KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1315 Haldusasi U Ri kaebus Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – U R Vastustaja – Keskkonnaministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.07.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus U Ri määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta U Ri määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrus kohtuasjas nr 3-13-1315 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- U R on tunnistatud Tallinnas, endisel Harjumaal Kuma vallas Mõigu mõisast eraldatud maaüksuse „Saluoja nr 83“ endisel kinnistul nr 89 asunud krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks 9/10 osas. Keskkonnaministeeriumi 10.05.2011 kirja nr 12-15/3640-1 alusel kanti keskkonnaregistri seaduse (KeRS) § 39 lõike 3 alusel keskkonnaregistrisse veekogude nimistusse 3724 objekti, nende seas ka seisuveekogud (nimekirjas pos 82 ja 83) registrikoodidega VEE2006190 ja VEE
- Keskkonnaregistrisse ei kantud VEE2006210 all registreeritud tehisjärve.
- U. R taotles 07.05.2013 kirjaga Keskkonnaministeeriumilt registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all tehtud kannete kustutamist. Keskkonnaministeerium keeldus 17.05.2013 kirjaga nr 12-15/12/6342-7 keskkonnaregistris registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all tehtud kannete kustutamisest.
- U. R esitas Tallinna Halduskohtule 14.06.2013 kaebuse vastustajale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustataks vastustajat kustutama ja sulgema keskkonnaregistris registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all tehtud ebaõiged kanded. Alternatiivselt taotleb kaebaja kannetega põhjustatud kahju hüvitamist. Kaebaja leidis, et registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all registreeritud veekogude puhul on tegemist lodualaga, mis on muda, pilli- 3-13-1315 roogu ja kõrgemat taimestikku täiskasvanud, süvendamata ning korrastamata, mis ilmselt rikub esteetilist maastikupilti. Nn Mõigu poldritiikidel puudub looduskaitseline väärtus ning tiikide kalda kaitseks ei tule kohaldada veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid, kuna tegemist on Tallinna sademeveesüsteemi osaga, kuhu pumbatakse Mõigu asumi teedelt ja tänavalt ning Tallinna lennuväljalt kogutavat sademevett. Eksitud on veekatastri pidamise nõuete vastu, kuna on saanud võimalikuks ebaõigete kannete tegemine registrisse, millel puuduvad viited Riigi veekatastrisse andmete esitajate ja andmete esitamise aluse kohta. Ilmselgelt on vaidlusalused nimetud tehisjärved (keskkonnaregistris registrikoodidega VEE2006190; VEE2006200 ja VEE2006210) kantud registrisse õigusvastaselt. Mõigu poldritiikidesse pumbatav sademevesi ei saa moodustada veekogu, mida kaitstakse veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud korras ja eesmärkidel. Kui selline kanne on aga siiski tehtud, siis ei saa õigusvastaselt ühte registrisse kantud andmete sisestamisega rakendada veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid sademeveesüsteemi osale, kuhu koondatakse Tallinna lennuväljalt või Suur-Sõjamäe tööstusrajoonist lähtuv reostus. Eesti põhikaart ei saa olla õigusaktiks KeRS § 38 lg 2 punkti 6 tähenduses ning seetõttu ei saa Eesti põhikaart olla veekogu kandmise alusdokumendiks keskkonnaregistri veekogude nimistusse. Samuti ei olnud asekantsleril kantsleri ülesannetes õigust allkirjastada taotlust veekogude nimistusse kandmiseks ning selline kiri ei ole õigusakt KeRS § 38 lg 2 kohaselt. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Keskkonnaministeeriumit sulgema juurdepääs keskkonnaregistri registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all registreeritud kannetele. Kui keskkonnaregistri registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all tehtud kannetele jääb juurdepääs, võib tekkida olukord, kus kohus küll hindab kannete õiguspärasust ning teeb selles osas otsuse, kuid samal ajal võidakse kannetele tuginedes väljastada VeeS § 8 lg 2 punkti 6 alusel vee-erikasutusluba nn Mõigu poldritiikide, mis on registreeritud keskkonnaregistris registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all, puhastamiseks ja süvendamiseks ning väljastatav vee-erikasutusluba annab omakorda aluse taotleda ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 1 alusel ehitusluba nn Mõigu