← Eesti

2-12-23720/11

Obsah (7)§ 448§ 444§ 5§ 230§ 231§ 483§ 177

2-12-23720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 04. veebruar 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-23

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 2-12-23720 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 42).

Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444lg 1 ei saa nõuda.

Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 102,27 eurot, viivise 102,22 eurot ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113. Kostja vastuväited 2. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et nõue on aegunud. Kohtu põhjendused 3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 4.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444

lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2 2-12-23720

  1. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, mistõttu annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 alusel kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja nõude aluseks on kostjale esitatud arved 0814411670, 0814246541, 0814081207, 0813984550 perioodi 01.08.2008 01.11.2008 (tl 12-19) eest, seega juhindudes TsÜS § 147 lg 3 algas aegumistähtaeg 01.01.2009 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2011 kell 24.
  2. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 483

lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hageja on esitanud kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.10.2011, milline jäeti rahuldamata 07.06.2012 kohtumäärusega (tl 34). Hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse 15.06.

  1. Seega ei ole käesolev nõue aegunud.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et AS EEja kostja sõlmisid liitumislepingu nr XXX (tl 10) ja liitumislepingu nr XXX (tl 11). Liitumislepingutele kohaldatakse AS EE teenuste kasutamise üldtingimusi (tl 20-31). AS EE esitas kostjale liitumislepingute alusel arved nr 0814411670, 0814246541, 0814081207, 0813984550 (tl 12-19) kokku summas 1600 krooni ehk 102,27 eurot. Kostja on jätnud arved tasumata, mistõttu loovutas AS EE nõude kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 30.09.2010 teatisega (tl 9). Juhindudes üldtingimuste punktist 7.9 maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse E poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 28). Hageja on arvestanud õigustatult viivist perioodi 18.11.2008-12.06.2012 eest kokku summas 199,73 eurot, millist palub kostjalt välja mõista 102,22 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et on arved hagejale tasunud.
  3. Eeltooduga on kohus seisukohal, et nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 102,27 eurot ja viivis 102,22 eurot. Menetluskulud 3 2-12-23720
  4. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 177lg 2 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.