2 ja seal on neli erinevat koristustsooni, mida ei saa ega tohi koristada ühe töövahendiga. See „Kirby“, millest hageja räägib, on telekaup, mis võib olla hea kodu koristamiseks, kuid toitlustusettevõttes sellega koristada ei tohi. Kostjal on olemas pesur, millega pestakse põrandaid, samuti saab pesta tekstiili, imeda tolmu jne.Selline töövahend oli kostjal 2008 aastal ja praegu on juba uus masin. Hageja kindlasti ei koristanud 2008 aastal pubis. Kohus asub seisukohale, et kostja seadusliku esindaja RH’i vande all antud ütlused on usutavad ja veenvad, kuna hageja väidetav töövahend tolmuimeja „Kirby“ pubi koristamisel on teadaolevalt mõeldud kasutamiseks kodustes tingimustes ning ei sobi koristamiseks toitlustusasutuses ja ei vasta ka terviseameti poolt esitatavatele standarditele. Hageja ei ole kohtule tõendanud ei kirjaliku ega suulise pooltevahelise töölepingu sõlmimist, millised oli poolte poolt kokkulepitud töölepingu olulised tingimused ( töö iseloom, tööaeg, töötasu suurus, kelle korraldusi pidi hageja töösuhtes täitma, kelle kontrollile alluma jne). Kostja on vande all antud seletustega kinnitanud poolte vahelise töölepingulise töösuhte puudumist.
3. Samas ei ole hageja ka tõendanud, et hageja töötas faktiliselt kostja juures 91 korda perioodil 01.06.2008-31.08.
4. Hageja isegi ei oska nimetada aega, millal töö faktiliselt lõppes. Asjaolu, et hageja on aastaid varem läbinud puhastusteenistuja koolituse (tlk 125-126), ei tõenda, et hageja töötas 2008 suvel kostja juures hagejale kuuluvate vahenditega. Hageja vande all antud seletuste kohaselt koristas hageja kööki, abiruume, riietusruume, riietusruumi toalette, kartulipesu ruume, koridori, mis oli maja välisuksest kuni pubile kuuluvate ruumideni, baarileti tagust, suurt saali, meeste-naiste toalette, väikest saali, tuulekoda, pubi paraadukse eest olevat tänavat ja muru, maja teisel küljel olevat välikohvikut ja muru selle ümber. Enamasti töötas hageja öösiti. Hageja sõnade kohaselt asendas hageja suvel 2008 koristajat V , kes läks suvel Ukrainasse. Samal ajal töötas pubis kokana noor Eesti mees. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt on pubi öösiti valve all, pubil on valveleping 2004 aastast kuni tänaseni turvafirmaga . Koristuseks ostab kostja vahendeid äriühingult C ning kasutusel on suure võimsusega tööstuslik survepesur-imur, väikese seadmega ei ole võimalik pubi puhtust tagada ja see ei vasta toitlustusasutustele kehtestatud nõuetele. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt ei töötanud 2008 suvel pubis noort eesti meest. Seega vastab hageja kirjeldus temaga koos töötanud isikute loetlemisel kostja juures 2004 töötanud isikutele. Samuti ei ole kostja pubis 2008 töötanud ukrainlannast koristajat Viktoriat, Viktoria töötas pubis 2004, kus ta koristas, pesi nõusid. Eeltoodust tulenevalt vastab hageja kirjeldatud ajale, mil hageja töötas kostja juures perioodil juuli 2004 – 2005 algus (tlk 52).
5. Hageja töötamist kostja juures ei tõenda ka telefoni sms: „üür 387 + vesi 338 + elekter 56 = 781 eek. Ootan seda raha homseks. Mingit palgast maha ma seda EI arvesta.“ Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest selgub, et hageja soovis kostja juures suvel 2008 tööd, millest kostja keeldus. Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused on arvestades eeltoodud asjaolusid, kohtule veenvad ja usutavad.
6. Hageja töötamist kostja juures perioodil 01.06.2008 – 31.08.2008 ei tõenda ka väidetav uksekaardi ja võtme üleandmine kostja töötajale 21.09.2008 kell 14.45 (tl 96, 127). Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses selgitanud, et lahkunud töötajad jätsid võtmeid ja kaarte enda kätte, kuid hoone omanikfirmast üürileandjale väljastatud kaardid annulleeriti kohe pärast töötaja lahkumist, samuti muudeti töötaja pubi ruumidesse sissepääsu koodi, seega puudus lahkunud töötajal tegelikult sissepääs ruumidesse ja võtmete olemasolu või puudumine ei omanud tähendust (tlk 209-2011). Kuna hageja töötas kostja juures 2004, siis ei ole välistatud, et hagejal olid uksekaart ja võtmed juba sellest ajast, kui need olid 2008 aastal kehtetud ja ei võimaldanud sissepääsu kostja tööruumidesse.
7. Tõendamata on ka poolte kokkulepe tasu suuruse ja selle maksmise osas. Hageja väitel pidi kostja tasuma hagejale 100 krooni koristuskorra eest, millise pidi maksma ühekordse maksena summas 9100 krooni peale koristamise lõppu 31.08.
8. Usutav ja veenev ei ole, et hageja, kelle majanduslik olukord oli keeruline, kellel puudus kindel elukoht, oleks olnud nõus töötama oma 4 2-11-40773 töövahenditega tihtipeale öösiti 100 krooni eest (üks töökord) ning viisil, et tasu makstakse talle alles peale kolme kuu möödumist. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt on kostja juures tööle vormistatud koristaja alates 2008 sügisest tööajaga 5 tundi päevas ja tasuga 40 krooni tund ehk 200 krooni kord, ei ole usutav, et kostja oleks võtnud tööle koristaja kaks korda suurema tasuga, kui seda oli väidetavalt hageja tasu. Lisaks kostja seaduslik esindaja selgitab, et kostjal on kõigi töötajatega sõlmitud varalise vastutuse lepingud ja igaüks vastutab aja eest , kui ta peab üksinda pubis olema. Majas on valve kaamerad ja kõigi tegevus on kõikides ruumides nähtav, nii kostjale kui ka turvafirmale Pubil on oma valve ja igal töötajal on oma kood, millega siseneda pubi ruumidesse. Maja uksekardiga saab ainult majja siseneda, sellega ei saa pubisse. Pubi läheb valve alla pool tundi peale sulgemist ja pubi valvet teostab turvafirma (tlk.211). Kohtul puudub alus kahelda kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustes.
9. Eeltoodust tulenevalt ning kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ning poolte vande all antud seletustega ei ole tuvastamist leidnud hageja töötamine kostja juures perioodil 01.06.200831.08.2008, ei töölepingu ega töövõtulepingu alusel, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
10. TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud, sh kostja ja Eesti Vabariigi, jätab kohus 100% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
11. Hagihind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 581,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 5