poldritiikide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, millega kaasneks oluline õigusliku seisundi muutmine. Eelpool nimetatud tegevused kahjustavad seega oluliselt kaebaja ja K Ri kui Tartu mnt 113 maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi ja huve saada võimalikult suures ulatuses Tartu mnt 113 asuva õigusvastaselt võõrandatud maa omanikuks. Nimetatud kannetele juurdepääsu sulgemata jätmine võib tuua kaasa täiendavaid põhjendamatuid vaidlusi ja kulutusi kaebajale ja K. Rile. Sellega kaasneks kaebaja jaoks pidev vajadus jälgida Tartu mnt 113 maa õiguslikku staatust, sest reaalselt võib tekkida olukord, kus kaebaja õigused jäävad kaitseta ning kaebuse eesmärk kaebuse rahuldamise korral saavutamata. Kohtuotsuse täitmine on HKMS § 249 lõike 1 mõttes raskendatud või võimatu ka juhul, kui kaebuse esitajal tuleks vaatamata kaebuse rahuldamisele algatada kaebuse eesmärgi saavutamiseks oma õiguste kaitseks uusi kohtuvaidlusi. Seega ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist väide, et kaebajal on võimalik õigusi kaitsta keskkonnaregistri registrikoodide VEE2006190 ja VEE2006200 all registreeritud kannetele tuginevaid haldusakte halduskohtus vaidlustades. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine aitab vältida kaebaja ja K. Ri olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja samuti tagab kohtuotsuse täitmise ning ei too vastustajale ega kolmandatele isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi. 2
(5)3-13-1315
- Keskkonnaministeerium leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastuväited taotlusele on järgmised. 1) Kaebus on perspektiivitu. Tulenevalt kaebaja omandireformi õigustatud subjekti staatusest puuduvad kaebajal omaniku õigused oma vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Keskkonnaregistris registreeritud tehisveekogud VEE2006190 ning VEE2006200 ja nendega seotud keskkonnakaitselised piirangud ei riiva kuidagi kaebaja subjektiivset õigust nõuda vara tagastamist või kompenseerimist. 2) Tallinna Linnavalitsus määras 04.04.2012 korraldusega nr 461-k Tartu mnt 113 ehitiste (Mõigu polder ja Tartu mnt pumbamaja) teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise õiguse AS-le Tallinna Vesi kui Mõigu poldri ja Tartu mnt pumbamaja valdajale. Korralduse vastuvõtmisega on kõnesoleva maaüksuse ostueesõigusega erastamise õigus antud AS-le Tallinna Vesi, kaebajale sellist õigust antud ei ole, seega on välistatud praeguses olukorras ja õigussuhetes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine nimetatud kinnistu osas ka tulevikus. 3) Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-87-11, et õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Seega ei saa kohus hakata kontrollima registritoimingute õiguspärasust ilma, et see kuidagi seostuks kaebaja subjektiivsete õigustega. Looduskaitseseadus ja veeseadus ei seosta veekogu piiranguvööndi kehtimist otseselt veekogu kandmisega keskkonnaregistrisse. Seega ei riiva registritoimingute väidetav õigusvastasus kaebaja subjektiivseid õigusi. Tema subjektiivseid õigusi ei riiva ka kõnealuste keskkonnaregistrisse kantud veekogude ümber moodustunud piiranguvööndi tegevuspiirangud. 4) Kaebaja ei ole põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust. Puudub seos nimetatud veekogude kallaste piiranguvööndite ja esialgse õiguskaitse vahel. Järvede aluse maa puhul ei ole tegemist kaebaja omandiga, vaid kaebaja on õigustatud subjekt ja vee erikasutusloa andmine ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. 5) Registrikannetele juurdepääsu sulgemine KeRS § 53 lõike 2 tähenduses saab olla vaid ajutine kuni andmete parandamiseni registris. Registrikande parandamine ei mõjutaks veekogu paiknemist ega suurust, mistõttu ei muutuks veekogu piiranguvööndi kaitserežiimi tingimused ja puudub eraldiseisev mõju kaebaja õigustele. Kaebaja ei ole osundanud, millised veekogu piiranguvööndi laiust mõjutavad andmed on valed ja vajavad parandamist. Samuti on kaebuses loogiliselt seostamata, kuidas registrikannetele juurdepääsu ajutine sulgemata jätmine on seotud maareformi käigus maa õigusliku staatuse jälgimise pideva vajadusega. 6) Kaebaja väide uute kohtuvaidluste algatamise vajadusest on paljasõnaline. 7) Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa põhistada väitega, et selle kohaldamine ei too kaasa vastustajale või kolmandatele isikutele negatiivseid tagajärgi.
- Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2013 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) kaebaja kohtule esitatud kohustamisnõue registrikande kustutamiseks ja alternatiivselt kannete õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks on mõlemad täidetavad sõltumata esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest; 2) kaebaja saab käesoleva kaebusega kaitsta ainult enda õigusi ega saa ilma K. Ri volituseta seista tema õiguste eest. Kaebaja väited, nagu puuduks tal võimalus vastavate lubade väljaandmise menetluses efektiivselt osaleda, ei vasta tõele. Haldusorgan peab tulenevalt haldus3
(5)3-13-1315 menetluse seaduse (HMS) §-s 6 väljendatud uurimispõhimõttest kaasama haldusakti väljaandmise menetlusse kolmanda isikuna HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming võib puudutada. Niikaua, kui kaebaja kinnistu tagastamine või mittetagastamine ei ole lõplikult otsustatud, tuleb ta seadusest tulenevalt kaasata vastavatesse haldusmenetlustesse. Kui see jäetakse tegemata, on kaebajal võimalik vastavad haldusaktid kohtus suure eduvõimalusega vaidlustada. Puudub põhjus ja võimalus asuda seisukohale, et asjassepuutuvad haldusorganid käituvad tulevikus kaebaja mainitud otsuste langetamisel õigusvastaselt; 3) kaebajale kuulub maa tagastamise nõudeõigus tulenevalt tema olemisest ORAS § 4 kohaselt omandireformi õigustatud subjektiks. Talle ei kuulu vaidlusaluse maatüki omandiõigust. Lisaks on Tartu mnt 113 maaüksuse osas Tallinna Linnavalitsus 04.04.2012 vastu võtnud korralduse nr 461-k, millega on määranud Tartu mnt 113 maaüksusel asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ja selle ostueesõigusega erastamise õiguse AS-le Tallinna Vesi. Nimetatud korralduse tühistamiseks esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida menetleti haldusasjana nr 3-12-
- Kaebus jäeti Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsusega rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Seega võimalus, et vaidlusalune maatükk tagastatakse kaebajale ja registrikanded puudutaksid tema subjektiivseid õigusi, on käesolevaks hetkeks muutunud väga väikeseks ja pigem teoreetiliseks. Kaebaja ei ole suutnud näidata, et tema subjektiivsed õigused saavad oluliselt ja pöördumatult kahjustada või ei ole võimalik temale soodsat kohtuotsust täita, st puudub vajadus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- U R esitas 22.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja ei nõustu halduskohtu määrusega, tuginedes maareformi seaduse § 23 lg-le 2 ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.08.2009 seisukohale haldusasjas nr 3-09-
- Kaebaja leiab, et kohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-48-06 p-s 8 ja nr 3-3-1-78-06 p-s 12 väljendatud seisukohtadega. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine põhjendusel, et Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusega nr 461-k on kindlaks määratud Tartu mnt 113 maaüksuse piirid, ei ole õiguspärane. Eelhaldusakt ei tekita kolmandale isikule õiguspärast ootust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuna HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt on lõpliku haldusakti andmisel võimalik eelhaldusaktist kõrvalekaldumine.
- Keskkonnaministeerium palub vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata ja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kohus on kaalunud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut põhjendust esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse või põhjendatuse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Andmete kandmine keskkonnaregistrisse ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Registrikandest ei tulene AS-le Tallinna Vesi suuremaid õigusi nõuda ehituslubade väljastamist olemasolevate rajatiste rekonstrueerimiseks või uute rajatiste püstitamiseks ega kaebajale faktilist vajadust jälgida võrreldes olukorraga, kus vaidlusalused andmed keskkonnaregistrist puuduksid, sagedamini võimalike antud ala puudutavate haldusaktide andmist. Registrikandest ei tulene, et poldritiik on rajatis, mille juurde kuuluv maa tuleb selle omanikule erastada ja selle alune maa jätta tagastamata. Registrikandest ei tulene ka vastupidist. Keskkonnaregistri kanded ei oma veekogu ja selle ümber paikneva ala rajatiseks pidamisel tähtsust. KeRS § 2 lg 2 p-de 4, 6 ja 8 4
(5)3-13-1315 kohaselt on keskkonnaregistri ülesanne hoida ja töödelda loodusressursside, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite kohta käivaid andmeid ning anda teavet muu hulgas arengukavade ja planeeringute koostamiseks, keskkonnaseisundi avalikustamiseks ja looduslike keskkonnategurite ja nende mõju prognoosimiseks. KeRS-st ei tulene piiranguid omandi kasutamisele ega maa tagastamisele. KeRS § 6 lg 1 sätestab, et keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et keskkonnaregistrisse andmete kandmata jätmisega on võimalik välistada maa tagastamine. Keskkonnaregistri seaduse §-st 12 ilmneb, et registrisse kantakse veekogud sõltumata sellest, millisel viisil need on tekkinud, eeldusel, et nende pindala on suurem kui 1 ha. Seega tuleks vaidlusalused veekogud kanda registrisse ka juhul, kui maa kaebajale tagastatakse. Kaebuses toodud viide riigi veekatastri pidamise põhimäärusele pole asjakohane, sest nimetatud õigusakt enam ei kehti. 9. Seetõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 5
(5)